2. peatüki kokkuvõte

• Seened moodustavad omaette elusorganismide riigi. On kirjeldatud üle 100 000 seeneliigi.
• Seened elutsevad kõikjal. Suur osa neist on silmale nähtamatud.
• Kitiinkestaga ümbritsetud seenerakul on tuum. Seenerakk sarnaneb nii looma- kui ka taimerakuga.
• Seeni on nii ainu- kui ka hulkrakseid.
• Seenerakud moodustavad seeneniidi ehk hüüfi, seeneniitidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel.
• Seened on heterotroofid, nad toituvad teistest organismidest.
• Osa seeni elab sümbioosis – vastastikku kasulikus kooselus mõne teise liigiga.
• Seened paljunevad suguliselt (eostega), vegetatiivselt või pungudes.
• Tuntumateks seenerühmadeks on kottseened (pärmseened), ikkesseened (hallitusseened), kandseened (kübarseened) ja viburseened (parasiitseened).
• Pärmseened on üherakulised kiiresti paljunevad seened.
• Pärmseened paljunevad pungudes, pooldudes või eostega.
• Pärmseened osalevad käärimisprotsessis.
• Pärmseeni kasutatakse pagari- ja alkoholitööstuses.
• Hallitusseeni on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid.
• Hallitusseened elavad enamasti surnud orgaanilisel ainel, aga neid leidub ka elusatel organismidel.
• Hallitusseened paljunevad eostega. Kasvamiseks vajavad nad kindlaid tingimusi ja toiduks orgaanilisi ühendeid.
• Hallitusseened võivad olla nii kahjulikud (tekitavad allergiat, rikuvad toiduained) kui ka kasulikud (antibiootikute valmistamine, toiduainetööstuses).
• Kübarseente viljakeha koosneb kübarast ja jalast.
• Kübarseened paljunevad eostega. Eosed valmivad kübara all eoslehekestel või torukestel.
• Kübarseentel on mitmeid elupaiku: maapind, maha langenud okkad, puutüved, kännud, kõdunev või juba lagunenud orgaaniline aine, sümbioosis teiste taimedega.
• Parasiitseened põhjustavad oma elutegevuseks teisi organisme kasutades haigusi.
• Mitmed taimedel esinevad parasiitseened (tungaltera, roosteseened jt) tekitavad põllumajanduses suurt kahju.
• Seenhaigusi esineb ka inimestel.
• Söögiseened on seened, mida võib tarvitada söögiks.
• Eestis esineb umbes 400 söödavat seent. Osa seeni võib toiduks valmistada kohe peale korjamist, osa seeni on söödavad alles pärast kupatamist, mille ajal eralduvad mürgised ja mõrud ained.
• Osa seeni on söögiks kõlbmatud või mürgised.
• Meie metsade kõige mürgisemad seened on roheline ja valge kärbseseen.
• Seeni kasutatakse toiduks, ravimite tootmiseks, värvainete saamiseks jm.
• Seened on looduses tähtsaimad lagundajad.
• Mitmed seened elavad sümbioosis taimedega, taimejuured ja seene hüüfid moodustavad seenjuure ehk mükoriisa.
• Seened võivad elada sümbioosis ka sipelgate, üraskite jt loomadega.
• Samblik on liitorganism, kes koosneb seeneniidistikust ja rohevetikast või tsüanobakterist.
• Sambliku keha moodustab tallus, mis ei ole eristunud lehtedeks, juurteks ega varteks.
• Samblike kolm suuremat rühma on kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.
• Samblikud paljunevad vegetatiivselt ja eostega.
• Samblikud kasvavad puudel, maapinnal, kividel, nad on kasvutingimuste suhtes vähenõudlikud.
• Samblike kasvamine on väga aeglane.
• Samblikud on õhupuhtuse indikaatorid.
• Samblikke kasutatakse toiduks, ravim- ja värvitaimedena.

...neid oskussõnu ja tead nende tähendust:

sümbioos, viburseened, kottseened, ikkesseened, kandseened, seeneniit ehk hüüf, ​seeneniidistik ehk mütseel, pungumine, käärimine, eosla, seenjuur ehk mükoriisa, tallus.

• välja tuua seeneriigi peamised tunnused ja võrrelda seeni kahe ülejäänud suure riigi organismide – loomade ja taimedega;
• iseloomustada seente ehitust, elupaiku ja paljunemisviise ning arenemiseks vajalikke tingimusi;
• rääkida parasiitseentest, nende mõjust loodusele ja inimestele;
• rääkida samblike osast inimtegevuses ja looduses;
• eristada söödavaid ja mittesöödavaid ning mürgiseid seeni ning tunned neist peamisi.