Nägime, et taimedes on mitmesuguseid rakkusid. Erinevad rakud täidavad erinevaid ülesandeid ning on selle järgi grupeerunud. Kogu taim koosneb sellistest rakurühmadest.
- Mis on koed?
- Millised ülesanded on kudedel?
Taimede koed
Sarnased rakud grupeeruvad omavahel.
Sarnaseid rakke, mis täidavad ka sarnaseid ülesandeid, nimetatakse kudedeks. Kudedel on oma kindlad ülesanded.
Arenemisvõime järgi saab kudesid jaotada kaheks suureks rühmaks – algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed asuvad põhiliselt varte, juurte ja külgvõsude tippudes. Need on tihedalt üksteise kõrval paiknevad rakud, mille tähtsaim omadus on kiire paljunemine. Algkoed võimaldavad taimedel kasvada. Kõrrelistel paiknevad algkoed näiteks nn sõlmekohtades. Just seal toimubki kõrreliste pikemaks kasvamine. Taime arenedes muutuvad algkudede rakud püsikudede rakkudeks.
Vastavalt ülesandele jagunevad püsikoed 4 põhirühmaks: kattekoeks, põhikoeks, tugi- ja juhtkoeks ning erituskoeks.
Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja katavad taime pinda. Nende kudede ülesandeks on taime kaitsmine välismõjude eest. Ehituse põhjal jaotatakse kattekude epidermiks, korkkoeks ja korbaks. Epiderm katab noori lehti ja võrseid. Epidermis asuvad õhulõhed, mille kaudu toimub taimede gaasi- ja veevahetus. Epidermist moodustuvad ka erinevad taimi katvad karvad. Epidermi vananedes moodustub selle asemele järjest tüsenev korkkude, kus rakkudest säilivad korgistunud kestad. Taime kasvades korkkoe väliskiht rebeneb ning tekivad deformeerunud korkkudede paksud kihid – korp. Korba pealispinna tükid eralduvad järk-järgult.
Kattekoe all paikneb põhikude, mis moodustab taimekudede põhimassi. Ülesannete põhjal saab need jagada assimilatsiooni- ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoe rakud paiknevad eelkõige taimede rohelistes osades. Neis rakkudes sisalduvad kloroplastid ning siin toimub fotosüntees. Säilituskoe rakkudesse kogunevad erinevad varuained – tärklis, valgud, õlid. Säilituskoe rakud paiknevad taime juurtes, aga ka vartes ja seemnetes. Neid aineid kasutab taim uue kasvuperioodi algul.
Tugi- ja juhtkoed kujutavad endast pikki torude süsteeme, mis on olulised erinevate ainete liikumisel ja tugisüsteemina. Näiteks koosnevad lehe keskel asuvad leherood juhtkoe torukeste kimpudest, mis lisaks on lehele ka toeks. Neid kimpudesse koondunud torukesi nimetatakse juhtkimpudeks. Juhtkimbud on hästi näha mitmete taimede, näiteks rabarberi või selleri varte ristlõigetel.
Erituskoed koosnevad rakkudest, mille ülesanne on erinevate ainete eraldamine. Tavaliselt paiknevad need koed taime välispinnal, osaliselt ka sisemuses. Sellised rakud koguvad või eritavad eeterlikke õlisid, piimmahla jt aineid.
Taimede organid
Kudedest moodustuvad taimede organid.
Organid on kudedest koosnevad kindla ehituse ja ülesannetega taimeosad. Taime keskne organ on vars. Vars ühendab omavahel kõik taime organid. Ülesannete põhjal võib taime organid jaotada kaheks: kasvuorganiteks ja paljunemisorganiteks. Kasvuorganiteks on vars, juur ja lehed. Paljunemisorganid on erinevatel taimedel erinevad. Näiteks õistaimedel on paljunemisorganiks õied ja viljad.
Oluline
- Koed koosnevad sarnase ehituse ja ülesannetega rakkudest.
- Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks.
- Püsikoed jaotatakse kattekudedeks, põhikudedeks, tugi- ja juhtkudedeks ning erituskudedeks.
- Kattekude kaitseb taime välistingimuste eest.
- Põhikoes toimub fotosüntees.
- Tugi- ja juhtkoed tagavad nii ainete liikumise taimes kui ka taime tugevuse.
- Erituskudedes toimub näiteks piimmahla ja eeterlike õlide kogunemine ning eritamine.
- Sarnastest kudedest moodustuvad taimede organid – kindla ehituse ja ülesannetega taimeosad.
Küsimused
- Selgita, kuidas on omavahel seotud rakud, koed ja organid.
- Mille poolest erinevad algkoed püsikudedest?
- Iseloomusta erinevate kudede ülesandeid.
- Millest moodustuvad taimede organid? Nimeta põhilised organid.
- Millised ülesanded on erinevatel taimeorganitel?
