Taime organitest varjatuim osa on juur. Üldjuhul kasvab juur mullas. Juured on peaaegu kõikidel taimedel. Juur puudub vaid mõnedel vees kasvavatel taimedel. Selline taim on näiteks lemmel, väike litrikujuline taimeke veekogude pinnal.
- Mis on juur?
- Milliseid juure tüüpe on olemas?
- Milleks on juured vajalikud?
Juurte ehitus
Juur on taime maasisene elutähtis organ.
Taime juurte kogumikku nimetatakse juurestikuks.
Taimedel on alati mitu juurt. Sellist juurte kogumikku nimetatakse juurestikuks. Kui juurestiku keskel on üks suur peajuur, millega liituvad väiksemad külgjuured, siis nimetatakse sellist juurestikutüüpi sammasjuurestikuks. Sammasjuurestik on näiteks võilillel ja porgandil. Kõrrelistel, näiteks teraviljadel – nisul, rukkil – on kõik juured enam-vähem ühesuurused ning meenutavad narmaid. Sellest ka juurestikutüübi nimetus – narmasjuurestik. Juurestik haarab enda alla tavaliselt palju suurema pindala, kui on taime maapealne osa. Juurestiku tüüp võib lisaks taime liigile sõltuda ka kasvukoha tingimustest. Näiteks kasvab harilikul männil liivases kasvukohas pikk sammasjuur, kuid liigniiskes rabas kasvaval männil on juurestik pindmine, meenutades mõneti narmasjuurestikku. Kuna juured hingavad nagu kõik teisedki taime osad, siis sõltub juurestiku kuju mulla õhusisaldusest. Kuivas ja õhurikkas pinnases (nagu liiv) tungivad juured oluliselt sügavamale kui niiskes ja õhuvaeses, nagu rabaturbas.
 Kõrrelise narmasjuurestik
|  Iminõgese sammasjuurestik
|
Juure tipus asub selle tähtsaim osa, eriti kiiresti paljunev rakkude kogum – kasvukuhik. Kasvukuhikuga toimub juure kasvamine. Kui juur tungib kasvades mullaosakeste vahel edasi, tekib hõõrdumine, mis võib juurt kahjustada. Et juur kahjustada ei saaks, katab ja kaitseb tipmist kasvukuhikut juurekübar. Juurekübar koosneb tugevamatest rakkudest, mis juure kasvades järjest surevad ja eralduvad ning asenduvad uutega.
Kasvukuhiku taga paikneb õhuke kasvuvööde, kus kasvukuhikus „sündinud“ rakud kasvavad ja arenevad suuremaks. Kasvuvöötmele järgneb imevvööde. Erinevalt juure teistest osadest on seda võimalik näha ka juurt väljastpoolt vaadates. Nimelt võib seal näha peenikesi juurekarvu, mille ülesanne on mullast vett ja selles lahustunud toitaineid juuresse juhtida. Juurekarvade eluiga on vaid mõni päev. Juure kasvades tekib imevvöötme eesotsas kogu aeg uusi juurekarvu juurde, tagumises osas vanad juurekarvad aga surevad. Imevvöötmele järgneb külgjuurte vööde. Külgjuured on peajuurega sarnase ehitusega. Külgjuured harunevad omakorda väiksemateks külgjuurteks ja nii edasi. Mida suurem on juurestiku pindala, seda paremini suudab taim end toitainete ja veega varustada. Juure viimast osa, kus see saab kokku taime järgmise organi – varrega, nimetatakse juurekaelaks. Mõnedel taimedel on juurekael paksenenud, sest siia kogunevad erinevad toitained. Sellised on näiteks toidutaimed kaalikas ja redis, aga ka ilutaim alpikann.
Toitainete imendamisel kasutavad taimed osmoosi.
Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva rakuseina suurema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Mullas olev vesi tungib juuresse läbi juurekarvade rakkude, kus mineraalainete kontsentratsioon on suurem. Nii muutub juurerakkudes mineraalainete kontsentratsioon väiksemaks kui taime teistes rakkudes ja lahus hakkab liikuma mööda juurt ülespoole taime maapealse osa suunas. Taime maapealsetesse osadesse jõudnud vett kasutatakse lehtedes näiteks fotosünteesil.
Juuremuudendid
Juured võivad vastavalt vajadusele oma kuju ja ülesannet muuta.
Eriilmelisi ja erinevate ülesannetega juuri nimetatakse juuremuudenditeks. Sellised on säilitusjuured, tõmbejuured, ronijuured, õhujuured ja tugijuured.
Säilitusjuurte puhul kogunevad juurtesse säilitusained ning need juureosad paksenevad. Iseloomulik on see kahe- ja mitmeaastastele taimedele, kellel on järgmiseks aastaks vaja varuaineid koguda. Peajuuresse kogunevad säilitusained näiteks porgandil ja kaalikal, seevastu näiteks kanakoolmel ja ilutaim daalial kogunevad säilitusained hoopis külgjuurtesse.
Tõmbejuured on mitmeaastaste rohttaimede erilist tüüpi juured, mis muutuvad vananedes lühemaks. Nii tõmbavad tõmbejuured taime talvituva osa sügavamale maa sisse. Sellisteks taimedeks on jänesekapsas, nurmenukk, ussilakk, liiliad ja krookused. See on taimede oskus end talvekülma eest kaitsta.
Ronijuured esinevad suhteliselt nõrga varrega taimedel, näiteks luuderohul. Varre küljes kasvavad pisikesed juured eritavad erilist kleepuvat ainet, mille abil saab taim kinnituda puutüvedele või müüridele. See on vajalik paremate valgustingimuste saavutamiseks.
Õhujuured esinevad peamiselt vihmametsades kasvavatel taimedel. Õhujuurtega imevad need taimed õhust veeauru. Selliseid õhujuuri näeme näiteks ka meie kodudes kasvatatavatel orhideedel, aga ka ronitaimel monsteral.
Tugijuured on vajalikud kõrgete taimede toestamiseks. Näiteks kasvavad maisil juurekaela maapealsest osast mulda tugevad juured, moodustades varre alusele tugisüsteemi.
Juurte kasutamine
Taimede juured on olulised toidulaua rikastajad.
Mitmeid muundunud juurega taimi kasutame me juurviljadena söögiks: porgandit, kaalikat, redist, peeti, naerist jt. Loomatoiduks kasvatatakse söödakaalikat ja söödapeeti. Mitmete taimede juured, nagu petersell, seller, mädarõigas, on olulisel kohal toitude maitsestamisel. Suhkrupeedi juurest toodetakse tööstuslikult suhkrut.
 Aedseller on väga vana kultuurtaim.
|  Suhkrupeedist toodetakse suhkrut.
|
Paljude taimede juured on olulised ravimite allikad. Rahustava toimega on näiteks iseloomulikult lõhnavad palderjanijuured. Lagritsajuurte ekstrakti kasutatakse maiustuste maitsestamisel. Takjajuurte ekstraktist valmistatakse šampooni. Imerohuks peetakse idamaades kasvava ženšenni juure ekstrakti.
Huvitav
Idamaades kasvava ženšenni energiat andvat toimet tuntakse juba väga ammu. Hiina keeles tähendab ženšenn „inimesejuurt“, sest meenutab välimuselt veidike inimese kuju. See andvat talle veelgi rohkem ravivaid omadusi. Ženšenni ekstrakt mõjub eelkõige kesknärvisüsteemi toniseerivalt ja see omakorda mõjutab ka organismi teisi protsesse.
Mõisted
Juurestik · Kasvukuhik · Juurekübar · Kasvuvööde · Imevvööde · Juurekarv · Osmoos
Oluline
- Juurte kogumikku nimetatakse juurestikuks.
- Juurestikku on kahte tüüpi: sammasjuurestik ja narmasjuurestik.
- Taimedel esineb muundunud juuri.
- Toidutaimede juuri kasutatakse söögiks.
Küsimused
- Iseloomusta juure ehitust. Too näiteid erinevatest juurestikutüüpidest.
- Milline juure ülesannetest on sinu arvates taimele olulisim? Miks?
- Selgita, kuidas toimub vee liikumine taimes.
- Leia viis erinevates tingimustes ja kasvukohtades kasvavat taime ning iseloomusta nende juurestikku.
- Nimeta muundunud juuri ning too näiteid selliste juurtega taimedest ja nende kasutamisest.
