Õitsemine ja tolmlemine

Õitsemine on õite areng alates õiepungade avanemisest kuni nende tolmlemise lõpuni. Ühe­aastased taimed hakkavad tavaliselt õitsema umbes kuu aega peale idanemist. Kahe­aastased taimed aga õitsevad teisel eluaastal (porgand, kaalikas). Mitme­aastased taimed hakkavad õitsema alles 3–4 aasta vanusena. Puudel võib see aeg olla isegi 10 aastat või rohkem. Kesk­konna­tingimused võivad seda protsessi kiirendada või aeglustada. Kõik ühe- ja kaheaastased taimed õitsevad ja viljuvad vaid korra elu jooksul.

Meie kliimavöötmes õitseb enamik taimedest kevadel ja varasuvel. Sügise poole õitsevaid taimi on oluliselt vähem.

Õitsemise kestus on liigiti väga erinev. See võib olla mõne­kümnest minutist päevade või nädalateni. Meie taimedest on lühima õitsemise ajaga ümara­lehine huulhein, kelle õis püsib paar tundi.

Mitmetele taimedele, kelle õis püsib mitu päeva, on ise­loomulik, et päikseta ja vihmase ilma korral õis sulgub. Sellised on paljud korvõielised. Nende õied sulguvad ka ööseks. See on kaitse paljunemiseks eba­sobivate tingimuste vastu.

Tähtsaim õies toimuv protsess on viljastumine, mille eelduseks on tolmlemine. Tolmlemine on tolmu­terade sattumine emaka­suudmele. See pealtnäha lihtne protsess võib olla kaunis keeruline.

Lihtsaim tolmlemise viis on isetolmlemine. Siin on emaka­suudmele sattunud õietolm pärit sama õie tolmukailt. Kui õietolm pärineb teiselt taimelt, on tegemist võõrtolmlemise ehk risttolmlemisega. Taimede arengu seisukohalt on olulisem just nimelt rist­tolmlemine, sest ainult nii tagatakse mitme taime parimate omaduste edasi­andmine järglas­taimele. Isetolmlemise takistamiseks on välja arenenud lahk­sugulised ehk kahe­kojalised taimed. Mitmetel ühe­kojalistel taimedel on välja kujunenud sugu­organite valmimise erinev ajastatus. See tähendab, et emakas ja tolmukad saavad sugu­küpseks erineval ajal (põdrakanep). Ajaks, kui õie emakas saab sugu­küpseks, on sama õie tolmukad juba närbunud. Mõnedel taimedel (nurmenukk) arenevad erinevad õied. Osal õitest on emaka­kael tolmukatest oluliselt pikem, osal õitest vastupidi. Nii tolmleb pikema emaka­suudmega õis teiselt õielt pärit õietolmuga. Mitmetel kõrrelistel (oder, kaer) toimub tolmlemine juba enne õie avanemist. Mõned taimed on „mõtelnud” aga n-ö varu­variandi peale. Näiteks asuvad kuninga­kübara noorel õiel tolmukad tihedalt vastu õiepõhja, andes nii võimaluse võõr­tolmlemiseks. Pikemaks kasvavad nad alles vanemates õites, ulatuvad siis emakani ja saavad õie ise tolmeldada.

Et tolmlemine ikka aset leiaks, kasutavad taimed erinevaid lisa­võimalusi. Neiks on tuul­tolmlemine ning putuk­tolmlemine.

Nii nagu nimi ütleb, toimub tuul­tolmlemine tuule abil. Tuul­tolmlejate taimede tolmukad on tuulele avatud ja väga liikuvad. Kõrrelistel (rukis) ulatuvad pikkadel tolmuka­niitidel tolmuka­pead pähikutest välja. Osal kõrrelistest hakkab kõrs võnkuma isegi kerge õhu­liikumise peale. Sarnaselt toimub tolmlemine ka männil, mille isaskäbid paiknevad võrsete tippudes. Kasel, lepal ja sarapuul paiknevad tolmukad pikkades rippuvates urbades, mis kergesti tuule käes liiguvad. Tamme isasõied on koondunud samuti urbadesse, kuigi need on veidike teise kujuga, meenutades eba­korra­pärast helmekeed.

Tolmuterade hulk on tuultolmlejatel väga suur, sest enamik neist ei jõua ees­märgini. Männi õitsemise ajal võib männikus olla lausa õie­tolmu­kord. Tuul­tolmlejate emasõied on suhteliselt pisikesed. Näiteks ulatub sarapuu emasõiel pungast välja üksnes punakas emaka­suudmete kimp.

Tolmlemine on oma ülesande täitnud, kui tolmutera on sattunud emaka­suudmele. Emaka­suudmele sattunud tolmutera hakkab erinevate keemiliste ainete toimel kasvama ning moodustub tolmutoru. Tolmutoru kasvab piki emaka­kaela ning tungib sigimikku. Tolmutorus asub kaks seemne­rakku, mis tungivad läbi seemne­algmete katetes olevate pilude ning jõuavad seemne­algme keskel paiknevasse lootekotti. Siin ühineb üks seemne­rakk munarakuga. Toimub viljastumine ning arenema hakkab seeme. Teine seemne­rakk ühineb lootekoti keskel oleva väiksema rakuga, millest hakkab arenema toitekude. Nii toimub õistaimedel nn kaheli­viljastumine.