Erinevad taimed hakkavad õitsema erineval ajal ja õitsemine on erineva pikkusega. Palju sõltub siin liigist ja ilmastikutingimustest.
- Mis on õitsemine?
- Kuidas toimub tolmlemine?
- Mis on viljastumine?
Õitsemine
Õitsemine on õite areng alates õiepungade avanemisest kuni nende tolmlemise lõpuni. Üheaastased taimed hakkavad tavaliselt õitsema umbes kuu aega peale idanemist. Kaheaastased taimed aga õitsevad teisel eluaastal (porgand, kaalikas). Mitmeaastased taimed hakkavad õitsema alles 3–4 aasta vanusena. Puudel võib see aeg olla isegi 10 aastat või rohkem. Keskkonnatingimused võivad seda protsessi kiirendada või aeglustada. Kõik ühe- ja kaheaastased taimed õitsevad ja viljuvad vaid korra elu jooksul.
Taimed õitsevad erinevatel aegadel.
Meie kliimavöötmes õitseb enamik taimedest kevadel ja varasuvel. Sügise poole õitsevaid taimi on oluliselt vähem.
Õitsemise kestus on liigiti väga erinev. See võib olla mõnekümnest minutist päevade või nädalateni. Meie taimedest on lühima õitsemise ajaga ümaralehine huulhein, kelle õis püsib paar tundi.
Mitmetele taimedele, kelle õis püsib mitu päeva, on iseloomulik, et päikseta ja vihmase ilma korral õis sulgub. Sellised on paljud korvõielised. Nende õied sulguvad ka ööseks. See on kaitse paljunemiseks ebasobivate tingimuste vastu.
Huvitav
Öökuninganna
Tuntud lühiõitseja taim on suureõieline kuukaktus ehk öökuninganna. Tema hilisõhtul puhkev suursugune õis närbub juba esimestel öötundidel.
Lillekell
Hommikuse lillede õite avanemise ja õhtuse sulgumise järgi on võimalik kaunis täpselt määrata kellaaega. Rootsi botaanik Carl von Linné pani erinevate lilleõite avanemise ja sulgumise järgi kokku nn lillekella. 19. sajandil püüti tema tähelepanekuid järgides lillekelli rajada mitmetes botaanikaaedades.

Carl von Linné
Õies toimub tolmlemine
Tähtsaim õies toimuv protsess on viljastumine, mille eelduseks on tolmlemine. Tolmlemine on tolmuterade sattumine emakasuudmele. See pealtnäha lihtne protsess võib olla kaunis keeruline.
Lihtsaim tolmlemise viis on isetolmlemine. Siin on emakasuudmele sattunud õietolm pärit sama õie tolmukailt. Kui õietolm pärineb teiselt taimelt, on tegemist võõrtolmlemise ehk risttolmlemisega. Taimede arengu seisukohalt on olulisem just nimelt risttolmlemine, sest ainult nii tagatakse mitme taime parimate omaduste edasiandmine järglastaimele. Isetolmlemise takistamiseks on välja arenenud lahksugulised ehk kahekojalised taimed. Mitmetel ühekojalistel taimedel on välja kujunenud suguorganite valmimise erinev ajastatus. See tähendab, et emakas ja tolmukad saavad suguküpseks erineval ajal (põdrakanep). Ajaks, kui õie emakas saab suguküpseks, on sama õie tolmukad juba närbunud. Mõnedel taimedel (nurmenukk) arenevad erinevad õied. Osal õitest on emakakael tolmukatest oluliselt pikem, osal õitest vastupidi. Nii tolmleb pikema emakasuudmega õis teiselt õielt pärit õietolmuga. Mitmetel kõrrelistel (oder, kaer) toimub tolmlemine juba enne õie avanemist. Mõned taimed on „mõtelnud” aga n-ö varuvariandi peale. Näiteks asuvad kuningakübara noorel õiel tolmukad tihedalt vastu õiepõhja, andes nii võimaluse võõrtolmlemiseks. Pikemaks kasvavad nad alles vanemates õites, ulatuvad siis emakani ja saavad õie ise tolmeldada.
Kuningakübar on eelkõige võõrtolmleja.
| Nurmenukul leiame erinevate õitega taimi.
|
Et tolmlemine ikka aset leiaks, kasutavad taimed erinevaid lisavõimalusi. Neiks on tuultolmlemine ning putuktolmlemine.
Tuultolmlemine
Nii nagu nimi ütleb, toimub tuultolmlemine tuule abil. Tuultolmlejate taimede tolmukad on tuulele avatud ja väga liikuvad. Kõrrelistel (rukis) ulatuvad pikkadel tolmukaniitidel tolmukapead pähikutest välja. Osal kõrrelistest hakkab kõrs võnkuma isegi kerge õhuliikumise peale. Sarnaselt toimub tolmlemine ka männil, mille isaskäbid paiknevad võrsete tippudes. Kasel, lepal ja sarapuul paiknevad tolmukad pikkades rippuvates urbades, mis kergesti tuule käes liiguvad. Tamme isasõied on koondunud samuti urbadesse, kuigi need on veidike teise kujuga, meenutades ebakorrapärast helmekeed.
Tolmuterade hulk on tuultolmlejatel väga suur, sest enamik neist ei jõua eesmärgini. Männi õitsemise ajal võib männikus olla lausa õietolmukord. Tuultolmlejate emasõied on suhteliselt pisikesed. Näiteks ulatub sarapuu emasõiel pungast välja üksnes punakas emakasuudmete kimp.
Sarapuu on ühekojaline tuultolmleja taim.
![]() Sarapuu isasõied asuvad urbades.
| ![]() Sarapuu emasõied on pungakujulised. Välja ulatuvad üksnes punased emakasuudmed.
|
Putuktolmlemine
Enamik meie taimedest aga kasutab tolmlemisel putukate abi. Neid nimetatakse putuktolmlejateks. Putukate ligimeelitamiseks on taimedel igasuguseid nippe. Õied pakuvad tolmeldajatele toitu – õietolmu ja erilistes mahutites ehk nektaariumides valmivat magusat nestet. Kasutatakse erinevaid lõhnu ja silmatorkava kuju või värvusega õisikuid. Mitmed õied (salvei, käpalised) on kujunenud lausa lõksuks, kus teel magusa nektarini saab putukas tingimata õietolmuga kokku, jättes järgmisel õiel seda emakasuudmele. Erilise meetodi putukate meelitamiseks on välja arendanud üks käpalistest – kärbesõis. Nimelt meenutab tema õis nii lõhnalt kui ka välimuselt emast putukat. Kohale lennanud isane kaevurherilane püüab õiega paljuneda ning kannab õietolmu edasi vajalikku kohta. Olulisemad tolmeldajaputukad on mesilased ja kimalased, liblikad, mõned kärbselised ning mardikalised.

![]() Kärbesõie õied on kärbse välimusega.
| ![]() Kuldkinga kollane huul on sellise ehitusega, et selle suudmele sattunud putukad kukuvad libedal pinnal huule sisemusse, kust pääsevad välja üksnes mööda karvadega kaetud tagaseina, mis viib emaka alt välja. Nii aitavad putukad kuldkingal tolmelda.
|
Tolmlemise tulemuseks on viljastumine.
Tolmlemine on oma ülesande täitnud, kui tolmutera on sattunud emakasuudmele. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab erinevate keemiliste ainete toimel kasvama ning moodustub tolmutoru. Tolmutoru kasvab piki emakakaela ning tungib sigimikku. Tolmutorus asub kaks seemnerakku, mis tungivad läbi seemnealgmete katetes olevate pilude ning jõuavad seemnealgme keskel paiknevasse lootekotti. Siin ühineb üks seemnerakk munarakuga. Toimub viljastumine ning arenema hakkab seeme. Teine seemnerakk ühineb lootekoti keskel oleva väiksema rakuga, millest hakkab arenema toitekude. Nii toimub õistaimedel nn kaheliviljastumine.
Huvitav
Troopiliste taimede tolmeldajateks on lisaks putukatele ka linnud (koolibrid), nahkhiired ja isegi väikesed imetajad.


Troopikas kasvab mitmeaastaseid taimi, kes õitsemise ja viljumise järel surevad. Sellised on näiteks bambus (pildil) ning mõned palmi ja agaavi liigid.
Oluline
- Õitsemine on õite areng alates õiepungade avanemisest kuni nende tolmlemise lõpuni.
- Õietolmu kandumist emakasuudmele nimetatakse tolmlemiseks.
- Isetolmlemise puhul pärinevad emakasuudmele sattunud tolmuterad samast õiest.
- Võõrtolmlemise puhul pärinevad tolmuterad teistest õitest.
- Viljastumine on seemneraku ühinemine munarakuga.
- Viljastumine toimub sigimikus.
Küsimused
- Võrdle tuul- ja putuktolmlemist. Mille poolest on need efektiivsed või ebaefektiivsed tolmlemise võimalused? Milleks on tolmlemine vajalik?
- Mis on viljastumise eelduseks?
- Mida tähendab mõiste „kaheliviljastumine“?