Ujuma minnes otsime veekogus ikka kohta, kus selge põhi näha oleks, mitte aga kohta, kus kasvavad mingid taimed. Suure osa vees kasvavatest taimedest moodustavad vetikad.
- Mille poolest on vetikad erilised?
- Milline on vetikate ehitus?
- Milline on vetikate tähtsus?
Vetikate rühmad
Vetikad on lihtsaima ehitusega taimed.
Vetikad on kõige madalamal arengutasemel taimed. Neil puuduvad juured, varred ja lehed. Nende osadeks eristumata keha nimetatakse talluseks. Algelisust näitab ka see, et vetikate hulgas esineb üherakulisi liike. Teistes taimerühmades neid ei esine. Vastavalt rakkude arvule saab vetikad jaotada ainurakseteks ja hulkrakseteks vetikateks.
Ainuraksed vetikad
Ainuraksed vetikad elavad põhiliselt magevees. Kõige tavalisemad üherakulised vetikad on koppvetikas, klorella ja pleurokokk.
Koppvetikas sarnaneb mõnel määral rohelise silmviburlasega. Ka temal on viburid ning valgustundlik silmtäpp. Valgustundlikku silmtäppi kasutab ta liikumiseks veekogu valgemasse ossa, kus on soodsamad tingimused fotosünteesiks. Suveperioodil paljuneb koppvetikas eostega, kuid sügisel sugulisel teel. Selleks moodustuvad koppvetika raku sees sugurakud. Kestast vabanedes ujuvad need vabalt ringi ning liituvad paarikaupa ja tekitavad ümber tugeva kesta, milles elatakse külm periood üle. Kevadel kest hävib ning raku sisu jaguneb neljaks koppvetikaks.
Klorella on viburiteta vetikas. See väike ainurakne võib elada vabalt veekogudes ja niiskel maapinnal, aga ka sümbioosis samblike ja lihtsamate selgrootutega (hüdra ja vesikelluke). Erinevalt koppvetikast paljuneb klorella üksnes eostega.
Pleurokokk on üks väheseid vetikaid, kes on kohastunud eluks maismaal. Pleurokoki kolooniaid leiame puutüvedelt, kivimüüridelt ja mujalt, kus nad moodustavad roheka kirme. Eriti ohtralt paljuneb pleurokokk kevadeti, niiskes ümbruses. Tema rakku katab tugev tsellulooskest, mis kaitseb muuhulgas ka kuivamise eest. Pleurokokk paljuneb üksnes pooldudes.
Mõned ainuraksete vetikate liigid elavad kolooniates.
Koloonialise eluviisiga vetikatest on levinuim kerasviburlane. Selle nööpnõelapea suuruse vetika kehas asub tuhandeid viburitega rakke, mis on omavahel ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Kerasviburlase koloonia sees on sültjas siseaine. Kerasviburlase rakud suudavad koordineeritult tegutseda, kuid neil ei ole hulkraksetele organismidele omast rakuülesannete jaotumist. Kerasviburlane on võimeline veekogus liikuma endale soodsasse paika. Paljunedes moodustuvad emakoloonia sisse väiksemad tütarkolooniad.
Hulkraksed vetikad
Rohevetikad on rohelise värvusega.
Rohevetikad on vetikate liigirikkaim rühm. Lihtsaimad neist on niitja tallusega ning arenenumad plaatja tallusega.
Vesijuus on imepeenike roheline vetikas, mis kinnitub veealustele objektidele ning hõljub nii vabalt vees. Tavaliselt on selliseid imepeenikesi vetikaid koos tuhandeid ja nad on kiirevoolulistes jõgedes ja ojades kergesti nähtavad. Vesijuus võib paljuneda kas vegetatiivselt, eostega või suguliselt. Vesijuus on üks vee puhtuse indikaatorliike, kes elab üksnes puhtas vees.
Keermikvetikas sarnaneb väliskujult vesijuuksega, kuid tema elupaigaks on seisuveekogud – järved ja tiigid. Selle tingib asjaolu, et keermikvetikas ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt ringi. Keermikvetika nimi tuleneb tema kloroplastide asetusest – need asuvad rakus spiraalselt. Keermikvetika üksik niit on silmale peaaegu nähtamatu, kuid nagu ka vesijuus, esinevad nad koos suurte kogumikena. Keermikvetika liikumise järgi on hea ennustada ilma. Kui õhurõhk langeb, siis tõusevad vetikaniidid vee pinnale ning kõrgema rõhu korral vajuvad sügavamale vee sisse. Selle nähtuse tõttu tundub järvevesi ilusa ilmaga selgem kui halva ilmaga.
Pruunvetikad on pruuni värvi.
Pruunvetikad on meredes elavatest vetikatest ühed suurimad. Meie rannikumere tavalisim pruunvetikas on põisadru. Põisadrul on lindikujuline harunenud tallus. Vetikas kinnitub põhjale erilise haardketta abil. Talluse harude ülemistes osades asuvad õhupõied, mis aitavad taimedel püsida püstiasendis. Tormiga kisuvad lained adru lahti ning kuhjavad randa adruvalle, mis lagunedes tugevalt lõhnavad. Sellest ka mere spetsiifiline lõhn kuumade suveilmadega.
Punavetikad on punast värvi.
Punavetikad suudavad elada palju sügavamas vees kui pruunvetikad. See on võimalik selle tõttu, et nad suudavad kasutada oluliselt nõrgemat valgust kui teised vetikaliigid. Nende tallus on tavaliselt põõsakujuline. Enamasti on punavetikad troopiliste merede taimed. Meie rannikumeres on tuntuim punavetikas agarik. Agariku põõsasjas tallus kinnitub kividele või otse merepõhjale, aga esineb ka kinnitamata vorme.
Vetikate tähtsus
Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate alguslüliks. Fotosünteesides rikastavad nad keskkonda hapnikuga.
Vetikate liikide juures oli juba juttu võimalusest määrata erinevate vetikaliikide põhjal vee puhtusastet. Kuumadel suveperioodidel hakkavad ainuraksed vetikad massiliselt paljunema ning nende intensiivistunud elutegevuse tagajärjel hakkab vees vähenema hapniku sisaldus, vesi roiskub ning võib saastuda mürgiste elutegevusjääkidega. Sellist nähtust nimetakse veeõitsenguks.
Inimesed kasutavad mitmeid vetikaid toiduks. Sellised vetikad on merekapsas ja Jaapani köögist meieni jõudnud nori. Agarist saadakse magusatööstuses kasutatavat tarrendavat ainet. Seda lisatakse paberitööstuses ka paberi koostisesse.
Rannaäärsetes piirkondades kasutatakse randa uhutud põisadrut põldudel väetisena. Samuti söödetakse seda lammastele.
Kiiresti paljunev klorella on erinevates teaduslikes uuringutes väärtuslikuks bioloogiliseks vaatlus- ja katsealuseks.
Oluline
- Üherakulised vetikad elavad peamiselt magevees.
- Pleurokokk on maismaal elav ainurakne vetikas.
- Koppvetikas on varustatud viburite ja silmtäpiga.
- Kerasviburlaste koloonia koosneb tuhandetest viburitega varustatud ainuraksetest vetikatest.
- Hulkraksed vetikad jaotatakse rohe-, puna- ja pruunvetikateks.
- Hulkraksed vetikad elavad peamiselt soolases vees.
Küsimused
- Võrdle ainuraksete vetikate liikide paljunemist.
- Millised kohastumused on pleurokokil tekkinud seoses eluga maismaal?
- Mille poolest erinevad ja sarnanevad juusvetikas ja keermikvetikas?
- Võrdle näidete abil hulkraksete vetikate talluse ehitust. Millise eluviisiga on nad kohanenud?
- Mille poolest on vetikad kasulikud ja mille poolest kahjulikud?
- Kuidas kasutab inimene vetikaid?
