Sammaltaimed on väikesed kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused, sageli kohevaid padjandeid moodustavad taimed. Kuna nad on arenenumad taimed kui vetikad, siis loetakse nad tinglikult juba kõrgemate taimede hulka.
- Millised on sammaltaimede rühmad?
- Milline on sammaltaimede ehitus?
- Kuidas sammaltaimed toituvad?
Sammaltaimede rühmad
Sammalde välimus võib olla väga erinev.
Samblad jaotatakse kolme rühma. Kõige madalamal arengutasemel on helviksamblad (varem maksasamblad). Nende kehaks võib olla kas samblikuga sarnanev tallus (helvik) või meenutavad nad varreks ja lehtedeks eristunud taime (raunik). Viimased sarnanevad ehituslikult lehtsammaldega.
Kõdersamblaid on Eestis kõigest kaks haruldast liiki ja nad sarnanevad välimuselt helviksammaldega.
Lehtsammalde liike esineb meil kõige rohkem. Nende keha koosneb varrest ning lehtedest. Vastavalt liigile võib lehtsammalde kuju olla väga erinev. Lehtsammaldest on tuntuim püstine ja sambla kohta suhteliselt pikk (umbes 20–30 cm) karusammal ehk käolina. Tuntud on ka pehmet kaharat kuuske meenutav metsakäharik, kelle väiksem sugulane niidukäharik moodustab põhiosa vanadel heinamaadel kasvavatest sammaldest. Enamik meie samblaid on metsataimed. Männikutes võivad samblavaiba moodustada palusammal, laanik, lehviksammal ja tüviksammal. Roossammal kasvab aga lehtmetsades.
Sammalde ehitus ja elupaigad
Sammaldel ei ole juuri.
Kuigi välimuselt võivad samblad teisi taimi meenutada, on neil siiski olulisi ehituslikke erinevusi. Nende vartel puuduvad juhtsooned, erinev on ka lehtede ehitus. Pinnasele kinnituvad samblad risoidide abil, juured puuduvad. Risoidid on varte või talluse imepeenikesed väljakasved. Vees lahustunud toitaineid imavad samblad kogu taime pinnaga, juhtkude puudub. See tähendab, et vee liikumine rakust rakku on raskendatud. Raskendatud on ka vee aurumise reguleerimine, kuna õhulõhed asuvad sammaldel üksnes tallusel või eoskupardel. Aurumise vältimiseks rulluvad osadel liikidel lehed kuivade ilmadega kokku. Enamikul sammaldest on võime säilitada vett rakkudevahelises ruumis. Niiskust aitab säilitada ka kasvutihedus. Kõik eespool nimetatud ehituslikud eripärad ei võimalda sammaldel eriti suureks kasvada.
Samblad sigivad suguliselt või vegetatiivselt tallusetükkide, sigikehade või teiste ära murduvate taimeosadega.
Sammalde elupaigad on mitmekesised.
Kuna samblad on suhteliselt väikesed organismid, siis asustavad nad väga erinevaid elupaiku. Helviksamblad kasvavad eelkõige maapinnal. Maapinnal kasvavad paljud lehtsamblad, nagu ka karusammal, metsakäharik, palusammal ja laanik. Nad võivad kasvada ka mahalangenud puutüvedel ja puude alumistel osadel. Tihti moodustavad samblad ühtlase tiheda padjandi. Puudel esinevad samblad kasvavad eelkõige oksaharude vahel ja paikades, kuhu saab koguneda niiskust ja huumust. Mõned samblaliigid (vesisammal) võivad kasvada üleni veekeskkonnas.
Turbasamblad
Liigniisketes elupaikades – soodes ja rabades – elavad turbasamblad. Turbasamblad on saanud oma nime selle järgi, et nendest moodustub turvas. Liigniiskes pinnases on lagunemiseks vajalikku hapnikku üksnes kõige pindmisemas kihis. Seal toimub ka taimse materjali järkjärguline lagunemine. Risoide turbasammaldel pole. Nad kasvavad tipust. Sambla allosas kuhjuvad poollagunenud taimejäänused ja muutuvad järk-järgult turbaks. Turba tekkimine on väga aeglane protsess, vaid mõni millimeeter aastas. Turbast toodetakse küttematerjali briketti. Lahtist turvast kasutatakse loomakasvatuses allapanu materjalina, kuna turbal on tugev imav toime.
Turbasamblaid on värvusega rohelisest kuni punaseni. Nende vars on harunev, kuid nii pehme, et saab kasvada üksnes tiheda paljandina. Varreharusid katavad tihedalt lehed. Lehed koosnevad kahte tüüpi rakkudest: ühed, kitsad pilklikud rakud, sisaldavad klorofülli. Nende vahel asuvad palju suuremad surnud rakud, mis on kohastunud vee hoidmiseks. Turbasammal koosnebki 90% ulatuses veest.
Oluline
- Sammaltaimedel esinevad risoidid ning nende keha on tallusjas või jaotunud varreks ja lehtedeks.
- Sammaltaimede vartes puudub juhtkude.
- Sammaltaimed jaotatakse helviksammaldeks (maksasammaldeks), lehtsammaldeks ja kõdersammaldeks.
Küsimused
- Mille poolest sarnanevad sammaltaimed kõrgemate taimedega ja mille poolest neist erinevad?
- Võrdle karusambla ja turbasambla ehitust ja elupaika.
- Kuidas moodustub turvas?
- Millistes elupaikades on samblad levinud?
