Sõnajalgtaimed valitsesid maakera umbes 320 miljonit aastat tagasi. Tänapäevaks on enamik neist välja surnud. Sõnajalgtaimede jäänustest on aegade jooksul moodustunud ka fossiilkütused, näiteks meie põlevkivi.
- Millised on sõnajalgtaimed?
- Millist tüüpi sõnajalgtaimi on olemas?
- Kus sõnajalgtaimed elavad?
Sõnajalgtaimede ehitus
Sõnajalgtaimed kuuluvad kõrgemate taimede hulka.
Sõnajalgtaimede vartes paiknevad juhtkimbud ning neid nimetatakse soontaimedeks nagu ka paljasseemnetaimi ja katteseemnetaimi. Juhtkimbud muudavad oluliselt lihtsamaks vee ja toitainete juhtimise taimede kehades. Sõnajalgtaimede vartes on arenenud ka tugikoed, mis eelnevalt käsitletud taimedel puuduvad. See võimaldab neil saavutada oluliselt kõrgema kasvu kui sammaldel. Sõnajalgtaimedel on tõelised varred ja lehed. Neil on juured, mõnedel liikidel ka risoom.
Valdavalt elavad sõnajalgtaimed maismaal, tihti niisketes paikades. Niiskust vajavad sõnajalgtaimed paljunemiseks. Nende isassugurakud kanduvad emassugurakkude juurde vee vahendusel.
Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad.
Kollad
Sõnajalgtaimed erinevad üksteisest ehituslikult.
Koldade harunevad varred võivad olla pikad ja roomavad või tõusvad põõsakesed. Lamavatest vartest kasvavad välja lisajuured. Koldade lehed on pisikesed ning need kinnituvad varrele spiraalselt. Lehtede mõlemal küljel asuvad õhulõhed. Koldade eosed valmivad varre tippudes paiknevates eospeades. Eospea koosneb eoslatest. Viimastes valmivad eoslehekeste alusel eosed. Ungrukollal eospäid ei teki, eoslad kinnituvad lehekaenaldesse.
Kollad on igihaljad taimed. Selle omaduse tõttu on neid läbi aegade kasutatud pärgade punumiseks. Kuna koldade juurdekasv on väga aeglane, on sellise tegevusega tekitatud loodusele olulist kahju. Seetõttu on meie kuuest kollaliigist viis kaitse alla võetud. Eesti levinuim kollaliik on kattekold. Tema painduvad roomavad varred võivad kasvada kuni meetripikkuseks. Kattekollaga sarnane on karukold, kuid tema varred on oluliselt pikemad ja lehed pehme karvakesega tipul. Erinevalt kattekollast on tema varre tipus tavaliselt mitu eospead. Vareskold moodustab erinevalt eelmistest hoopis väikesi põõsakesi.
Osjad
Osjad on lühikesed keskse varrega taimed. Vars on seest õõnes, lüliline ja roideline. Varrele kinnituvad männaseliselt oksad, mis võivad omakorda haruneda. Vartel ja okstel asuvad õhulõhed. Taimed kinnituvad mulda risoomi abil. Osjade lehed on vähe arenenud ning moodustavad varresõlmede ümber saagja tupe.
Eosed valmivad võsu tipus arenevas eospeas. Enamikul osjadest moodustub vaid üks võsu, kuid näiteks põldosjal areneb neid kaks. Kevadvõsu on oksteta ja klorofüllita, selle tipus paikneb eospea. Suvivõsu on roheline ja väikese okstega kuuse sarnane.
Osjad on mitmeaastased taimed. Mõnedel neist (põldosi, metsosi) hävineb talveks maapealne osa. Raudosjal ja liivosjal on need aga igihaljad.
Sõnajalad
Sõnajalad on koldadest ja osjadest oluliselt suuremad. Eelkõige on suured nende lehed. Mõnedel meie liikidel võivad need küündida kuni meetrini. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole, selle asemel on maa-alune risoom. Lehe mõlemal küljel on õhulõhed ning leherootsul on tihti pruunikad kilejad sõkalsoomused. Sõnajalgadel on liht- või liitsulgjad lehed. Lehed võivad kasvada üksikult (harilik soosõnajalg) või kodarikus (laanesõnajalg).
Eosed valmivad enamikul sõnajalgadest lehekeste alakülgedel, kus asuvad eoskuhjad. Eosed võivad valmida ka erilistel lehekodariku keskel paiknevatel pruunidel lehtedel. Selline on näiteks laanesõnajalg.
Sõnajalad on püsikud, s.t neil talvituvad risoomid, millest igal kevadel kasvavad välja uued lehed.
Oluline
- Sõnajalgtaimi loetakse kõrgemate taimede hulka, sest neil on paljasseemne- ja katteseemnetaimedega sarnased organid.
- Sõnajalgtaimed paljunevad eoste abil.
- Sõnajalgtaimed jaotatakse koldadeks, osjadeks ja sõnajalgadeks.
Küsimused
- Võrdle koldade, osjade ja sõnajalgade ehitust ning paljunemist. Leia neist iga rühma kohta kaks näidet.
- Miks kasvavad paljud sõnajalgtaimed niisketes elupaikades?
- Miks on mitmed koldade liigid hävimisohus?
