Putukad on maailma kõige liigirikkam loomarühm. Putukaid on seni avastatud umbkaudu miljon liiki, rohkem kui kõiki teisi loomaliike ühtekokku. See on võimalik ainult seetõttu, et nad on kõige paremini kohastunud kõikvõimalike elutingimustega. Putukad elavad suuremalt jaolt maismaal, vaid imeväike osa magevees ning veelgi vähem leidub neid merevees.
- Kes on putukad?
- Milline on putukate kehaehitus?
- Milliseid putukarühmi on olemas?
Putukate välisehitus
Putukate keha on jaotunud peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Keha katab kerge kitiinkest. Putukate peas on paar tundlaid, mis liigiti võivad olla väga erineva ehituse ja pikkusega. Liigiti erinevad on ka suised, mis on kohastunud erineva toidu söömiseks (haukamissuised tahke toidu haaramiseks – mardikad, imikärss nektari imemiseks – mesilased, pistmissuised taimsete ja loomsete koevedelike imemiseks – sääsed, imilont õielt nektari imemiseks – liblikad). Pea eesmises osas paikneb kaks liitsilma (mõnedel liikidel lisaks ka kolm lihtsilma). Nende abil tekib nn mosaiikkujutis. Seega pole putukate nägemine kuigi hea. Hästi tunnetavad nad aga liikumist ja värvusi. Samuti on nad tundlikud ultraviolettkiirgusele.
Putukatel on kolm rindmikulüli ja igale neist kinnitub üks paar jalgu, mis lõppevad ogade ja küünistega. Putukatel on seega kuus jalga, sealt ka nende hõimunimi Hexapoda (kuuejalgsed). Vastavalt ülesandele on jalad erineva kujuga. Maapinnal liikuvate putukate jalad on jooksujalad. Mullas elavatel organismidel on need muutunud kaevejalgadeks. Ritsikate tagumised jalad on kohastunud hüppamiseks (hüppejalad) ning veeputukatel ujumiseks (ujujalad).
 Ritsika kaks esimest jalapaari on käigujalad, tagumine jalapaar aga tugevasti arenenud hüppejalad.
|  Violettjooksiku nimetus näitab nii tema värvust kui ka liikumisviisi – jooksmiseks on tal tugevad jooksujalad.
|
Putukad on ainukesed lendavad selgrootud.
Putukate rindmikule kinnitub ka kaks paari tiibu. See annab neile levimisel teiste selgrootute ees olulise eelise. Mitmetel putukatel on mõlemad tiivad arenenud kilejateks lennutiibadeks. Aga näiteks mardikatel on esimene paar muutunud tugevateks kitiinseteks kattetiibadeks. Tirtsude kattetiivad on aga nahkjad. Puhkeasendis katavad kattetiivad lennutiibu. Lendamise ajal tõstetakse kattetiivad üles ning sirutatakse nende all asuvad lennutiivad lendamiseks välja. Kärbeste üks tiivapaar on muutunud tilakujuliseks sumistiks. Mõnedel putukatel (parasiitse eluviisiga kirbul ja täil või puidus ja pinnases elavatel, näiteks sipelgal) on tiivad arengu käigus kadunud või esinevad ajuti, pulmalennu ajal.
Erinevad putukad liigutavad lennates tiibu erineva kiirusega. Näiteks on mesilase tiivalöökide sagedus 190 lööki sekundis, aga kapsaliblikal kõigest 9 lööki sekundis. Samuti erinevad putukate lennukiirused. Maipõrnika lennukiirus on 20–30 km/h, üks parmudest lendab kiirusega 145 km/h.
Putukate siseehitus
Putukatel on keeruline siseehitus.
Putukate närvisüsteem on redelikujuline ning paikneb kõhtmiselt. Närvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, küll juba kaunis keeruka ehitusega, kuid putukate elutegevust ei juhi siiski üksnes peaaju, vaid instinktid.
Seedeelundid on putukatel torukujulised ning läbivad tervet keha. Seedeelundkond algab suu ning neeluga. Järgnevad pugu ja magu, neist esimene toimib toidu mahutina ning teises algab seedimine. Lõplik seedimine toimub soole umbjätketes ning soole ülejäänud osas. Toidujäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Erituselunditena ühinevad seedeelundkonnaga nn Malpighi sooned (17. sajandil elanud itaalia loodusteadlase Marcello Malpighi järgi). Need soonekesed koguvad kehast vedelikujäägid ning viivad need tagasoolde, kus see seguneb tahkete jääkidega.
Vereringe on putukatel avatud. Selgmiselt paiknev pikk kambriline süda paneb vere kehas liikuma. Südamest liigub veri veresoone kaudu keha esiossa ja sealt laiali üle keha. Keha tagaosas jõuab veri uuesti südamesse.
Hingamiseks on putukatel trahheed – kitiintorukesed, mis ulatuvad kehapinnal asuvatest hingeavadest keha iga organini. Õhk pannakse liikuma tagakeha rütmiliste kokkutõmmete abil.
Putukaid võib leida kõikjalt.
Tänu kohanemisvõimele võib putukaid leida peaaegu kõikjalt. Nad elavad õhus, taimedel, maapinnal ja mullas. Neid leidub vees, puidus, taimelehtedes ja muidugi ka teistes organismides. Ainuke koht, kus putukaid leidub väga vähe, on soolase veega mered.
Oluline
- Putukad on lülilise kehaga loomad.
- Putuka keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast.
- Toitumisel kasutavad putukad suiseid.
- Putukatel on kolm paari jalgu.
- Putukatel on torukujuline seedeelundkond ja redelikujuline närvisüsteem.
- Putukatel on avatud vereringe.
- Enamik putukaid on lennuvõimelised.
Küsimused
- Võrdle ämblike ja putukate kehaehitust.
- Mille poolest erineb putukate närvisüsteem ämblike omast?
- Iseloomusta putukate seedeelundkonda.
- Kuidas toimub putukate hingamine?
- Miks on putukad looduses väga edukad?
