Parasiitsed selgrootud

Tuntumatest inimese parasiitidest oli meil juba usside peatükis juttu. Need on maksa-kakssuulane, liimuk­solge ja paelussid. Kõik nad toituvad kas sooles sisalduvast pool­seeditud toidust või erinevatest keha­vedelikest või kudedest. Selle elu­tegevuse taga­järjel eritatakse pere­mehe organismi erinevaid mürke, mis võivad pere­meest oluliselt kahjustada või isegi surmata.

Kõikide parasiitusside arengus on kindel tsükkel. Lihtsalt pere­mehe organismis elades nad järglasi ei saa.

Maksa-kakssuulase munetud munad satuvad koos jääk­ainetega loodusesse. Nüüd peab muna sattuma vette, kus munast koorunud, ripsmetega vastne asub elama mudateo maksa. Mudateo kehast väljunud vastne kasvatab saba ning liigub veekogu kaldale, kus kinnitub ümmiku ehk tsüstina taime­varrele. Koos taimedega satub ümmik lamba või veise soolde. Siin väljub maksa-kakssuulane ümmikust ning tungib läbi soole­seina maksa. Organismi, kus parasiit elab mingi perioodi, aga ei paljune, nimetatakse vahe­pere­meheks (näiteks tigu). Parasiidi arengu lõpp-peremeheks on see organism, kus toimub paljunemine (lammas, veis, inimene).

Solkme arengus vaheperemeest ei ole. Solkme munad peavad peremehe kehast väljuma ning vähemalt paar nädalat viibima mullas niiskuse ja jaheduse käes. Kui sellised munad satuvad nüüd peremehe organismi, väljub munast vastne, kes tungib läbi soole­seina vere­soonde. Vastse järgmiseks elupaigaks saab peremehe kops. Kopsus vastne kasvab ning liigub täis­kasvanuks saades uuesti soolde.

Kõik parasiidid ei ela aga keha sees. Täid elavad keha pinnal. Nad tegutsevad juustes ning imevad läbi peanaha verd. Kirbud käivad küll regulaarselt verd imemas, kuid elavad näiteks põrandal. Need parasiidid tekitavad küll omajagu ebameeldivusi, kuid ei põhjusta mingeid haigusi. Seevastu on puugid oluliselt ohtli­kumad parasiidid. Puugid kinnitavad ennast nahale ning imevad suiste abil läbi naha inimese verd. Veri on vajalik tema munade valmimiseks. Ennast täis imenud puuk laseb end naha küljest lahti ning läheb munema. Puugid kannavad edasi kahte rasket haigust – borrelioosi ja puuk­entsefaliiti. Puuk­entsefaliidi vastu saab lasta ennast vaktsi­neerida, kuid borrelioosi vastu vaktsiini ei ole. Pärast looduses viibimist tuleb kõik riided ja keha hoolega üle vaadata. Hea on kanda heledaid riideid, seal on puugid paremini märgatavad ja kergesti eemal­da­tavad. Naha külge imenud puuk tuleb eemaldada võimalikult kiiresti.

Mingis mõttes võib parasiitideks lugeda ka sääskesid, kes imevad samuti verd. Verd imevad üksnes emased sääsed ning veri on vajalik nende munade valmimiseks. Meil on sääsed siiski vaid ebameeldivad kaaslased, kuid troopikas levitavad nad ohtlikku haigust – malaariat.

Parasiitusside vältimiseks on oluline käte puhtus. Peale kodu­loomade silitamist tuleb käsi pesta. Sama olulisel kohal on toidu­ainete (liha, kala) korralik kuum­töötlemine, mille käigus haigus­tekitajad hävivad. Kirpude ja täide vastu aitab samuti puhtus, sest kirbud elavad näiteks põrandal tolmus ja mustuses.