4. peatüki kokkuvõte

• Selgrootud on selgroota ja seljakeelikuta loomad, neil on lubi- või kitiinainest välistoes.
• Enamik selgrootutest on sümmeetrilise kehaga.
• Selgrootute närvisüsteem koosneb närvikiududega ühendatud närvitänkudest, neil on avatud vereringe.
• Käsnadel puuduvad koed ja organid, nad kinnituvad veekogu põhjale.
• Käsnade keha toestavad ränist või lubjast okised või orgaanilisest materjalist moodustunud elastsed kiud või kokku kasvanud toesesüsteem.
• Käsnad toituvad vees leiduvatest aineosakestest ja ainuraksetest.
• Käsnad sigivad suguliselt ja mittesuguliselt pungumise teel.
• Ainuõõssed on pehmed ühe kehaõõnega osalise liikumisvõimega loomad.
• Ainuõõssetel on algeline lihas- ja närvisüsteem.
• Kehakuju järgi jaotatakse nad polüüpideks ja meduusideks.
• Mitmed korallid moodustavad lubitoese.
• Ainuõõssed püüavad saaki seda kombitsatel asuvate kõrverakkudega halvates.
• Ainuõõssete paljunemine toimub mittesuguliselt (näiteks pungumine) või suguliselt.
• Ussid jaotatakse kehaehituse järgi lameussideks, ümarussideks ja rõngussideks.
• Lameussidel on ainult ühe avaga, ümar- ja rõngussidel kahe avaga seedeelundkond.
• Enamikul ussidest hingamissüsteem puudub.
• Lameussid ja rõngussid on liitsugulised, ümarussid aga lahksugulised.
• Parasiitse eluviisiga lameussid ja ümarussid arenevad vaheperemehe kaudu.
• Limuste siseelundeid ümbritseb mantel.
• Paljudel limustel on spiraalselt keerdunud koda.
• Teod on liitsugulised.
• Karbid elavad ainult vees ja toituvad vees hõljuvatest mikro­organismidest ja aine­osakestest, nende keha katavad kojapoolmed.
• Peajalgsetel on hästi arenenud aju ja silmad, nende suud ümbritsevad kombitsad.
• Okasnahksete eri liikide keha katavad erineva kuju ja pikkusega okkad.
• Enamik täiskasvanud okasnahksetest on kiirelise ehitusega.
• Meripuradel on kotikujuline keha.
• Meritähed toituvad loomsetest organismidest, merisiilikud ja meripurad taimsetest ning surnud organismidest.
• Lülijalgsed on kõige arenenum selgrootute hõimkond.
• Lülijalgsete keha katab tugev välistoes.
• Lülijalgsed jaotatakse hulkjalgseteks, koorikloomadeks, ämbliku­laadseteks ja putukateks.
• Suured koorikloomad jaotatakse vähkideks ja krabideks. Enamik koorikloomi elab vees.
• Koorikloomade keha koosneb pearindmikust ja tagakehast, paljudel on esimesed jalad muutunud sõrgadeks.
• Ämblikulaadsed on lülilise keha ning nelja paari lüliliste jalgadega loomad.
• Keha jaotub pearindmikuks ja tagakehaks.
• Neil on paar lõugkobijaid ja lõugtundlaid.
• Ämblikul on kaheksa lihtsilma.
• Saagi surmamiseks on ämblikel ja skorpionitel mürginääre.
• Mitmed ämblikud kasutavad saagi püüdmiseks võrku.
• Ämblikud paljunevad munedes.
• Ämblikulaadsete seas on ohtlikke parasiite.
• Putuka lüliline keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast.
• Toitumisel kasutavad putukad suiseid.
• Putukatel on kolm paari jalgu, torukujuline seedeelundkond ja redelikujuline närvisüsteem.
• Putukatel on avatud vereringe.
• Olulisemad putukate seltsid on mardikalised, liblikalised, sihktiivalised, kahetiivalised, kiletiivalised ja kiililised.
• Mitmed putukatest on taimede ja loomade parasiidid ning haiguste levitajad.
• Hingamine on protsess, kus hapnikku kasutades toodetakse toitainetest energiat ning vabanevad energia, süsihappegaas ja vesi.
• Selgrootute loomade hingamiselunditeks on kehapind, lõpused, kopsud ja trahheed.
• Kehapinna kaudu hingavad väiksed väheliikuvad organismid.
• Suurematel organismidel osaleb hingamisprotsessis veri.
• Lõpused on hingamiseks vees.
• Kopsud on hingamiseks maismaal.
• Putukate hingamiselunditeks on trahheed.
• Selgrootute loomade seedeprotsess toimub mitme­astmelises seede­elund­konnas, kus igal osal on kindel ülesanne.
• Seedeelundkond võib olla umbne või mõlemast otsast avatud.
• Osal selgrootutest on närvisüsteem algeline, teistel paremini arenenud.
• Aktiivselt liikuvaid loomi iseloomustab meele­elundite rohkus.
• Kõige rohkem erinevaid meele­elundeid on putukatel.
• Selgrootud paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
• Mittesuguliselt paljunevad selgrootud punguvad või poolduvad. Neist osa liike võib paljuneda ka suguliselt.
• Sugulise paljunemise aluseks on viljastumine.
• Viljastumine võib olla kehaväline või kehasisene.
• Selgrootud arenevad moondega.
• Putukate arenemine võib toimuda vaegmoondega või täismoondega.
• Parasiidid on organismid, kes elavad teiste organismide kulul.
• Parasiidid võivad peremeest oluliselt kahjustada või lausa surmata.
• Parasiitide areng võib toimuda vaheperemeeste kaudu.
• Lõpp-peremeheks nimetatakse peremeest, kelle kehas toimub parasiidi paljunemine.
• Parasiitidega nakatumise vältimiseks on oluline puhtus ning hästi kuumtöödeldud toiduained.

...neid oskussõnu ja tead nende tähendust:

närvitänk, kaelusviburrakk, amööbrakk, okis, poor, heiteava, regeneratsioon, kombits, kõrverakk, polüüp, meduus, kummik, suusagar, kutiikula, iminapp, päis, vöö, nahklihasmõik, mantel, koda, nälkjas, jalg, kombits, hõõrel, pearindmik, lõugkobijad, lõugtundlad, kitiinkest, raamatkopsud, trahheed, võrgunäsad, sugaküünised, suised, Malpighi sooned, imilont, vagel, kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem, tümpanaalelund, vaegmoone, täismoone.

• iseloomustada selgrootuid loomi, nende ehitust, võrrelda neid selgroogsete loomadega;
• välja tuua selgrootute erinevate rühmade kohastumusi erinevate elutingimustega;
• analüüsida selgrootute erinevate rühmade elupaiku ja eluviise;
• rääkida selgrootute erinevate rühmade meeleelunditest ja nende arengu vastavusest eluviisile;
• rääkida selgrootute sigimisviisidest, analüüsida lahk- või liitsugulisuse eeliseid erinevatel rühmadel;
• selgitada parasiitsete loomade eluviisi ja nendega nakatumisest hoidumise võtteid.