4. peatüki kokkuvõte

  • Selgrootud on selgroota ja seljakeelikuta loomad, neil on lubi- või kitiinainest välistoes.
  • Enamik selgrootutest on sümmeetrilise kehaga.
  • Selgrootute närvisüsteem koosneb närvikiududega ühendatud närvitänkudest, neil on avatud vereringe.
  • Käsnadel puuduvad koed ja organid, nad kinnituvad veekogu põhjale.
  • Käsnade keha toestavad ränist või lubjast okised või orgaanilisest materjalist moodustunud elastsed kiud või kokku kasvanud toesesüsteem.
  • Käsnad toituvad vees leiduvatest aineosakestest ja ainuraksetest.
  • Käsnad sigivad suguliselt ja mittesuguliselt pungumise teel.
  • Ainuõõssed on pehmed ühe kehaõõnega osalise liikumisvõimega loomad.
  • Ainuõõssetel on algeline lihas- ja närvisüsteem.
  • Kehakuju järgi jaotatakse nad polüüpideks ja meduusideks.
  • Mitmed korallid moodustavad lubitoese.
  • Ainuõõssed püüavad saaki seda kombitsatel asuvate kõrverakkudega halvates.
  • Ainuõõssete paljunemine toimub mittesuguliselt (näiteks pungumine) või suguliselt.
  • Ussid jaotatakse kehaehituse järgi lameussideks, ümarussideks ja rõngussideks.
  • Lameussidel on ainult ühe avaga, ümar- ja rõngussidel kahe avaga seedeelundkond.
  • Enamikul ussidest hingamissüsteem puudub.
  • Lameussid ja rõngussid on liitsugulised, ümarussid aga lahksugulised.
  • Parasiitse eluviisiga lameussid ja ümarussid arenevad vaheperemehe kaudu.
  • Limuste siseelundeid ümbritseb mantel.
  • Paljudel limustel on spiraalselt keerdunud koda.
  • Teod on liitsugulised.
  • Karbid elavad ainult vees ja toituvad vees hõljuvatest mikro­organismidest ja aine­osakestest, nende keha katavad kojapoolmed.
  • Peajalgsetel on hästi arenenud aju ja silmad, nende suud ümbritsevad kombitsad.
  • Okasnahksete eri liikide keha katavad erineva kuju ja pikkusega okkad.
  • Enamik täiskasvanud okasnahksetest on kiirelise ehitusega.
  • Meripuradel on kotikujuline keha.
  • Meritähed toituvad loomsetest organismidest, merisiilikud ja meripurad taimsetest ning surnud organismidest.
  • Lülijalgsed on kõige arenenum selgrootute hõimkond.
  • Lülijalgsete keha katab tugev välistoes.
  • Lülijalgsed jaotatakse hulkjalgseteks, koorikloomadeks, ämbliku­laadseteks ja putukateks.
  • Suured koorikloomad jaotatakse vähkideks ja krabideks. Enamik koorikloomi elab vees.
  • Koorikloomade keha koosneb pearindmikust ja tagakehast, paljudel on esimesed jalad muutunud sõrgadeks.
  • Ämblikulaadsed on lülilise keha ning nelja paari lüliliste jalgadega loomad.
  • Keha jaotub pearindmikuks ja tagakehaks.
  • Neil on paar lõugkobijaid ja lõugtundlaid.
  • Ämblikul on kaheksa lihtsilma.
  • Saagi surmamiseks on ämblikel ja skorpionitel mürginääre.
  • Mitmed ämblikud kasutavad saagi püüdmiseks võrku.
  • Ämblikud paljunevad munedes.
  • Ämblikulaadsete seas on ohtlikke parasiite.
  • Putuka lüliline keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast.
  • Toitumisel kasutavad putukad suiseid.
  • Putukatel on kolm paari jalgu, torukujuline seedeelundkond ja redelikujuline närvisüsteem.
  • Putukatel on avatud vereringe.
  • Olulisemad putukate seltsid on mardikalised, liblikalised, sihktiivalised, kahetiivalised, kiletiivalised ja kiililised.
  • Mitmed putukatest on taimede ja loomade parasiidid ning haiguste levitajad.
  • Hingamine on protsess, kus hapnikku kasutades toodetakse toitainetest energiat ning vabanevad energia, süsihappegaas ja vesi.
  • Selgrootute loomade hingamiselunditeks on kehapind, lõpused, kopsud ja trahheed.
  • Kehapinna kaudu hingavad väiksed väheliikuvad organismid.
  • Suurematel organismidel osaleb hingamisprotsessis veri.
  • Lõpused on hingamiseks vees.
  • Kopsud on hingamiseks maismaal.
  • Putukate hingamiselunditeks on trahheed.
  • Selgrootute loomade seedeprotsess toimub mitme­astmelises seede­elund­konnas, kus igal osal on kindel ülesanne.
  • Seedeelundkond võib olla umbne või mõlemast otsast avatud.
  • Osal selgrootutest on närvisüsteem algeline, teistel paremini arenenud.
  • Aktiivselt liikuvaid loomi iseloomustab meele­elundite rohkus.
  • Kõige rohkem erinevaid meele­elundeid on putukatel.
  • Selgrootud paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
  • Mittesuguliselt paljunevad selgrootud punguvad või poolduvad. Neist osa liike võib paljuneda ka suguliselt.
  • Sugulise paljunemise aluseks on viljastumine.
  • Viljastumine võib olla kehaväline või kehasisene.
  • Selgrootud arenevad moondega.
  • Putukate arenemine võib toimuda vaegmoondega või täismoondega.
  • Parasiidid on organismid, kes elavad teiste organismide kulul.
  • Parasiidid võivad peremeest oluliselt kahjustada või lausa surmata.
  • Parasiitide areng võib toimuda vaheperemeeste kaudu.
  • Lõpp-peremeheks nimetatakse peremeest, kelle kehas toimub parasiidi paljunemine.
  • Parasiitidega nakatumise vältimiseks on oluline puhtus ning hästi kuumtöödeldud toiduained.

Sa tunned...

...neid oskussõnu ja tead nende tähendust:
närvitänk, kaelusviburrakk, amööbrakk, okis, poor, heiteava, regeneratsioon, kombits, kõrverakk, polüüp, meduus, kummik, suusagar, kutiikula, iminapp, päis, vöö, nahklihasmõik, mantel, koda, nälkjas, jalg, kombits, hõõrel, pearindmik, lõugkobijad, lõugtundlad, kitiinkest, raamatkopsud, trahheed, võrgunäsad, sugaküünised, suised, Malpighi sooned, imilont, vagel, kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem, tümpanaalelund, vaegmoone, täismoone.

Sa oskad

  • iseloomustada selgrootuid loomi, nende ehitust, võrrelda neid selgroogsete loomadega;
  • välja tuua selgrootute erinevate rühmade kohastumusi erinevate elutingimustega;
  • analüüsida selgrootute erinevate rühmade elupaiku ja eluviise;
  • rääkida selgrootute erinevate rühmade meeleelunditest ja nende arengu vastavusest eluviisile;
  • rääkida selgrootute sigimisviisidest, analüüsida lahk- või liitsugulisuse eeliseid erinevatel rühmadel;
  • selgitada parasiitsete loomade eluviisi ja nendega nakatumisest hoidumise võtteid.