Nagu mujal Euroopas, jääb ka Eesti looduskaitse algus 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse. 1859. aastal kehtestati Carl Ernst von Baeri eestvõttel esimesed määrused kalapüügi piiramiseks Peipsil. Tõeline looduskaitse aga algas siiski Eesti Vabariigi sünniga 20. sajandi algul. Looduskaitse seadused kehtestati Eestis aastatel 1935 ja 1957. Nimekad looduskaitsjad on olnud Artur Toom, Gustav Vilbaste ja Eerik Kumari.
Looduskaitseseadus
Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus.
2004. aastal võttis toonane Riigikogu vastu „Looduskaitseseaduse“, mis kehtib tänaseni. Selle seaduse põhiülesandeks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Seadus määrab ära kaitstavad loodusobjektid (kaitsealused liigid ja objektid ning kaitsealad) ning määratleb nende kaitse korralduse. Kaitsealad jaotatakse looduskaitsealadeks, rahvusparkideks ja maastikukaitsealadeks. Kõik nad on mõeldud looduskeskkonna säilitamiseks, aga ka uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on kuus rahvusparki (Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu ja 2018. aastal loodud Alutaguse rahvuspark). 2020. aasta alguses oli looduskaitsealasid 158 ja maastikukaitsealasid 152.
Euroopa looduskaitset ühendab süsteem, mida nimetatakse Natura 2000. See koondab endasse enamiku Euroopa kaitsealadest. Tänapäevase üleilmastumise juures ei saagi enam tegeleda väikese piirkonna kaitsmisega, vaid korraga peab jälgima oluliselt suuremaid territooriume, näiteks kogu Euroopat ühtse tervikuna. Selleks on väga oluline riikidevaheline koostöö.
Kaitsekategooriad
Kaitstavad liigid jaotatakse kategooriatesse.
Vastavuses looduskaitseseadusega jaotatakse kõik ohustatud liigid kolme kategooriasse.
- I kategoorias on ohustatud ja otseses hävimisohus olevad liigid. Kokku kuulub I kategooriasse 66 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki.
- II kategoorias on niisugused liigid, kelle arvukus on vähenemas ning kes on praeguse olukorra jätkudes hävimisohtu sattumas. II kategooriasse on arvatud 259 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki.
- III kategoorias on liigid, kes on ohus nende elupaikade hävitamise tõttu. III kategooria kaitsealuste 245 liigi hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki, selgrootuid loomi 45 ja selgroogseid loomi 90 liiki.
 Eestis elav juttselg-kärnkonn ehk kõre kuulub I kaitsekategooriasse.
|  Mustlaik-apollo on Eestis II kategooria kaitsealune liblikaliik.
|
Ühtekokku on Eestis kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki.
Vastavalt muutustele võib liike ka ühest kategoorias teise tõsta. Esimesed kaks kaitsekategooriat on nii ranged, et neisse kuuluvate liikide elupaiku on keelatud avaldada. Eelkõige seetõttu, et vähendada uudishimulike inimeste külaskäike. Kaitsealuseid liike ei tohi korjata, püüda ega muudmoodi kahjustada neid ega nende elupaiku.
Kategooriad ei ole aga üksnes nimekirjad, vaid nendega kaasneb põhjalik töö, mille käigus kaardistatakse kaitstavate liikide elupaigad ning võimalusel rajatakse sinna kaitsealad. Samuti käib pidev olukorra seire.
Oluline
- Eesti looduskaitse tegeleb meie looduse mitmekesisuse säilitamisega.
- Kaitstavate loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealused liigid ja üksikobjektid ning kaitsealad.
- Kaitsealad jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
- Ühtekokku on Eestis kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki.
Küsimused
- Milliseid kaitsealasid Eestis leidub? Too vähemalt viis näidet: kus asuvad, mida seal kaitstakse?
- Mille alusel otsustatakse, kas liik vajab kaitset või mitte?
- Nimeta looduskaitse tegevusvaldkondi.
- Milleks on vajalik Natura 2000?
- Kirjelda (omal valikul) kahte kaitsealust liiki. Kas neid leidub sinu kodukoha ümbruses? Miks vajavad nad kaitset?
