Ringjoone pikkus ja ringi pindala 

  • Ring ja ringjoon
  • Arv π jada piirväärtuseks
  • Ringi pindala kui piirväärtus

Ring ja ringjoon

  • Ringjoone pikkus 
  • C = 2 π r
  • C = π d
  • C = π r
  • C = π r 2
  • Ringi pindala
  • S = π d
  • S = π r
  • S = 2 π r
  • S = π r 2
  • Arv π = 3,1415926536... kuulub arvuhulka
  • 𝕀
  • r = 6 cm
  • R = 12 cm

Vastus

Värvitud osa pindala
S  cm2 ja ümbermõõt
P cm.

Arv π jada piirväärtuseks

Märka

  • Jada {an} on kasvav, kui

an+1 > an, n ∈ ℕ.

  • Jada {an} on mittekahanev, kui

an+1 ≥ an, n ∈ ℕ.

  • Jada {an} on kahanev, kui

an+1 < an, n ∈ ℕ.

  • Jada {an} on mittekasvav,

kui an+1 ≤ an, n ∈ ℕ.

Teoreem

  • Kui mittekahanev jada {an} on ülalt tõkestatud, st
    anM, n ∈ ℕ,
    siis eksisteerib selle jada piirväärtus a.

limnan = aM

  • Kui mittekahanev jada {bn} on alt tõkestatud, st
    bn ≥ M, n ∈ ℕ,
    siis eksisteerib selle jada piirväärtus b.

limnbn = bM

Korrapärase kõõlhulknurga ümbermõõtude jada

  1. Kui ringjoone sisse joonestada korrapärane n-­nurk ja ühendada selle tipud ringjoone keskpunktiga O, saame n võrdhaarset kolmnurka, mille tipunurk on 2α.

2 α = 360°n ja α = 180°n

  1. Avaldame korrapärase n-­nurga külje.

an=2r  sin  α = 2r sin180°n

  1. Avaldame hulknurga ümbermõõdu.

 ln = n·an = 2rn  sin 180°n

  1. Korrapäraste kõõlhulknurkade ümbermõõtude jada {ln} on kasvav, ülalt tõkestatud ja selle jada piirväärtus on ringjoone pikkus C.

limnln = limn2rn· sin180°n =

= 2r·limnn·sin180°n = 2πr

  1. Saab näidata, et jada n·sin180°n piirväärtuseks on arv π.

Korrapärane kõõlhulknurk

Lähendame korrapärase kõõlhulknurga ümbermõõdu ln ringjoone pikkusele C.

n kasvades läheneb kõõl­hulknurga ümbermõõdu ln erinevus ringjoone pikkusest nullile.

n

α

sin α

n ⋅ sin α

3

60°

0,8660

2,5981

6

30°

12

15°

60

90

180

Ringi pindala kui piirväärtus

Ringjoone pikkus ja ringi pindala

  • Ringjoone pikkust võib vaadelda korrapäraste kõõlhulknurkade ümbermõõtude jada {ln} piirväärtusena.
  • Ringi pindala võib vaadelda korrapäraste kõõlhulknurkade pindalade jada {Sn} piirväärtusena.

Märka

limnln = C = 2πr

limnSn = S = πr2

Korrapäraste kõõlhulknurkade pindalade jada

  1. Avaldame kolmnurga OAB pindala.

SOABan·hn2

  1. Ringi pindala S saab vaadelda korrapäraste kõõlhulknurkade pindalade Sn jada piirväärtusena.

Sn = n ⋅ SOAB

Sn = nan·hn2 = ln·hn2

  1. Jada {Sn} on kasvav ja ülalt tõkestatud ringi pindalaga S. On näha, et n kasvades kõõlhulknurga pindala Sn erinevus ringi pindalast läheneb nullile. Järelikult eksisteerib piirväärtus.

limnSn = S

limnSn = limnln·hn2 =

= 12limnln·limnhn = 12·2πr·r

  1. Järelikult, ringi pindala S = πr2.

Lähendame korrapärase kõõlhulknurga pindala Sn ringi pindalale S.

n kasvades läheneb kõõlhulknurga pindala Sn erinevus ringi pindalast nullile.

  1. Ümberringjoon
    • R cm
    • C cm
    • S cm2
  2. Siseringjoon
    • r cm
    • C cm
    • S cm2

Harjuta ja treeni

Kujund kujundis

Arvuta värvitud osa pindala.

  • Suure kolmnurga pindala
    S1  cm2
  • Väikese kolmnurga pindala
    S2   cm2

Vastus

Värvitud osa pindala on ligikaudu  cm2.

  • S cm2
  • Sπ cm2

Vastus

Värvitud osa pindala on ligikaudu  cm2.

  • r  cm
  • Sπ cm2
  • SΔ  cm2

Vastus

Värvitud osa pindala on ligikaudu
S ≈   cm2.

  • a  cm
  • S  cm2
  • Sπ cm2

Vastus 

Värvitud osa pindala on ligikaudu  cm2.

  • a cm
  • S6  cm2
  • r  cm
  • S cm2

Vastus

Värvitud osa ligikaudne pindala on  cm2.

  • Ümbermõõt koosneb neljast pool­ring­joonest ehk kahest ringjoonest raadiusega
    r ü.
  • Roseti pindala leidmiseks tuleb  
Märkus
Antud kujundit võib vaadelda osana neljast poolringist. Kui liita kokku nelja poolringi pindalad, siis saame kogu ruudu pindala ja lisaks veel värvitud kujundi. See tuleneb sellest, et summa sisaldab värvitud kujundit kahekordselt.

Vastus

Roseti ümbermõõt on  π ühikut ja pindala ligikaudu   ruutühikut. 

  • h = 63 cm.
  • r cm
  • R cm
Ümberringjoon
  • C (cm) =  
  • 23
  • 33
  • 43
  • 63
  • 83
  • 123
  • Sπ  cm2
Siseringjoon
  • C (cm) =  
  • 23
  • 33
  • 43
  • 63
  • 83
  • 123
  • S π cm2
  • 5
  • 52
  • 10
  • 102
  • 25
  • 252
  • 25 π
  • 50 π
  • 50
  • 10 π
  • 10π2
Ümberringjoon
  • R cm
  • C cm
  • S cm2
Siseringjoon
  • r cm
  • C cm
  • S cm2

Korrapärane kuusnurk

Kuusnurga apoteem on 63 cm. Arvuta sise- ja ümber­ringjoone pikkus ja vastavate ringide pindalad.

  • (cm) =
  • 23
  • 33
  • 43
  • 63
  • 6
  • 12
  • C (cm) = 
  • 43  π
  • 43  π
  • 83  π
  • 63  π
  • 24  π
  • 123  π
  • S π cm2
  • R (cm) =
  • 23
  • 33
  • 43
  • 63
  • 6
  • 12
  • C (cm) = 
  • 123  π
  • 43  π
  • 83  π
  • 63  π
  • 24  π
  • 12  π
  • S π cm2
  1. Korrapärase kuusnurga siseringjoone pindala moodustab ümberringjoone pindalast
    %.
  2. Korrapärase kolmnurga ümberringjoone pindala on siseringjoone pindalast ligikaudu % suurem.
  3. Kuidas muutuvad need protsendid, kui apoteemi suurendada kolm korda?
    Protsent