Sündmused Venemaal 1917–1920

Esimese maailmasõja käigus sattus Vene impeerium sügavasse kriisi. Vene armee kandis sõjas suuri kaotusi. Riigi tagavarad olid kulunud sõjaväe ülalpidamisele, nii et elanikele ei jätkunud enam hädavajalikke kaupu. Kõige raskem oli inimestel taluda toidupuudust. Nälg ja raskused tekitasid viha saamatu keisrivõimu vastu, mis ei suutnud sõjas edu saavutada ega sellest ka välja astuda.

1917. aasta talvel puhkesid Venemaa pealinnas Peterburis (sõja-aastail ajutiselt ümber nimetatud Petrogradiks) rahutused, millega peagi liitusid ka sõjaväelased. Veebruaris 1917 oli olukord nii kriitiline, et keiser Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma. Tegemist oli revolutsiooniga ehk põhjaliku muutusega valitsemissüsteemis ja ühiskonnakorralduses.

Veebruarirevolutsiooni järel seati ametisse Ajutine Valitsus, mis püüdis Venemaad juhtida demokraatia suunas. Paraku aga takistas keeruline olukord mitmete eesmärkide saavutamist. Nii näiteks pidi Venemaa jätkuvalt täitma oma liidulepingut Antantiga ning jätkama edutut sõdimist Esimeses maailmasõjas. Riigis kuulutati küll välja kodanikuvabadused, kuid igapäevane kitsikus ja toidupuudus jätkusid. Rasketes oludes ei suutnud Ajutine Valitsus täita rahva ootusi ning rahulolematus aina kasvas.

Enamlased haaravad võimu

Vene keiser Nikolai II ja keisrinna Aleksandra koos lastega. 1918–1920 tapsid enamlased kogu keisriperekonna ja enamiku nende lähisugulastest.

Keerulises olukorras hakkas tugevnema enamlaste (venepäraselt bolševike) partei mõju. Enamlaste eesmärgiks oli kehtestada kommunistlik riigikord, kus puudub eraomand ja ühiskond pole majanduslikult ega muul viisil kihistunud. Nende meelest sai niisuguse riigikorra kehtestada üksnes vägivallaga. Riiki pidi valitsema ainuüksi enamlaste partei kõrgem juhtkond. Enamlased ei tunnistanud ühtegi teist parteid peale enda oma ega soovinud teha koostööd ka Ajutise Valitsusega. Selline põikpäine suhtumine välistas võimaluse, et erinevad poliitilised parteid võiksid oma jõud Venemaa heaks ühendada.

Enamlased leidsid palju pooldajaid, sest lubasid rahvale anda rahu, leiba ja maad – just seda, mida inimesed tol hetkel kõige rohkem soovisid. Lisaks toetas enamlasi Saksamaa, sest nende juht Vladimir Lenin lubas, et enamlaste võimule pääsedes astub Venemaa Esimesest maailmasõjast välja. See oleks tähendanud suurt kergendust Saksamaale, kes oleks saanud seejärel suunata kogu oma sõjajõu lääne poole, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vastu.

1917. aasta oktoobris viisid enamlased läbi riigipöörde ning haarasid võimu. Oktoobrisündmusi ei nimetata revolutsiooniks, kuna pöörde teostas väike poliitiline grupp ja sellega ei tulnud kaasa laiad rahvahulgad. Kohe pärast pööret sõlmis Venemaa Saksamaaga separaatrahu, ehkki pidi läbirääkimiste käigus nõustuma suurte alade loovutamisega.

Lääneliitlased – Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid – polnud aga enamlaste võimuletulekust sugugi huvitatud. Nad püüdsid Venemaad igati sõjas hoida, et killustada Saksamaa jõude ning sundida teda võitlema üheaegselt nii ida- kui ka läänerindel. Lisaks ei meeldinud neile enamlaste kavatsus tühistada Vene keisririigi võlad lääneriikide ees. Nii maabusidki 1918. aasta suvel lääneliitlaste väed Loode-Venemaal ning sõjategevus jätkus.

Lenin võimu üleminekust tööliste ja talurahva kätte

Siiamaani on riigivõim Venemaal jäänud tegelikult kodanluse kätte, kes on nõus tegema vaid mõningaid järeleandmisi (et samas alustada nende tühistamist järgmisel päeval), andma lubadusi (kuid mitte neid ellu viima), otsima igat liiki vabandusi, et õigustada oma domineerimist (et ainult lollitada inimesi „ausa koalitsiooni” näitemänguga) jne. [---] „Kogu võim nõukogudele!” tähendab kogu riigiaparaadi radikaalset ümberkorraldamist [---], lammutamist ja asendamist uuega [---], organiseeritud ja relvastatud inimeste omaga – töörahva, soldatite ja talurahvaga. [---] Ei ole keskteed.

Kas kogu võim läheb nõukogudele nii tsentraalselt kui lokaalselt ja kogu maa antakse kohe talupoegadele [---] või maaomanikud ja kapitalistid takistavad igat sammu, taastavad maaomanike võimu, ajavad talupojad vihale ja viivad asja eriti vägivaldse mässuni. Ainult töörahva ja kehviktalupoegade ülemvõim on suuteline murdma kapitalistide vastupanu [---] ja tagama entusiastliku, omakasupüüdmatu ja tõeliselt kangelasliku masside toetuse nii armees kui ka talurahva hulgas. [---] Võim nõukogudele tähendab riigi administratiivse ja majandusliku kontrolli täielikku üleminekut töötajate ja talurahva kätte, kellele keegi ei julge vastupanu osutada.

Vladimir Lenin, kõne Moskvas septembris 1917. Valitud teosed. 2. kd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.

Enamlaste riigipöördes osalesid ka sõjalaeva „Aurora” madrused. Hiljem kasutasid enamlased „Aurorat” oma propagandas, väites, et just laeva suurtükkidest tehtud lask andis signaali rünnakuks keisripaleele, kus viibis Ajutine Valitsus. „Aurora” koopia seisab tänaseni Peterburis Neeva jõe ääres ja seal asub enamlaste riigipöörde muuseum.

Enamlaste sõdurid Petrogradi tänavatel 1917. aasta oktoobris

Seotud sisu

Kodusõda

Sõda Venemaal polnud seotud üksnes väliste jõududega. Enamlased ei suutnud oma võimu kehtestada kogu riigis, sest paljud ei nõustunud nende vägivaldse võimuhaaramisega. Lühikese aja jooksul oli Venemaal olnud kolm täiesti erinevat valitsemisvormi – keiserlik impeerium, demokraatia poole püüdlev Ajutine Valitsus ning ebademokraatlik ja vägivaldne enamlaste võim. Igal neist olid oma pooldajad, kes kõik väitsid end valitsevat kogu maad. Erimeelsused olid nii suured, et nende lahendamiseks ei nähtud muud võimalust kui sõda. Nii juhtuski, et lisaks käimasolevale Esimesele maailmasõjale puhkes Venemaal veel sisemiste poliitiliste jõudude vaheline kodusõda.

Endise impeeriumi ja Ajutise Valitsuse pooldajaid, keda ühendas vastasseis enamlastega, kutsuti lipuvärvi järgi valgeteks. Punased ja valged olidki peamised vastased, kuid lisaks neile leidus veel arvukalt väiksemaid gruppe ja rühmitusi, kes kõik üksteisega võitlesid. Mõnes Vene- maa osas nõudsid talupojad eelkõige õigust omada maad ja neid nimetati lipuvärvi järgi rohelisteks. Ukraina aladel tegutsenud anarhistidel, kes ei tunnistanud ühtegi tollast poliitilist võimu, oli must lipp.

Oma propagandas olid vaenupooled väga sarnased. Ühel plakatil võidab punane ratsanik valge koletise, teisel vastupidi.

Mis plakat on enamlaste ja mis keisririigi ja Ajutise Valitsuse pooldajate oma?

Ka uute sõdurite värbamiseks kasutasid nii valged kui punased sarnaseid võtteid. Venemaa keerulist ja rasket olukorda mitmes üheaegses sõjas iseloomustavad värvid, mida poliitilised rühmitused oma sümbolitena kasutasid. Enamlaste lipp oli punane, mistõttu neid nimetatigi lihtsalt punasteks ja nende vägesid Punaarmeeks.

Suurtele raskustele vaatamata õnnestus enamlaste Punaarmeel lõpuks vastasjõud tagasi tõrjuda ja 1920. aastal läksid nad üle rünnakule lääne suunas. Selleks ajaks oli Esimene maailmasõda juba lõppenud. Kuna Saksamaa oli lääneliitlastele alistunud, polnud tal jõudu, et Punaarmeele vastu seista. Enamlaste juht Lenin oli veendunud, et kommunistlik ühiskonnakord peab levima üle kogu maailma ja et kõige parem on selle levitamisega alustada Saksamaal, kus on kõige rohkem tööstusettevõtteid ja töölisi. Lenini arvates pidi Punaarmee Saksa töölistele appi minema. Nii pöördusidki enamlaste väed läände ning tungisid kallale Poolale. Kuid Poola vägedel õnnestus Punaarmee edasitung Varssavi lähistel peatada. Kommunistliku maailma loomise plaan oli nurjunud ning Punaarmee pidi Venemaale tagasi pöörduma.

Seotud sisu

Nõukogude võim Venemaal

Enamlaste riigipööre ja sellele järgnenud kodusõda olid Venemaa arengule hukatuslikud. Elanikud kannatasid aastaid toidupuuduse käes, lisaks pidid inimesed taluma võitlevate rühmituste jõhkrust. Piirkonnad käisid mitu korda ühe väe käest teise kätte, nii et kohati oli raske aru saada, milline võim parajasti kehtib. Ränkadel revolutsiooni- ja kodusõja-aastatel hukkus mitu miljonit inimest ja maa laastati.

Kõige vägivaldsemad olid just enamlased, kes lõpuks kodusõja võitsid. Nende ideoloogia kohaselt tuli Venemaa senine elu- ja ühiskonnakorraldus põhjalikult lammutada, et rajada teed uuele, kommunistlikule riigikorrale. Linnades ja maakohtades seati sisse tööliste nõukogud, mis pidid korraldama kohalikku elu. Seepärast nimetatakse enamlaste võimu ka nõukogude võimuks. Riigiasjade otsustamiseks läkitasid kohalikud nõukogud oma saadikuid korrapärastele üleriigilistele kogunemistele. See kõik pidi jätma mulje demokraatiast ja rahva otsustusõigusest. Tegelikult juhtisid hiiglaslikku Nõukogude Venemaad vähesed isikud kommunistliku partei kõrgeimast juhtkonnast eesotsas Leniniga.

Enamlaste juht Vladimir Lenin kandis sündides perekonnanime Uljanov. Noorukina mõjutas teda vanema venna Aleksandri saatus. Viimane osales keiser Aleksander II tapmise vandenõus, mõisteti selle eest kohtus süüdi ja hukati. Lenini peamiseks eesmärgiks sai kehtiva riigikorra kukutamine. Ta oli üsna haritud ja palju lugenud inimene, kes avaldas arvukalt poliitilisi kirjutisi. Loomult oli Lenin otsustav, energiline ja suure töövõimega, kuid ka kangekaelne, hoolimatu, võimuahne ja vägivalda pooldav inimene. Ajapikku kujunes temast Venemaa enamlaste liider. Enamlaste riigivastase tegevuse oli tsaarivõim ära keelanud ja mitmed nende juhid, teiste seas ka Lenin, sattusid korduvalt vanglasse, veetsid aastaid pagenduses Siberis või olid sunnitud elama mõnes teises riigis. 1917. aasta enamlaste riigipöörde järel sai Leninist Venemaa tegelik juht. Selleks jäi ta kuni surmani 1924. aastal.

Enamlaste vahendid, millega taheti saavutada koostööd ja rahva poolehoidu, ei olnud leebed. Kes nende võimule vastu hakkas, seda koheldi vaenlasena: ta vangistati ja hukati. Isegi rahumeelne kriitika, näiteks haritlaste poolt, võis kaasa tuua ränki tagajärgi. Paljud haritlased lahkusid enamlaste vägivaldse poliitika kartuses maalt.

Vene enamlaste riigipööre ja sellele järgnenud kodusõda tähendasid ennekõike kannatusi rahvale, kellelt enamlaste vägivaldne režiim ehk riigikord võttis võimaluse demokraatiaks. Enamlaste võimuletulekuga keeras Venemaa järsult kõrvale läänelikult arenguteelt, mida ta seni, ehkki väikeste erinevustega, oli kahtlemata järginud.

Seotud sisu

SÕNASTA, VÄITLE, ARUTLE

1.	Selgita, miks õnnestus enamlastel Venemaal võimule tulla.
2.	Kuidas kujutasid enamlased ette kommunistlikku ühiskonda?
3.	Kirjelda, kuidas mõjutas enamlaste võimuhaaramine Venemaa üldist arengut.