Esimesest maailmasõjast vapustatud Euroopa haritlased reageerisid sellele erinevalt. Osa sõjast meeleheitele viidud loojaid leidis, et säärase inimsuse katastroofi algpõhjuseks oli nn keskmine tavakodanik oma vaimse mugavuse ja enesekeskse ükskõiksusega. Seepärast põlgasid nad kogu senist kultuuri, kunsti ja ühiskonnakorraldust ning püüdsid publikut oma loominguga šokeerida ja häirida, sundimaks neid oma mõttetardumusest ärkama. Teised haritlased aga loobusid üldse sotsiaalsetest teemadest ning pöördusid psühhoanalüüsi mõjul oma sisemaailma uurimise poole. 1920. aastatel arenesid nii kunstis kui ka kirjanduses edasi mitmed juba varem kujunenud voolud ja suundumused, mis väärtustasid uusi otsinguid ja originaalsust ning vastandasid end senistele, nende arvates vananenud loomingureeglitele.
Modernistlik kirjandus
Uut tüüpi, uuenduslikkust taotlevat kirjandust nimetatakse modernistlikuks. Elufilosoofiast mõjutatud modernistid kujutasid inimese sisemaailma ja teadvuse vaba voolu. Nii luules kui ka proosas loobuti kirjavahemärkidest, et vahetumalt edasi anda alateadvuse sügavust. Tegelastes võis peituda mitu „mina”, nii et lugejal polnud alati lihtne aru saada, milline neist parajasti räägib või kas tegevus kulgeb olevikus või minevikus. Pikkade sisemonoloogide kaudu kujutati unenäolist, fantastilisena mõjuvat tõelust ning inimese üksindust ja võõrandumist. Modernistlike autorite käsitluses oli inimisiksus voolav, liikuv ja muutuv ega saanud kunagi lõplikult valmis.
Woolfi mõtteid kirjandusest
Vähesed inimesed nõuavad raamatutelt seda, mida raamatud neile anda saavad. Tavaliselt tuleme raamatute juurde ikka häguste ja harali mõtetega, nõudes proosalt, et see oleks tõetruu, luulelt, et see oleks võlts, biograafialt, et see kiidaks, ajaloolt, et see kinnitaks meie enda eelarvamusi. Kui saaksime kõik säärased eelhoiakud lugemise ajaks eemale peletada, oleks see suurepärane algus. [---] Ainus nõuanne, mida üks inimene teisele lugemise koha pealt anda saab, on mitte kuulata ühtegi nõuannet, usaldada omaenda vaistu, kasutada omaenda mõtlemist, jõuda omaenda järeldustele. Lubada [---] autoriteedid oma raamatukogudesse ja lasta neil ütelda, mida lugeda ja mismoodi loetut hinnata, tähendab hävitada vabaduse vaim. [---] Raamatud lähevad ülevaatest läbi nagu loomarongkäik laskerajal ja kriitikule on antud vaid üks sekund, mille jooksul laadida, sihtida ja tulistada, ja talle tuleb tõesti andeks anda, kui ta juhtub segi ajama jänesed ja tiigrid, kotkad ja kodukanad [---]
Kuid ajakirjanduse huupitule taga on veel teist laadi kriitika, inimeste arvamus, kes loevad armastusest lugemise vastu, aeglaselt ja ebaprofessionaalselt, ning otsustavad suure kaasaelamisega ...
Virginia Woolf. Esseed. Tallinn, Hortus Litterarum, 1997.
Teostes taotleti mitmetähenduslikkust. Kirjanikud ei püüdnud esile tuua ühtainsat õiget mõtet, vaid hoidusid selge hinnangu andmisest oma tegelastele ja sündmustele. Modernistliku proosa üheks tunnuseks oli kirjanduse ja filosoofia senisest tugevam põimumine. Mitmed filosoofid olid ühtlasi tunnustatud romaani- ja näitekirjanikud ning paljud kirjanikud avaldasid mõjukaid filosoofilisi esseid.
Siiski ei muutunud modernistlik kirjandus lugejate seas eriti populaarseks. Paralleelselt modernismiga jätkus ka realistliku kirjanduse traditsioon.
Ulmekirjandus
Oma koha kirjanduses leidsid ka teadusavastused, mis muutsid senist maailmapilti. Mustad augud, liikumine valguse kiirusel, aja ja ruumi suhtelisus – see kõik innustas fantaasiat ning pakkus ainest ulmekirjanikele. 1920. aastate alguses hakkasid Ameerika Ühendriikides ilmuma odavad pehmekaanelised ulmeajakirjad, -sarjad ja -koomiksid, mis viisid teadusliku fantastika paljude lugejateni. Osa autoreid huvitus oma teostes teaduse ja tehnika edusammudest, teised lisasid sellele müütilise hea ja kurja võitluse, kus kangelane päästab maailma kosmilisest katastroofist. Niisugune oli näiteks „Armageddon 2419 A. D.”, mis avaldati esmalt koomiksina ja kujutas Ameerikat aastal 2419.
Avangardistlik kunst
Ka kunstielu oli Esimese maailmasõja järgsetel aastatel kirev ja muutusterohke. Kunstiajaloos kasutatakse selle perioodi kohta üldnimetust avangardism, mille all peetakse silmas mitmesuguseid kunstivoole ja -suundi, mida 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimestel kümnenditel viljeldi. Kõik need vastandusid senistele kunstitraditsioonidele, otsisid uusi väljendusvahendeid ja väärtustasid originaalsust. Näiteks kubistlikus stiilis töötavad kunstnikud kujutasid esemeid ja inimesi geomeetriliste põhivormide (kuubid, silindrid) abil, tükeldasid pindu ja näitasid esemeid ühekorraga mitmest vaatenurgast. Abstraktsionistlik stiil eemaldus tegelikkusest veelgi rohkem ja neis teostes oli raske midagi ära tunda: sõnumit edastati üksnes värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide kaudu.
Tähtsaimaks avangardistlikuks stiiliks peetakse sürrealismi. Sürrealistid tundsid huvi psühhoanalüüsi vastu ja püüdsid selle meetoditega uurida omaenda teadvust. Nad ühendasid unenäod, nägemused ja ärkveloleku omamoodi üli- või ebareaalsuseks (sür-reaalsuseks) ning püüdsid saavutada seisundit, kus inimene oleks vaba teadvuse kontrollist. Hinnatud oli kõik ebaloogiline, seosetu ja juhuslik. Sürrealistid ei piirdunud üksnes kunstiga, vaid kritiseerisid ka ühiskonna probleeme ning püüdsid teha koostööd poliitiliste vasakpoolsetega.
Nagu kirjanduses, jätkus ka kunstis kõigi uudsete suundumuste kõrval traditsiooniline, kergesti mõistetav, loodust jäljendav laad. 1930. aastatel avangardismi populaarsus kahanes.
Seda hakati pidama ummikteeks, ülearu teoreetiliseks ja raskepäraseks, süüdistati kultuuritraditsioonide ja heade kommete eitamises.
Uus muusikakultuur
Uudne muusikakultuur oma lööklaulude ja moetantsudega sai alguse Ameerika Ühendriikides. Sealsetes sisserändajate kogukondades segunesid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste omapärased muusikatraditsioonid. Selle tulemusena tekkis afroameerika rütmimuusika – maailma muusikakultuuris ainulaadne nähtus, mis on mõjutanud kogu hilisemat 20. sajandi popmuusikat. Ilma niisuguse segunemise ja üksteiselt laenamiseta ei oleks tänapäevane popmuusika levinud üle maailma. 1920.–1940. aastaid peetakse eelkõige džässmuusika kuldajaks.
Ameerikast levis popmuusikakultuur kiiresti Euroopasse. Tantsusaale vallutasid fokstrott (inglise keeles ‘rebasesörk’), quickstep (‘kiirsamm’) ja tšarlston (Charlestoni linna järgi USA-s), mida seltskonnatantsudena harrastatakse ka tänapäeval. Moodsat meelelahutusmuusikat aitasid levitada kino, raadio ja heliplaadid, kuid kindlasti ka tõsiasi, et see oligi loodud ülemaailmse ehk kosmopoliitse maitse jaoks. Tundeline esituslaad ja lihtsakoelised laulusõnad jäid kergesti meelde. Tantsupalaviku tõttu olid iseäranis moes tantsurütmilised poplaulud.
Sarnaselt moodsa kirjanduse ja kunstistiilidega ei pääsenud ka uus muusikakultuur akadeemiliste muusikute kriitikast. Nood pidasid moodsat rütmimuusikat algeliseks barbaarsuseks, milles pole jälgegi klassika ülevast selgusest.
Eesti kultuurielu
Rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti kunstnikke oli Eduard Wiiralt. Pildil on osa tema teosest „Põrgu”.
Iseseisvumine elavdas Eesti kultuurielu, sest kadus tsensuuri surve. Üldjoontes jätkusid samad suundumused, mis olid tekkinud juba ärkamisajal ning edenenud enne Esimest maailmasõda: eestikeelne kirjandus, koolivõrgu paranemine ja ajakirjanduse areng. Järjest rohkem inimesi siirdus maapiirkondadest linnadesse ja kogu kultuuris ilmnesid linnastumise tunnused.
Nagu mujal maailmas, moderniseerus ka Eesti kultuurielu. 1925. aastal asutati loovisikute toetamiseks Kultuurkapital, mis pakkus ainelist kindlustunnet paljudele kultuuritegelastele, võimaldades neil pühenduda pikemaajalistele projektidele.
Eesti proosakirjanduses valitses traditsiooniline realistlik suund, jätkus ka luuletajate rühmituse Siuru tegevus. 1922. aastal asutati Eesti Kirjanike Liit, aasta hiljem ajakiri Looming, mis ilmub tänaseni.
Kujutavas kunstis jätkasid tegevust kunstnikud, kes olid karjääri alustanud juba tsaariajal. Paljud neist olid õppinud välismaal. 1918. aastal asutatud kunstiühing Pallas avas kunstikooli, kus õppisid paljud hilisemad silmapaistvad kunstnikud. Kunstielu oli üsna elav – korraldati näitusi, loodi kunstiorganisatsioone, hoiti end kursis moodsate kunstivooludega.
Mõned kunstiharud edenesid peaasjalikult riiklike tellimuste toel. Mitmed skulptorid rajasid Vabadussõja monumente, arhitektid aga kavandasid Eesti riigile olulisi hooneid. 1920. ja 1930. aastatest pärinevad näiteks Riigikogu ja linnavalitsuse hooned Tallinnas, Eesti Panga hoone Tartus, Pärnu Rannahotell.
Muusikakultuuris jätkus laulupidude ja koorilaulu traditsioon. Üldse oli muusika tugevasti seotud rahvakultuuriga, paljudes külades tegutses orkester või laulukoor. Populaarne oli ka kerge tantsumuusika, näiteks Raimond Valgre meloodiad, mis kõlasid sageli tantsusaalides.
Edu saatis ka Eesti sportlasi, kes võitsid mitmeid olümpiamedaleid. Suureks kordaminekuks olid Berliini olümpiamängud 1936. aastal, kui maadleja Kristjan Palusalu võitis kaks kuldmedalit, teenides endale hüüdnime Maailma-Kristjan.
Wikmani poiste sihtidest
Ja seda enam tahan ma teile ütelda: meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht – või vähemalt iga Wikmani poisi siht – peab olema surematus! Aga mitte surematus huligaansuse läbi! Vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele! Igaüks teist neid teha ei suuda. Aga igaüks teist peab suutma seada mõned niisugused teod – olgu teaduses, spordis, kunstis, riiklikus tegevuses – enesele sihiks. Ta peab töötama kõigest jõust seatud sihi heaks.
Jaan Kross. Wikmani poisid. Tallinn, Eesti Raamat, 1988.
SÕNASTA, VÄITLE, ARUTLE
|
1. |
Kas sinu arvates peaks kunsti- või kirjandusteos andma tegelastele või sündmustele selge hinnangu? Põhjenda oma arvamust. |
|
2. |
Nimeta põhjusi, mis aitasid kaasa popmuusika levikule üle maailma. |
|
3. |
Kirjelda, kuidas mõjutas Eesti iseseisvus siinset kultuurielu. |
Ülesanne 1
Modernistlikku kirjandust iseloomustab
- sümbolism
- traditsioonilisus
- üleloomulikkuse vältimine
- absurd
- mitmetähenduslikkus
Tähtsaimaks avangardistlikuks kunstistiiliks oli
- impressionism
- sürrealism
- realism
I maailmasõja järgset perioodi peetakse ... kuldajaks.
- džässi
- rokenrolli
- bluusi
- reggae
