1920. aastate lõpuks hakkas Esimese maailmasõja mõju läänemaailmas taanduma ja majandus jõudis enam-vähem järje peale. Üldiselt valitses vabaturulik arusaam, et majandust reguleerib kõige paremini nõudmise ja pakkumise isekujunev vahekord ning riigid peaksid oma sisemisse majandusellu sekkuma nii vähe kui võimalik. Teisest küljest oli pärast Esimest maailmasõda tekkinud arvukatele rahvusriikidele omane protektsionism, püüd kaitsta oma majandust. Selleks kehtestati teiste riikide kaupadele sisseveopiiranguid ja tollimakse.
Toonase maailma olulisimaks majandus- ja rahandusjõuks olid Ameerika Ühendriigid. Rohkete investeeringute ja laenude kaudu olid USA majandusega seotud ka Euroopa riigid, eriti Saksamaa. Ameerika Ühendriikide edu aluseks olev rahandus ja väärtpaberiturg püsisid 1920. aastatel, sõjajärgse suure majanduskasvu ajal üsna stabiilsena. Inimesi valdas üldine majanduslik optimism, paljud paigutasid oma säästud aktsiatesse ja investeerisid börsil.
Must teisipäev
1929. aasta oktoobri viimasel nädalal algas New Yorgis Wall Streeti tänaval asuval börsil ootamatult paanika, mis tuli kõigile üllatusena. Nimelt panid aktsiaomanikud neil päevil äkitselt müüki erakordselt palju väärtpabereid, mis tõi kaasa nende hinna tugeva languse. Tõeline krahh ehk süsteemi kokkuvarisemine saabus 29. oktoobril, mil müügiks pakuti ühtekokku 16 miljonit aktsiat. See oli ühe päeva kohta ennekuulmatu hulk. 29. oktoobrit on tagantjärele hakatud nimetama Mustaks teisipäevaks.
1929. aasta börsikrahhiga sai ootamatult ilmsiks, et börsil liikuva raha hulk ei vastanud enam kaupade ja ettevõtete tegelikule väärtusele – oli tekkinud turumull. Toodangu kasvust innustunult ja kiiret rikastumist lootes olid sajad tuhanded ameeriklased ostnud väärtpabereid liiga kõrge hinna eest. See tõi omakorda kaasa spekulatsioone ehk väärtpaberitega hangeldamist, nende massilist ülesostmist ja edasimüümist põhjendamatult kõrge hinnaga. Hangeldamiste käigus aktsiaturg aina kasvas, kuid koos sellega kasvasid ka aktsionäride võlad üksteisele ning suurenes laenuraha vajavate ettevõtete hulk. Turumulli lõhkedes kaotasid paljud oma investeeringud, sest kunstlikult ülehinnatud aktsiate väärtus langes väga kiiresti. See tõi omakorda kaasa pankrotid ehk maksejõuetuse, mis tabas muude ettevõtete kõrval ka paljusid panku. Seetõttu kaotasid oma säästud ka need inimesed, kes polnud kunagi aktsiaid ostnud ega börsil kaubelnud.
Suur majanduskriis
Börsikrahhist alates hakkas Ameerika Ühendriikide majandus allamäge veerema. Maksejõuetud ettevõtted vallandasid massiliselt töötajaid. Tööpuudus kasvas kuni 25 protsendini, mis tähendas, et iga neljas tööealine ameeriklane oli tööta. Sissetulekuta jäänud inimesed, kellest paljud olid kaotanud ka oma varasemad säästud pankades, ei suutnud enam tarbida. Nõudmise puudumisel langesid kaupade ja toodete hinnad, mis halvendas veelgi ettevõtete olukorda. Kogu majandus näis olevat justkui surnud ringis.
Börsikrahh mõjus raskelt ka Euroopa riikidele, mille majandus oli tihedalt seotud Ameerika Ühendriikide omaga. Sõjakompensatsioone maksev Saksamaa sõltus Ameerika Ühendriikide laenudest kõige rohkem ja seetõttu kukkus sealne majandus kriisi alates peaaegu kohe kokku. Langus tabas mitmeid Ameerika Ühendriikide toodangust sõltuvaid Euroopa riike, sest oma ettevõtete kaitsmiseks tõstis USA valitsus sisseveomaksud mitmekordseks. Kõrgelt maksustatud Euroopa tooted ei suutnud võistelda kohalike kaupadega ja nõudlus nende järele vähenes.
Raskustest ülesaamiseks loobus Ühendkuningriik 1931. aastal lõplikult kullastandardist. Seeläbi kaotas naelsterling maailma juhtvaluuta positsiooni, ent oodatud kasu majandusele jäi tulemata. Makseraskuste tõttu pidid Ameerika Ühendriigid andma ajapikendust Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi võlgadele.
Suur majanduskriis tähendas raskusi ka põllumeestele, kes langenud hinna tõttu ei suutnud enam oma toodangut müüa. Hinda püüti kunstlikult üleval hoida saakide hävitamisega. Rohkem olnuks abi põllumajanduse moderniseerimisest uue tehnoloogia abil, kuid selleks ei jätkunud majanduskriisi tõttu vahendeid. Paljud maapered olid sunnitud oma talud maha jätma ja otsima tööd võõrsil.
Majanduskriisist Poolas
„Mu mees on jälle ilma tööta. Minul õnnestus saada riidehoidja koht, kuid kogu mu palk läheb üüriks. Need mõnikümmend zlotti, mis ta [tütar Lucja] sallidega teenib, on see, millega veame hädavaevu ots otsaga kokku. Sellepärast ei tule kõne allagi, et ta võiks enda riietele mõelda või kusagile minna. Ta ei kaeba kunagi, aga ma tean, kuidas ta selle kõige all kannatab.”
*
Võõrasisa ja Lucja läksid hommikuti tööd otsima. Võõrasisal tuli seista pikkades töötute sabades vabrikute kantseleide uste taga. Lucja luges tähelepanelikult iga silmahakanud teatelehekest. Vahest mõnel neist nõutakse noort „tööjõudu”! Sellist, kellel polnud mitte mingisugust erialast ettevalmistust, mingit kindlat ametit, kes oleks valmis tegema kõike, mis ette tuleb, peaasi, et teenid kümmekond zlotti nädalas. [---] Ent sildikesed postidel rääkisid kadumaläinud koertest, teatasid iga liiki vana koli müügist, palusid lahket leidjat tagastada äravarastatud rahataskut, kuid vaikisid tööst.
*
„Mind lasti raudteelt lahti. Sellepärast, et meid oli puhvetis liiga palju.” [---]
„Miks sa peaksid maale tagasi minema?” pomises keegi. „Kui sind puhvetist minema aeti, võid minna passijaks või kööki ...”
„Aga ma ei oska ju keeta. Nüüdsel ajal, kui võetakse abiliseks, siis tahetakse, et oskaks keeta ja paigata ja pesu pesta ja kõike. Meil maal on suured majapidamised. Seal leian ennemini tööd.” [---]
„Nüüd vallandatakse igal pool.”
„Meil kaupluses läksid kaks tükki minema. Nutsid mis hirmus.”
„Oh, see on isegi hästi, et ainult kaks. Omanik pani meie juuksuriäri kõige täiega kinni ja lõi meid kõiki tänavale. Mina olen praegu õe kukil, aga mis edasi saab, pole aimugi.”
„On hea, kui kellelgi on õde. Aga mina olen päris üksipäini. Töötan postkontoris pakkimisosakonnas ja juhataja juba hoiatas, et meid seal liiga palju istub. Kui mind minema aetakse, ei tea ma isegi, kuhu minna.”
Natalia Rolleczek. Puust palvehelmed. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus,1964.
Ühtekokku moodustasid Ameerika Ühendriikide laenud, Saksamaa sõjakompensatsioon Prantsusmaale ja Ühendkuningriigile ning viimaste võlad USA-le nende riikide majandusi ühendava võrgustiku. Kui ilmnesid nõrkused ühes võrgustiku osas, pidid need paratamatult jõudma ka teistesse osadesse. Seepärast nimetataksegi 1929. aasta börsikrahhiga alanud kriisi ülemaailmseks ehk suureks majanduskriisiks (inglise keeles Great Depression).
Suure majanduskriisi põhjused ei ole tänaseni päris selged. Üheks peamiseks peavad majandusteadlased tolleaegse majanduspoliitika vastuolulisust. Ühelt poolt said kodanikud kergelt laenu ja rahandusasutuste (pangad, börs) üle puudus tegelik valitsusepoolne järelevalve. Teisalt aga kalduti protektsionismi ja piirati sissevedu. Need vasturääkivad jooned iseloomustasid nii Ameerika Ühendriike kui ka Euroopa riikide majanduspoliitikat.
Kriisi ületamine
1932. aastal sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Franklin Delano Roosevelt. Kriisist jagusaamiseks alustas ta nn uue kursi (inglise keeles New Deal) reformiprogrammiga, mis põhines hoopis teistsugusel majandusfilosoofial kui seni. Nüüdsest hakkas valitsus jõuliselt majandust reguleerima. Riiklike projektide ja tellimuste abil loodi uusi töökohti (näiteks teedeehituses, heakorra- jm ühiskondlikel töödel). See aitas tootmist elavdada ja pakkus töötutele tööd, nii et nad võisid end ühiskonnas täisväärtuslikuna tunda. Tarbimise soodustamiseks täiendati ka sotsiaalhoolekande süsteemi, suurendati abirahasid ja toetusi ning muudeti maksukorraldust paindlikumaks. Oma seisukohtade selgitamiseks kasutas Roosevelt edukalt ära raadiot, veendes oma esinemistes rahvast uue kursi poliitika õigsuses.
Majanduskriis Eestis
Kriisist ei pääsenud ka Eesti, mille majandus oli seotud maailma majandusega. Eeskätt tabas kriis põllumehi. Tol ajal oli Eesti peamiselt põllumajanduslik maa ja müüs oma tooteid (piim, või, peekon) naaberriikidesse. Kriisi tõttu kehtestasid paljud riigid sisseveetavatele põllumajandustoodetele kõrged kaitsetollid, mistõttu jäid Eesti põllumehed oodatud tulust ilma. Majanduskriis tõi kaasa töötuse kasvu ja ühiskonnas suurenes vaeste osakaal. See vähendas tarbimist ning mitmed ettevõtted ja pangad pankrotistusid.
Tagantjärele on majandusteadlased üksmeelel selles, et kriisi aidanuks ületada krooni väärtuse õigeaegne vähendamine ehk devalveerimine valitsuse range kontrolli all. Devalveerimise kaudu muutub raha teiste riikide valuutade suhtes odavamaks ja ka toodangu hind langeb. Odavamate kaupade vastu tuntakse rohkem huvi, neid ostetakse rohkem ja seeläbi muutub majandus taas elavamaks. Kriisi ajal otsustasid oma valuutat devalveerida mitmed Eestile olulised riigid, nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik. Eestis olid devalveerimise vastu mitmed mõjukad erakonnad, kes kartsid palgatööliste sissetuleku vähenemist. Alles 1933. aastal devalveeris valitsus krooni 35 protsendi võrra ja sestpeale hakkasid majandusraskused Eestis leevenema. Paraku oli devalveerimisega viivitamine lasknud kriisil süveneda ja selle mõju andis end hiljem tunda Eesti sisepoliitilises arengus.
Kriisiaegsed meeleolud
Majandusraskustest tekkinud psühholoogiline pinge leidis tihti väljenduse ohjeldamatus mängukires ja lõbutsemises. Näiteks pärineb just sellest ajast maailmakuulus lauamäng „Monopol” („Monopoly”), mida müüdi juba esimese aastaga 14 miljonit komplekti. Mängu ülisuurt populaarsust seletatakse selle psühholoogilise mõjuga. Mängijatel tuleb tegeleda pantide, maksude, rentide, kinnisvaraarenduse ja muude tehingutega. Ängistavas majanduskriisis elavad inimesed võisid mängides osta ettevõtteid ja tänavate kaupa kinnisvara või omandada teatud varale monopoolseid õigusi. Edu korral võib mängija kogeda hasarti ja võidujoovastust, samal ajal aga ei põhjusta ebaõnnestumine tegelikke probleeme. Sel viisil võisid inimesed lühikeseks ajaks unustada oma majandusraskused ning kujutleda end edukateks ärimeesteks või investoriteks.
SÕNASTA, VÄITLE, ARUTLE
|
1. |
Selgita, kuidas muutus ühest riigist alguse saanud majanduskriis ülemaailmseks. |
|
2. |
Mis olukorras ja mil määral tuleks sinu arvates majandust riiklikult reguleerida? Leia poolt- ja vastuargumente. |
|
3. |
Seleta oma sõnadega, kuidas saab raha väärtuse vähendamine (devalveerimine) aidata kaasa majanduse elavdamisele. |
Ülesanne 1
- Eufooria, ülepingutamine. Hakkab toimima tagasiside, mille puhul oodatava kasumi tõus viib kiirelt aktsiahindade tõusuni.
- Algnihe. Mingi majanduslik muutus loob teatavaile kompaniidele uusi ja tulutõotavaid võimalusi.
- Maania, mull. Kerge kasumi lootus meelitab kohale algajaid investoreid, samuti spekulante, kes on valmis nad rahast lagedaks tegema.
- Äng. Kogenumad investorid leiavad, et tulevased, loodetud kasumid ei saa olla nii suured, et see võiks õigustada aktsiate pööraseks tõusnud hindu, ja hakkavad osakuid müües kasumit välja võtma.
- Meelemuutus, usalduse kadumine. Aktsiahinnad kukuvad, kogenematud investorid kiirustavad oma osakuid müüma ja mull lõhkeb.
