Alates uusaegse loodusteaduse tekkimisest 17. sajandil suhtuti teadusesse kui teadmiste järjepidevasse kogumisse, millesse iga õpetlaste põlvkond andis oma panuse. Üldiselt arvati, et nii muutuvad teadmised järjest täpsemaks, kuni ükskord teatakse looduse kohta kõike ning suudetakse seda lõpuni seletada.
Pööre teaduslikus mõtlemises
1962. aastal esitas Ameerika füüsik ja teadusfilosoof Thomas Kuhn hoopis teistsuguse ettekujutuse teaduse arenemisest. Ta väitis, et pärast esialgset otsinguperioodi tõuseb esile üks mõjukam teadlaste rühmitus ehk koolkond. Selle grupi ettekujutus teadusliku mõtlemise alustest ja teadustöö tegemise viisist muutub eeskujuks ka teistele. Sel moel jagavad teadlased mingi aja jooksul ühist paradigmat ehk sarnaseid arusaamu sellest, mis on teadusliku uurimise teema, milliste võtete ehk meetoditega tuleks lahendada probleeme ja mis tunnuste alusel hinnata tulemusi. Et ükski paradigma pole veatu, siis hakkavad varsti üles kerkima küsimused, mida kehtiva paradigma alusel lahendada ei saa. Kui taolisi kõrvalekaldeid kuhjub piisavalt palju, kutsub see teaduslikus mõtlemises esile uue otsinguteperioodi. See lõpeb vanast paradigmast loobumise ja uue omaksvõtmisega.
Paradigma vahetumisel ei kasva uus vaateviis sujuvalt välja vanast, vaid nende vahel on mõtteline hüpe. Uue paradigma raames võidakse uurida samu teemasid ja kasutada samu andmeid, kuid muutunud on küsimused, millele vastuseid otsitakse, samuti uurimismeetodid ja tulemuste hindamise põhimõtted.
Teaduslike tulemuste mõistmisest
Argiteadmisi omandame igapäevases elus ja iseäranis isiklike kogemuste kaudu. Need sisaldavad [---] teadmisi ja oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada. [---] [Argimõtlemises] tekkinud teadmised on madala üldistusastmega: oma olemuselt on need konkreetsed-esemelised. Teaduslikud teadmised seevastu on teoreetilised. Uurija [---] püüab ühendada üksikud tähelepanekud terviklikuks süsteemiks (teooriaks). [---] On olemas teatud iseloomulikud jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks. [---] Teadusliku teadmise põhjendused peavad olema sellised, mis kummutavad vastuväited. [---] Väide ja selle põhjendused on vaja esitada avalikult. [---] Teaduslikke tulemusi tuleb alati mõista kui tingimuslikke ja esialgseid. [---] [Igasugune] teadmine võidakse mingil hetkel kuulutada ekslikuks ja kummutada uue tõestusmaterjaliga. [---] Teaduslikku tegevust vaadeldakse kui pidevat liikumist tõe suunas, [mis ühtlasi] tähendab teatud murrangute läbimist.
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn, Medicina, 2005.
Suure Paugu teooria
Astronoomias saavutas üha enam tähelepanu universumi paisumise teooria, mis toetus Einsteini relatiivsusteooriale ja mida kinnitasid Edwin Hubble’i vaatlused. Arusaam, et meie praegune universum paisub, viis järelduseni, et kunagi kauges minevikus pidi see olema ülimalt tihe ja kuum. Samuti oletati, et selles varases universumis olnud aine soojuskiirgus on praegu mõõdetav kosmiliste mikrolainete kujul ehk nn kosmilise taustkiirgusena. Need ja mitmed muud oletused koondati Suure Paugu teooriaks. Selle järgi tekkisid tihedast algolekust üheaegselt aine ja aegruum, mis hakkasid kohe väga kiiresti paisuma. See protsess jätkub kiirenevas tempos ning universum muutub aina suuremaks ja hõredamaks. 1960. aastatel suudeti tõestada kosmilise taustkiirguse olemasolu, mida varem üksnes oletati. Hilisemate täpsete mõõtmistega tehti kindlaks, et universumi vanus on ligi 14 miljardit aastat.
Arstiteadus
1940. aastatel mõisteti immuunsüsteemi toimimist ja tähtsust, mis aitas kaasa siirdamisoperatsioonide õnnestumisele. 1967. aastal tehti Lõuna-Aafrika Vabariigis esimene südamesiirdamine, mille patsient edukalt üle elas. Esialgu saadi siirdamiseks vajalikke elundeid doonoritelt, kuid praegu kasutatakse ka tehiselundeid.
Jõudsalt arenes geneetika ehk teadus pärilikkusest. 1950. aastatel tehti kindlaks DNA molekuli ehitus. DNA on eriline nukleiinhape, mis kannab raku geneetilist (pärilikku) informatsiooni. Nukleiinhappemolekuli, mis kujult sarnaneb keerdunud redeliga, nimetatakse kaksikheeliksiks. Raku jagunemisel tekib igast DNA molekulist kaks uut, täpselt samasugust molekuli. Nii tagatakse geneetilise informatsiooni edasiandmine. Üliharva võivad DNA jagunemisel tekkida vead ja moonutused, mis omakorda võivad põhjustada pärilikke haigusi. Geenimuutused võivad tekkida ka inimese elu jooksul, näiteks keskkonnas, mis sisaldab vähktõve tekkimist soodustavaid kantserogeene (tubakasuits, radioaktiivsed ühendid jms). Praeguseks osatakse määrata inimese geenide järjestust umbes 99-protsendilise täpsusega.
Olulisi sotsiaalseid ja kultuurilisi tagajärgi tõi kaasa inimese paljunemisega seotud meditsiiniharu areng. 1950. aastatel tulid kasutusse esimesed rasestumisvastased tabletid, mis võimaldasid peredel laste saamist tõhusamalt planeerida. Tänu sellele vähenes tuntavalt abortide arv ning seksuaalsuhted muutusid vabamaks. Eriti puudutas see naisi, kellel oli varasemast rohkem võimalusi oma elu üle otsustada. Arstiteadus õppis aitama ka inimesi, kel ei õnnestu loomulikul teel lapsi saada. Selleks kasutatakse näiteks kehavälist viljastamist, mille puhul viiakse muna- ja seemnerakk kokku katseklaasis. Tekkinud rakukogum istutatakse tagasi ema kehasse, kus see areneb normaalsel viisil. Esimene nn katseklaasilaps, Louise Joy Brown, sündis 25. juulil 1978 Ühendkuningriigis. Sestsaadik on ilmale tulnud rohkem kui kolm miljonit katseklaasibeebit.
Arvutitehnoloogia
Esimesed elektronarvutid, mis esitasid andmeid korrapäraste augukeste jadana paberlindil, loodi 1940. aastatel. Teise maailmasõja ajal kasutati neid näiteks vaenlase salasõnumite lahtikodeerimiseks. Esimesed arvutid võtsid enda alla terveid korruseid, kuid polnud eriti töökindlad ja tarbisid tohutul hulgal elektrienergiat. Esialgu kasutati arvuteid riigiasutustes ja ettevõtluses, kuid ajapikku muutusid nende suurus, hind ja kasutusvõimalused niivõrd, et igaüks võis soetada arvuti isiklikuks tarbeks. Personaalarvutite ajastu alguseks peetakse 1970. aastaid, kui arvutifirma Apple Computer tõi turule esimese hõlpsasti programmeeritava personaalarvuti. Hiljem arendasid neid edasi suured arvutikompaniid. Näiteks konstrueeris firma IBM 1980. aastatel sisseehitatud kõvakettaga personaalarvuti ning Microsoft töötas välja operatsioonisüsteemi Windows.
1969. aastal loodi sõjalisteks vajadusteks üks esimesi arvutite võrgustikke ARPANET. See ühendas eraldi paiknevaid arvuteid ning korraldas andmete liikumist nende vahel. Järgmine samm oli mitmesuguste muude asutuste sisevõrkude (inglise keeles local area network) loomine. Erinevate sisevõrkude ühendamisest kasvas 1980. aastatel välja tänapäevane internet – maailma suurim arvuteid ja arvutivõrke hõlmav andmesidevõrgustik.
Esialgu kasutati elektroonilisi dokumendikogusid teaduses, kuid 1990. aastate alguses tekkis sellest veeb ehk infosüsteemide võrk, mis ongi üks interneti peamisi rakendusi. Internetipõhiste teenuste kasutamiseks töötati välja esimesed veebilehitsejad ehk brauserid.
Lihttöö kadumisest
20. sajandi algupoolel ei olnud kolledžis käimisest kuigi suurt majanduslikku kasu, sest kõrgharidusega inimeste palgad ei ületanud kuigivõrd keskkooli lõpetanute omi ning kõrghariduse omandamisel kaotati lisaks veel nelja aasta palk ja soodustused. Ametiühingud kindlustasid reaalpalkade püsiva tõusu ja lõid 1940. ja 1950. aastatel madalate oskusnõuetega töökohtade buumi auto-, terase-, liha- ja muudes sedalaadi tööstustes. Hõlpsa lihttöö maailm lakkas olemast 1970. ja 1980. aastatel. Rahvusvahelise konkurentsi, majanduspiirangute kaotamise ja (mis kõige olulisem) tehnoloogilise muutusega seoses loodi arvukalt uusi oskustöökohti ning paljud madalate oskusnõuetega töökohad kadusid. Hariduse tasuvus ja sellest tulenev lõhe neli-viis aastat kõrgkoolis käinute ja keskkooli või veelgi madalama haridusega inimeste vahel hakkasid järjest kasvama.
Francis Fukuyama. Suur vapustus. Tallinn, Tänapäev, 2001.
SÕNASTA, VÄITLE, ARUTLE
|
1. |
Arutle, kas täielik teaduslik teadmine maailma kohta on võimalik. |
|
2. |
Mis on sinu arvates praegu tähtsaimad arstiteaduse ees seisvad ülesanded? |
|
3. |
Seleta oma sõnadega, mis on internet. |
Ülesanne 1
Kehavälisest viljastamisest sündinud laps
- Katseklaasilaps
- Teadus pärilikkusest
Senise mõtteviisi täielik ümberkujundamine
- Geneetika
- Paradigma vahetus
Raku pärilikku infot säilitav aine
- Geneetika
- DNA
Oletus, et Universum hakkas kujuteldamatust tihedast olekust plahvatuslikult paisuma
- Paradigma vahetus
- Suure Paugu teooria
Teadus pärilikkusest
- Geneetika
- Suure Paugu teooria
Taevakeha ümber tiirlev kosmoseaparaat teaduslike uuringute tegemiseks
- Satelliit
- DNA
