A
- ainevahetus (metabolism) – kõik organismis toimuvad, üksteisega ja väliskeskkonnaga seotud reaktsioonid
- ainuraksed (unicellular organisms) – elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust
- aktiivne transport (active transport) – aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat
- aminohapped (amino acids) – amino- ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid
- anorgaanilised ühendid (inorganic compounds) – kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla
- antibiootikum (antibiotic, antibacterial) – aine, mis tapab baktereid või pärsib nende kasvu
- asendamatud aminohapped (essential amino acids) – aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust
B
- bakterite spoorid (spores) – tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises
- bioloogia (biology) – teadus, mis uurib elusloodust
- biomolekulid (biomolecules) – ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped
- biosfäär (biosphere) – kogu maakera elukeskkond
D
- denatureerumine (denaturation) – valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, näiteks temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise toimel
- difusioon (diffusion) – aineosakeste liikumine suurema kontsentratsiooniga piirkonnast väiksema kontsentratsiooniga piirkonda
- DNA ehk desoksüribonukleiinhape (DNA, deoxyribonucleic acid) – molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale
E
- eeltuumsed ehk prokarüoodid (prokaryotes) – rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas
- ensüümid (enzymes) – valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust
- epiteelkude (epithelium) – keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest
F
- fagotsütoos (phagocytosis) – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
- fosfolipiidid (phospholipids) – fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad
- fruktoos ehk puuviljasuhkur (fructose) – paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur
- füsioloogiline lahus (saline, saline solution) – lahus, milles lahustunud ainete kontsentratsioon on võrdne rakkudesisese lahuse kontsentratsiooniga
G
- geen (gene) – DNA lõik, mis määrab ühe valgu või RNA-molekuli sünteesi (mõned geenid sisaldavad aga ka infot mitme valgu või erinevate RNA vormide sünteesimiseks)
- glükogeen (glycogen) – paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks
- glükoos ehk viinamarjasuhkur (glucose) – kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine
- Golgi kompleks (Golgi apparatus) – membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine
H
- hulkraksed (multicellular organisms) – elusolendid, kes koosnevad paljudest rakkudest
- hüdrofiilne (hydrophilic) – vees hästi lahustuv
- hüdrofoobne (hydrophobic) – vett tõrjuv, vees mitte lahustuv
- hüdrolüüs (hydrolysis) – suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel
- hüpotees (hypothesis) – uurimisküsimuse e tõstatatud probleemi oletatav vastus, mille õigsust peab saama kontrollida
- hüüf (hypha) – pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit
I
- informatsiooni-RNA (mRNA) (messenger RNA) – RNA-molekul, mis kopeerib ja toob geneetilise info rakutuumast kohta, kus toimub valgusüntees
J
- juuremügarad (root nodules) – õhulämmastiku siduvate bakterite ja taimejuurte koostöös kujunevad mügarad taimejuurel, kust taimed saavad eluks vajalikku lämmastikku, bakterid aga süsivesikuid
K
- katalüsaator (catalyst) – reaktsioone kiirendav aine
- kitiin (chitin) – paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent
- kiudained (dietary fibers) – seedumatu osa taimsest toidust, mis on hädavajalik teiste ainete seedimiseks
- kloroplast (chloroplast) – rohelist pigmenti klorofülli sisaldav plastiid, kus toimub fotosüntees
- kolesterool (cholesterol) – lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame ja veresoonkonna haigusi
- kooslus (ecological community) – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas
- krista (cristae) – mitokondri sisemembraani sopistused, kus toimub energia tootmine
- kromatiin (chromatin) – tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum, lahtikeerdunud kromosoomid
- kromoplast (chromoplast) – punaseid ja kollaseid pigmente sisaldav plastiid
- kromosoom (chromosome) – üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud
- kude (tissue) – sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum
- küllastumata rasvhapped (unsaturated fatty acids) – rasvhapped, mille süsinikuaatomite vahel esinevad ka kaksiksidemed
- küllastunud rasvhapped (saturated fatty acids) – rasvhapped, mis sisaldavad süsinikuaatomite vahel ainult üksiksidemeid
L
- lagundajad (decomposers) – organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes neist pärit keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad
- laktoos ehk piimasuhkur (lactose) – kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas
- leukoplast (leucoplast) – värvitu plastiid, mis sisaldab varuaineid, näiteks tärklist
- lihaskude (muscle) – kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine
- lihtlipiidid – glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad
- lihtsuhkrud ehk monosahhariidid (monosaccharides) – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2–7 süsinikuaatomit
- liik (species) (bioloogiline definitsioon) – organismirühm, kuhu kuuluvad reaalselt või potentsiaalselt ristuvate looduslike populatsioonide esindajad
- liitsuhkrud ehk polüsahhariidid (disaccharides, polysaccharides) – süsivesikud, mis koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust
- limakapsel (slime layer) – osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks
- lipiidid (lipids) – hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass
- loodusseadus (law of nature) – teaduslikele faktidele toetuv laiem üldistus
- lämmastiku sidumine (nitrogen fixation) – õhulämmastiku muutmine taimedele omastatavasse vormi ning lämmastiku viimine aineringesse
- lüsosoomid (lysosomes) – membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid
M
- majavamm (Serpula lacrymans) – seen, mis lagundab puitu ja võib lühikese ajaga hävitada terveid majaseinu ja põrandaid
- mikrofilamendid (microfilaments) – peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju
- mikrotorukesed (microtubules) – jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
- mineraalained (dietary minerals) – organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik
- mitokondrid (mitochondria) – kahekordse membraaniga rakuorganellid, kus toimub rakule vajalike energiarikaste ühendite sünteesimine
- molekul (molecule) – aine väikseim osake, millel on kõik selle aine omadused
- mükoos (mycosis) – seente poolt põhjustatud haigus loomadel, sh inimestel
- mükoriisa ehk seenjuur (mycorrhiza) – seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud liitorgan, sümbioos ehk vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel
- mütseel (mycelium) – seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum
N
- normaalne mikrofloora (human microbiome) – meie keha peal ja sees elavad mikroorganismid, kellest osa on kasulikud, enamik aga lihtsalt kahjutud
- nukleiinhape (nucleic acid) – nukleotiididest koosnev suur biomolekul, mis sisaldab raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA
- nukleotiidid (nucleotides) – nukleiinhappe ahelate elementaarosad, mis koosnevad fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest
- närvikude (nervous tissue) – närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust
O
- orgaanilised ühendid (organic compounds) – süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad
- organell (organelle) – raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne
- organism ehk isend (organism) – elusolend, kes kasvab, areneb, kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime
- organismi veebilanss (water balance in organism) – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel
- osmoos (osmosis) – lahusti, nt vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse
P
- parasitism (parasitism) – looduses esinev organismidevaheline suhe, millest üks osapool saab kasu, teine aga kahju
- passiivne transport (passive transport) – aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, mis ei vaja lisaenergiat
- patogeensed organismid (pathogens) – haigusi põhjustavad organismid
- pindpinevus (surface tension) – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele
- pinotsütoos (pinocytosis) – vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
- plasmodesm (plasmodesma) – membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel
- plastiid (plastid) – taimedele ja vetikatele omane kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganell, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid
- polaarsus (chemical polarity) – nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees
- populatsioon (population) – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas
- prokarüoodid ehk eeltuumsed (prokaryotes) – organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum; bakterid ja arhed
- pärilikkus (heredity) – organismi geenide edasikandumine vanematelt järglastele, mistõttu järglased sarnanevad vanematega
- päristuumsed ehk eukarüoodid (eukaryotes) – rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas
R
- rakk (cell) – väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused
- rakubioloogia (cell biology) – teadus, mis uurib rakkude ehitust ja elutegevust
- rakukest (cell wall) – tugev tselluloosist ümbris taime rakumembraani peal
- rakuteooria (cell theory) – bioloogia aluspõhimõte, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest
- rakutuum (cell nucleus) – membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine
- ribosoomi-RNA (rRNA) (ribosomal RNA) – koos valkudega ribosoomide koostisse kuuluv RNA
- ribosoomid (ribosomes) – valkudest ja RNA-molekulist koosnevad organellid, kus toimub valgusüntees
- RNA ehk ribonukleiinhape (RNA, ribonucleic acid) – molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest (aga on ka muude ülesannetega RNA-molekule)
- rõngaskromosoom (nucleoid, circular DNA) – eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisaldab raku tähtsaimat pärilikku infot
S
- sahharoos (sucrose, saccharose) – glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur, kasutatakse lauasuhkruna, toodetakse peamiselt suhkruroost või -peedist
- samblik (lichen) – liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika või tsüanobakteriga
- sidekude (connective tissue) – palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks
- siirutaja (vector) – haigustekitajaid edasi kandev organism
- sisaldised (nutrient storage granules) – varuainete kogumikud bakterirakus, sisaldavad peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid
- sümbiondid (symbionts) – erinevat liiki organismid, kes teevad mõlemale kasulikku koostööd
- sümbioos (symbiosis) – organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö
- sünaps (synapse) – närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele
- süsivesikud ehk sahhariidid (carbohydrates) – süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas
T
- teaduslik meetod (scientific method) – uurimisviis, mille käigus esitatakse uurimisküsimus, pakutakse sellele oletatav vastus ja kontrollitakse selle paikapidavust katsete või vaatlustega
- teaduslik probleem (scientific problem) – mitmesugustele tähelepanekutele toetudes tõstatatud küsimus, millele hetkel vastus puudub
- teaduslik teadmine e teaduslik fakt (scientific fact) – korduvat teaduslikku tõestust leidnud teadmine
- teaduslik teooria (scientific theory) – ühe teadusharu piires kogutud teaduslike faktide ja avastatud loodusseaduste üldistus
- transport-RNA (tRNA) (transfer RNA) – RNA-molekul, mis toob mRNA-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped, millest sünteesitakse vajalik valk
- transrasvhapped (trans fat) – tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on hüdrogeenimise (kaksiksideme asendamine vesinikuaatomiga) teel muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud
- tselluloos (cellulose) – paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent
- tsütoplasma (cytoplasm) – raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid
- tsütoplasmavõrgustik (endoplasmic reticulum) – raku sees olev membraanidest torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine
- tsütoskelett (cytoskeleton) – valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks
- tungaltera (Claviceps purpurea) – kõrrelisi nakatav seen, mis võib inimestel esile kutsuda hallutsinatsioone, gangreeni ja närvisüsteemi häireid
- turgor (turgor pressure) – taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli
- tuumake (nucleolus) – ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi-RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustumine
- tuumamembraan (nuclear membrane) – tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütoplasmast
- tuumapoorid (nuclear pores) – tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel
- tärklis (starch) – paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks
V
- vaktsineerimine (vaccination) – protsess, mille käigus viiakse organismi ohutu osa haigustekitajast, mille immuunsüsteem ära tunneb ja meelde jätab. Tõelise haigustekitajaga kokku puutudes reageerib immuunsüsteem kiiresti ja tõhusalt
- vakuool (vacuole) – membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid
- valgu kvaternaarstruktuur (quaternary structure) – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur
- valgu primaarstruktuur (primary structure) – valgu aminohappeline järjestus
- valgu sekundaarstruktuur (secondary structure) – aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed
- valgu tertsiaarstruktuur (tertiary structure) – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur
- valgud (proteins) – orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest
- vesiniksidemed (hydrogen bonds) – positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused
- viljakeha (sporocarp, fruiting body) – kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan
- vitamiinid (vitamins) – orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda
Ö
- ökosüsteem (ecosystem) – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga
