Kordamis­ülesanded ja kontrolltöö

Missugused on elusale omased tunnused?

  • Elu lõppemine surmaga
  • Ainult anorgaanilistest ühenditest koosnemine
  • Ainevahetus
  • Kasvamine ja arenemine
  • Soov igavesti elada
  • Evolutsioneerumine
  • Energiavahetus väliskeskkonnaga
  • Üsna keeruline ehitus ja elutegevus
  • Rakutuum
  • Üsnagi püsiv sisekeskkond
  • Püsiv kehatemperatuur
  • Välistele segajatele reageerimine
  • Teistest elusorganismidest toitumine
  • Keemilise koostise sarnasus teiste organismide omaga
  • Paljunemine

Missugused on neli kõige tavalisemat elementi organismides?

  • Vesinik
  • Heelium
  • Kaltsium
  • Raud
  • Süsinik
  • Fosfor
  • Räni
  • Hapnik
  • Magneesium
  • Lämmastik
  • Naatrium
  • Kloor

Eluslooduse organiseerituse tasemed

  • Kõik maailma hundid
  • Närvirakk
  • Kloroplastid taime rakus
  • Lahemaa loomastik ja taimestik
  • Planeedi Maa loomastik ja taimestik
  • Valgu molekul
  • Üks hunt
  • Lahemaa hundid
  • Aju

Eluslooduse uurimistasandid

  • molekuli tase
  • raku tase
  • elundi tase
  • elundkonna tase
  • populatsiooni tase
  • liigi tase
  • koosluse tase
  • ökosüsteemi tase

∘ Kooli ümbruse taime- ja loomaliikide määramine – 

∘ DNA järjestuse uurimine – 

∘ Raku jagunemise uurimine – 

∘ Kuldnoka laulu eripärade uurimine – 

∘ Piusa koobaste nahkhiirte ja teiste liikide uurimine – 

∘ Suitsetamise mõju uurimine inimese kopsudele – 

Teadusharud

∘ Uurib bioloogilisi protsesse raku tasandil – 
∘ Uurib organismide ehitust – 
∘ Uurib organismide pärilikkust – 
∘ Uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust – 
∘ Uurib organismide ja eluta keskkonna suhteid – 

Näidisvastus
Uurib bioloogilisi protsesse raku tasandil – rakubioloogia / tsütoloogia
Uurib organismide ehitust – anatoomia
Uurib organismide pärilikkust – geneetika
Uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust – histoloogia
Uurib organismide ja eluta keskkonna suhteid – ökoloogia

Faktid

  • Faktid ja inimeste arvamused on alati võrdselt usaldusväärsed.
  • Teaduslikud faktid on kontrollitavad ja põhinevad näiteks katsetel.
  • Loodusseadus on väike infokilluke, teaduslik fakt on loodusseaduste põhjal tehtud üldistus.
  • Teaduslikud faktid on veel kontrollimata ideed, mille kinnitamiseks alles hakatakse katset välja mõtlema.
  • Teaduslik teooria põhineb teaduslikult kinnitatud faktidel.

Teaduslik meetod ja mõisted

∘ Tavaliselt ühe teadusharu piires kogutud teadmiste ja loodusseaduste põhjal tehtud üldistused – 
∘ Uurija esitatud teadusliku küsimuse oletuslik vastus – 
∘ Näiteks kontrollitava katse tulemusel saadud kindel teadmine –  

Näidisvastus
Tavaliselt ühe teadusharu piires kogutud teadmiste ja loodusseaduste põhjal tehtud üldistused – teaduslik teooria / loodusteaduslik teooria.
Tavaliselt ühe teadusharu piires kogutud teadmiste ja loodusseaduste põhjal tehtud üldistused – hüpotees.
Näiteks kontrollitava katse tulemusel saadud kindel teadmine – teaduslik fakt / teaduslik teadmine / teaduslik tõsiasi.

Teadusliku meetodi elemendid

∘ Katse tulemuste saamine – 
∘ Järelduste tegemine – 
∘ Uuringu kavandamine – 
∘ Hüpoteesi esitamine – 
∘ Tulemuste avaldamine – 
∘ Tulemuste analüüsimine – 
∘ Katse tegemine – 
∘ Probleemi püstitus ja info kogumine – 

Uurimus

Sõnasta uurimuse küsimus.

Sõnasta uurimuse hüpotees.

Tee uurimistulemuste kohta graafiku alusel kaks järeldust.
1. 
2. 

Näidisvastus
Katse küsimus: Kas hoiatusvärvusega saaklooma  suremus on suurem üksi elades või rühmas elades? Kas see muutub ajas?

Katse hüpotees: Hoiatusvärvusega saaklooma suremus on suurem üksi elades.

Katse järeldused: Hoiatusvärvusega saaklooma suremus on suurem üksi elades. Üksi või rühmas elava hoiatusvärvusega saaklooma suremus ajas väheneb.

Teadusliku katse planeerimine

Tema katse oleks pidanud olema selline:

Missuguse hüpoteesi võis Madis püstitada enne katse alustamist? 

Näidisvastus
Katse kirjeldus: Madis oleks pidanud ühe ja sama aknalaua peal olnud taimi kastma erinevate vedelikega mingi perioodi vältel (nt kuu aja jooksul). Kastmiseks peaks kasutama kontrollgrupina kraanivett ning testimiseks soolavett (võimalik, et lausa eri kontsentratsioonidel) ning suhkruvett (samuti võimalik eri pottides olevat taime eri kontsentratsioonidel kasta). Näiteks kastetakse ühe kuu jooksul kolme taime kraaniveega, kolme taime suhkruveega ja kolme taime soolaveega. Kindlasti peaks dokumenteerima taimede kõrguse enne katse alustamist ning katse vältel või ainult lõpus.

Katse hüpotees: Võimalikke hüpoteese on mitmeid. Üks potentsiaalne hüpotees on: „Kõige kiiremini kasvab taim siis, kui seda kasta soolaveega.“ (Tõenäoliselt oleks see hüpotees katse tulemusel ümber lükatud.)

Küsimus ja hüpotees

Missugusele küsimusele võib leida sellise katsega vastuse?

Missugune oleks võinud olla katse hüpotees?

Näidisvastus
Katse küsimus: Näiteks võib leida vastuse küsimusele, et kuidas mõjuvad erineva happesusega vedelikud meie hammastele.

Katse hüpotees: Sobivaid hüpoteese võib olla mitmeid. Muuhulgas sobiks see, et kokakoola sees olnud hamba pikkus ja mass väheneb rohkem kui hamba pikkus ja mass, mis oli vee sees.