Jazz on ainuke muusikaliik, kus võib õhtust õhtusse esitada ühte ja sama lugu ja iga kord kõlab see täiesti erinevalt.
Ornette ColemanAlgus
1920.–1930. aastad
Eesti jazz-muusika alguspunktiks peetakse 1925. aastat, mil Tallinnas alustas tegevust esimene professionaalne jazz-ansambel The Murphy Band, mille eesotsas oli trummar Kurt Strobel. Ansambli repertuaar koosnes peamiselt Euroopa, eriti Saksa ja Inglise tantsu- ja ajaviitemuusikast.
1930. aastatel jõudis Eestisse Ameerika svingmuusika, kuid ansamblite repertuaaris jäid siiski olulisele kohale Euroopa lööklaulud ja filmimeloodiad. Sel kümnendil tekkinud ansamblitest olid olulisemad Merry Pipers ja Kuldne Seitse, mille liikmete seas olid ka rohkem heliloojana tuntud Evald Vain ja Boris Kõrver. Muusikuna tegutses erinevates koosseisudes ka Eesti armastatuim jazz-helilooja Raimond Valgre, kelle viljakaim loomeaeg langes 1930. aastate teise poolde.
Jazz-ansamblid olid juba varem esinenud raadio otse-eetris, kuid 1936. aastal korraldas pianist ja helilooja Priit Veebel Estonia kontserdisaalis Eesti esimese jazzʼi-kontserdi. Seni oli jazz nii Eestis kui ka mujal olnud peamiselt tantsumuusika ja polnud mõeldud kontserdisaalis kuulamiseks.
Estraadisangarid. Raimond Valgre
Vaata Raimond Valgre elu ja loomingut tutvustavat saadet dokumentaalsarjast „Estraadisangarid“.
Autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi (ERR, 2017)
Kuulamissoovitus
Raimond Valgre muusikapalad omal valikul
Sõjajärgne aeg
Valitsejate kiuste
Kui puhkes teine maailmasõda ja jazz-ansamblid lagunesid, põgenes osa muusikuid Läände, teine osa sattus Nõukogude poliitiliste repressioonide ohvriks. Ebasoosing saatis Eesti jazzʼi ka sõjajärgsel ajal, sest stalinlik Nõukogude Liit tembeldas jazzʼi kodanlikuks ilminguks.
Siiski alustas taas tegevust Kuldne Seitse, mida juhtis hilisem kauaaegne Vanemuise teatri dirigent Erich Kõlar. Kõlar oli tegev ka 1940. aastate lõpul loodud ansamblis Rütmikud. Mõlemas bändis mängisid veel tolle aja hinnatuim kitarrist Vallo Järvi, kellest sai hiljem ka väljapaistev dirigent, ning helilooja ja aastakümneid aktiivselt jazz’i populariseerijana tegutsenud Valter Ojakäär.
Tippmuusikud salaklubis
Sõjajärgse aja olulisimaks jazz-kollektiiviks sai 1947. aastal loodud Swing Club, mis seadis eesmärgiks arendada jazz-muusika kunstilist külge, siduda seda klassikalise muusika väljendusvahenditega ja vältida tarbemuusika meelelahutuslikkust.
Swing Clubi eestvedajaks sai Uno Naissoo. Temast kujunes järgmistel aastakümnetel väljapaistvaim jazz-helilooja, kelle muusikat iseloomustab ameerikaliku jazz-harmoonia oskuslik sidumine rahvusliku koloriidiga.
Kuna punavõim jazzʼi ei soosinud, tegutses Swing Club peamiselt n-ö põranda all. Orkestris mängis aja jooksul mitmesuguseid muusikuid, kes tegid ilma järgmistel aastakümnetel: klarnetist ja orkestrijuht Aleksander Rjabov, kitarrist ja laulja Uno Loop, heliloojad Arne Oit ja Ülo Vinter, dirigent Peeter Saul jt.
- Aleksander Rjabov
- Uno Loop
- Valter Ojakäär
- Uno Naissoo
- Vallo Järvi
- Erich Kõlar
Estraadisangarid. Uno Loop
„Loobi 1971. aastal loodud laulu „Kamina ees“ peetakse Eesti esimeseks bossanoovaks.“ Vaata saadet armastatud lauljast ja laulukirjutajast, kelle looming on inspireerinud artiste meil ja mujal.
Autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi (ERR, 2017)
Kuulamissoovitus
Ansambli Rütmikud pala omal valikul
Festivalid. Uued põlvkonnad
Rahvusvaheline muusikaelu
1950. aastatel hakati Tallinnas korraldama iga-aastast jazz’i-festivali, kus osalesid ka muusikud mujalt kui Nõukogude Liidust. 1966. aastal andis kontserdi suurepärane Rootsi pianist Jan Johansson, kelle mõju oli suur meie rahvusliku jazz’i loojatele. Ajalooliseks kujunes 1967. aasta festival, kui astus üles saksofonist Charles Lloydi kvartett. Selle liikmed, nagu näiteks pianist Keith Jarrett ja trummar Jack DeJohnette, kujunesid maailma jazz’i hinnatumateks muusikuteks.
Pärast 1967. aastat keelasid võimud jazz’i-festivali korraldamise ja traditsioon taastus alles 1990. aastal, mil sai alguse festival Jazzkaar. Alates 1982. aastast korraldatakse noortele mõeldud festivali Tudengijazz, pikki aastaid toimus esindusliku rahvusvahelise programmiga festival Fiesta International Pärnus.
Tänapäeval korraldatakse Eestis mitmesuguseid jazz’i-festivale: IDeeJazz Tartus, Juu Jääb Muhus, Jazzkaare sõsarfestival Jõulujazz jpt.
1960. aastad
1960. aastatel kerkis esile hulk jazz-muusikuid, kes andsid tooni ka järgmistel aastakümnetel:
saksofonist | Lembit Saarsalu |
klarnetist | Arvo Pilliroog |
pianist | Tõnu Naissoo |
kitarrist | Tiit Paulus |
saksofonist, flötist, vibrafonimängija | Helmut Aniko |
helilooja, pianist, orkestrijuht | Kustas Kikerpuu |
lauljatarid | Marju Kuut, Els Himma |
kontrabassist | Toivo Unt |
Kuigi riigikorra tõttu polnud neil võimalik esineda Läänes, olid nad väga hinnatud Nõukogude Liidus ning võitsid kõrgeid kohti publiku ja kriitikute küsitlustes, salvestasid riiklikule plaadifirmale Melodija, esinesid väga paljudel festivalidel ja käisid ringsõitudel.
Lisandunud oli ka stiile: peale svingi levisid sellised värskemad Ameerika jazz’i stiilid nagu hard bop, cool jazz, moodi tuli bossanoova, värskeid tuuli tõi Eesti rahvaviiside kasutamine, nt vokaalansambel Collage.
1970. aastad
Stiiliuuendused jätkusid 1970. ja 1980. aastatel, kui ansamblitesse ilmusid elektrilised instrumendid. Tuntavaks said jazz-rock’i ja fusion-jazz’i mõjud:
jazz-rock’i ansamblid | Kaseke, VSP Projekt |
fusion-jazz’i ansambel | Radar |
1980. aastad
Uus põlvkond kerkis esile 1980. aastatel, kui tegevust alustasid tänini aktiivsed jazz-muusikud:
saksofonist | Villu Veski |
pianistid | Urmas Lattikas, Sven Kullerkupp |
trummar | Toomas Rull |
kitarrist | Ain Agan |
bassistid | Taavo Remmel, Raul Vaigla |
Aina soodsamaks muutusid ka esinemisvõimalused, nõukogude võimu suhtumine jazz-muusikasse ja väljavaated välismaal esineda.
Estraadisangarid. Kustas Kikerpuu ja Uno Naissoo
„Kui Naissood peetakse Eesti jazz’i isaks, siis Kikerpuud võib nimetada Maarjamaa esimeseks muusikaprodutsendiks“, öeldakse saates sarjast „Estraadisangarid“.
Autorid Roald Johannson ja Jaak Kilmi (ERR, 2017)
- 1950. aastatel
- 1960. aastatel
- 1970. aastatel
Kuulamissoovitus
- Ansambel Collage
- Tõnu Naissoo
- Villu Veski
Jazz taasiseseisvunud Eestis
Piirideta ajastu
Pärast Eesti taasiseseisvumist hakkas jazz’i-elu kiiresti muutuma. Üheksakümnendate algul tegevust alustanud muusikutest tuleb mainida saksofonist Raivo Tafenaud, klarnetist Meelis Vindi, ansamblit Weekend Guitar Trio. Piirid, sealhulgas ideoloogilised, olid kadunud, varasemast lihtsam oli viia end kurssi maailma jazz’is toimuvaga.
Muusikud said võimaluse esineda ja õppida välismaal, muutuma hakkas ka haridussüsteem. Seni oli võimalik pop- ja jazz-muusikat õppida ainult Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, kus 1977. aastal avati estraadiosakond, mis kannab nüüd rütmimuusika õppesuuna nime.
Tänapäeval pakub jazz’i-õpet ka Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli rütmimuusikaosakond, kõrghariduse saab jazz-muusika alal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
Tänu haridusvõimalustele, meie muusikute sihipärasele tutvustamisele erinevatel Eesti jazz’i propageerivatel üritustel ning 2004. aastal loodud Eesti Jazzliidu aktiivsele tegevusele on Eesti jazz’i seis parem kui kunagi varem.
Jazz-muusika eriala õppeasutustes
TALLINN | TARTU | VILJANDI |
|
|
|
Siin- ja sealpool Eestit
Mitu muusikut, näiteks pianist Kristjan Randalu, Taanis tegutsev saksofonist ja orkestrijuht Maria Faust ning Šveitsis elav laulja Ingrid Lukas on saavutanud rahvusvahelise edu ja tunnustuse.
Aktiivsed, sageli rahvusvahelistes kollektiivides esinevad muusikud on kitarrist Jaak Sooäär ning bassistid Peedu Kass ja Mihkel Mälgand.
Saksofonistidest paistavad silma Raul Sööt ja Siim Aimla (juhib ka jazz-orkestrit Estonian Dream Big Band).
Uusi tuuli on Eesti jazz’i toonud loominguline rühmitus Avarus, mis koondab mitu kollektiivi ja mille tuumiku moodustavad Meelis Vind, lauljatar Kadri Voorand, bassist Mingo Rajandi ja pianist Kirke Karja.
21. sajandil on esile kerkinud ka rohkelt jazz’i-lauljaid, nende seas Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder, Sofia Rubina-Hunter, Laura Remmel, Marianne Leibur, Susanna Aleksandra, ja Kadri Voorand, kes juhib ka vokaalansamblit Estonian Voices.
XXI sajand
Tänapäeva Eesti jazz sisaldab nii bluusi kui ka souli, nii traditsioonilist jazz’i kui ka jazz-rock’i, etno- või klubi-jazz’i. Kontsertidel ja festivalidel astub üles üha uusi ja huvitavaid muusikuid. Mõned nimed:
saksofonistid | Villu Veski, Raivo Tafenau, Siim Aimla, Lauri Kadalipp, Maria Faust, Raul Sööt, Mairo Marjamaa jt |
kitarristid | Jaak Sooäär, Ain Agan, Robert Jürjendal, Oleg Pissarenko, Mart Soo, Argo Vals, Paul Daniel jt |
bassistid | Taavo Remmel, Raul Vaigla, Toivo Unt, Mihkel Mälgand, Peedu Kass, Janno Trump, Mingo Rajandi jt |
trummarid | Tanel Ruben, Aleksandra Kremenetski, Aivar Vassiljev, Ramuel Tafenau jt |
akordionistid | Tiit Kalluste, Jaak Lutsoja, Kaspar Uljas jt |
lauljad | Kadri Voorand, Sofia Rubina, Hedvig Hanson, Helin-Mari Arder, Airi Allvee, Ivi Rausi, Kelli Uustani, Rita Ray jt |
pianistid | Tõnu Naissoo, Urmas Lattikas, Kristjan Randalu, Jürmo Eespere, Joel-Rasmus Remmel, Holger Marjamaa jt |
Kuulamissoovitus
Palad mõne siinmainitud muusiku esituses
Mõttekoht
- Millist muusikat esitasid Eesti 1930. aastate jazz-ansamblid?
- Mille poolest oli eriline 1936. aastal Estonia kontserdisaalis korraldatud jazz’i-kontsert?
- Kuidas mõjutas teine maailmasõda jazzʼi-liikumist Eestis?
- Nimeta Eestis toimuvaid jazzʼi-festivale.
- Milliseid uusi tuuli tõid Eesti jazzʼi-ellu 1960.–1980. aastad?
- Kus saab Eestis õppida jazz-muusikat?
- Milliseid tänapäeval tegutsevaid jazz-muusikuid oled kuulnud esinemas? Millised on sinu muljed?
- Laulge Raimond Valgre laulu „Head ööd“ ning proovige sellest teha võimalikult erinevas stiilis soolo- ning ansambliesitusi.
- Leia maailmas tuntud jazzʼi-lugusid Eesti muusikute esituses. Võrdle neid originaalesitustega ja too välja, mis on ühe ja teise tugevamad küljed. Tutvusta sulle enam meeldinud näiteid oma klassikaaslastele.
- Otsi informatsiooni viimasel Jazzkaarel esinenud muusikute kohta (tutvu ajakirjanduses avaldatud retsensioonide ja ülevaadetega). Vali neist välja üks bänd või solist ning kuula selle esituses paari lugu. Võrdle oma kuulamisel saadud muljet ajakirjaniku arvamusega.
