Unenäo­rong

Järgmises ülesandes hakkad kuulama lugu pealkirjaga „Unenäo­rong“. Paku, mida selles loos võidakse rääkida.

Töötage kogu õpperühmaga. Kuulake lugu „Unenäo­rong“. Mõnes kohas esitatakse loos küsimus. Pakkuge küsimusele vastuseid.

a. Loe eelmises ülesandes kuuldud teksti.

UNENÄO­RONG

Teab, mis ammu see lugu ei juhtunud, aga päris üleeile see ka ei sündinud. Ühesõnaga oli kord nii, et üks rong otsustas, et tema ei taha enam rööpaid mööda sõita, muudkui tsuhh-­tsuhh-­tsuhh ja tsuhh-­tsuhh-­tsuhh. Et palju parem on hoopis ühe koha peal seista ja ringi vaadata, sest see on põnevam kui sõitmine ja tõtt-öelda (nii see rong mõtles), kui pidevalt ringi kihutada, ikka tsuhh-tsuhh-tsuhh ja tsuhh-tsuhh-tsuhh, ega siis peale rööbaste suurt midagi näegi.

Rong seisis jaamas, ta ei kavatsenudki liikuma hakata, aga ega siis inimesed sellest teadnud. Nemad tulid, istusid rongi peale, võtsid ajalehed välja ja jäid ootama, millal rong paigast nõksatab. Ka rongijuht ei aimanud miskit. Kui õige aeg kätte tuli, vajutas ta algul ühte nuppu, siis teist – nagu ta alati oli teinud, aga sedakorda polnud nupulevajutamisest kasu. Rong mitte ei nõksatanudki.

Inimesed muutusid kannatamatuks ja hakkasid porisema, et „mis see siis tähendab?“ ja „kas ma pean jälle hiljaks jääma?“ ja et „iga päevaga läheb see asi aina hullemaks, aga rongi­piletid aina kallimaks“, vedurijuht vajutas kõik nupud uuesti läbi, aga või sest kasu. Rong seisis paigal, nagu oleksid tal rööpad rataste külge kasvanud.

Porisesid reisijad mis nad porisesid, ja lõpuks väsisid nad porisemisest ära. Sest ega nad porikärbsed polnud. Nad jäid vakka ja ootasid, et rong ometi teele asuks. Aga seda muidugi ei juhtunud ega saanudki juhtuda, sest vedurijuht, vaeseke, oli nuppude vajutamisest omadega nii läbi, et kabiini magama jäi. Valju­hääldajatest, kust muidu järgmise jaama nime teatati, kostis vedurijuhi ja ta abi mõnusat norskamist.

Vedurijuht norskas madalalt nagu karu, ikka „hrrrrrrr ja horrrrrrr“. Tema abi lasi peenikese häälega justkui mootorsaag, ikka „piuuuuuu“ ja „virrrrrr“, „piuuuuuu“ ja „virrrrrr“. Ja kokku oli see nagu natuke naljakas unemuusika.

Üksteise järel uinusid ka reisijad. Et nad juba magama olid jäänud, siis nägid nad ka und, sest mis neil muud vaadata oli. Igaüks isesugust.

Üks väga paks mees nägi unes, kuidas ta sada kilo alla võttis ja seepeale rõõmust oma voodis vedrumadratsil üles-alla kargas. Kõrgele-kõrgele, peaaegu lae alla.

Vanaema tema kõrval oli unes jälle noor, tal olid pikad patsid ja alailma lontis põlvikud ja temagi hüppas – hüppenööriga.

Aga oli seal veel muudki rahvast. Üks joodik ujus unes viinajões ja muudkui sukeldus ja neelas.

Laisk koolipoiss nägi unes, et sai matemaatika kontrolltöö viie, ja pidi üllatusest äärepealt üles ärkama.

Aga see polnud veel midagi. Üks noor neiu nägi unes, kuidas ta sai tuttavaks maailma kõige ilusama, kõige kuulsama ja kõige rikkama filminäitlejaga, kes ütles neiule kohe, kui nad kokku said: „I love you”, ja neiu läks talle mehele.

Üks noormees nägi omakorda unes, et seesama neiu, kes filminäitlejat unes nägi, hoopis temaga jalutama tuli.

Rong nägi kõikide nende unenägusid. Kui palju neid oli! Kui erinevad nad olid. Igat värvi ja igat sorti. Lasteunenäod ja suurteunenäod. Rõõmsad ja kurvad ja vahepealsed.

Oh sa armas aeg, kus rongil oli huvitav olla. Einoh, midagi põnevamat poleks rong osanud tahtagi.

Täpselt siis, kui rong lõppjaama oleks pidanud jõudma, ärkasid kõik jälle üles. Nad tõusid püsti, ringutasid, haigutasid ja läksid rongi pealt maha.

Paks mees läks koju ja sõi õhtusöögi ajal oma tavalise kolmekümne kolme suure ja rasvase kreemikoogi asemel üheainsa ja kõige pisema. Siis sai ta kõht täis ja need kolmkümmend ja kaks kooki, mis üle jäid, viis ta naaberkorteris elavale vanaprouale. See proua oli väga kõhn ja ta oli pensionär ega olnud juba aastaid ainsatki kooki maitsnud.

Vanaema ruttas rongi pealt poodi, ostis hüppenööri, ilusa pika ja punase ning õpetas oma lapselapse hüppenööriga hüppama, sest nagu selgus, ta lapselaps ei osanudki hüpata hüppenööriga.

Joodik ostis suure pudeli, kus oli sees kümme liitrit kõige puhtamat mineraalvett. Ta luges lehte ja kui ta õllereklaami nägi, läks tal süda pahaks.

Laisk koolipoiss kappas koju, istus laua taha, haaras pea käte vahele ja uuris natuke aega matemaatika­õpikut. Ju ta siis juhtus seda õige koha pealt uurima, sest järgmisel päeval oligi matemaatikas kontrolltöö ja tema sai selle kolme. Tal oli nii hea meel: pooled klassist said ju kahed.

Noormees kutsus neiu jalutama, seejärel läksid nad kinno vaatama filmi, kus mängis seesama näitleja, keda neiu unes oli näinud ja kellega ta unes oli musitanud (aga seda neiu noormehele ei tunnistanud, mitte kunagi, isegi vanast peast mitte), ja hiljem käisid nad ka teisi filme vaatamas. Neid, kus mängisid teised näitlejad.

Loomulikult rääkisid kõik oma sõpradele ja tuttavatele, mis imetore rong seal jaamas seisab, ja varsti osteti kõige rohkem pileteid rongile, mis mitte kunagi mitte kuhugi ei sõida.

Praegu on piletijärjekord selle rongi peale kuudepikkune ja elu meie linnas tükk maad toredam kui enne.

b. Töötage kolmekaupa rühmas. Õpetaja paneb lauale pildid (nt Dixiti kaardid). Vali kolm pilti, mis sinu meelest sobivad loetud teksti illustreerima. Räägi nende piltide põhjal tekkinud mõtetest kaaslastele.

Istuge ringis ja arutlege koos kogu õpperühmaga järgmiste küsimuste üle.

a. Tutvu ülesande 69 tekstis esinenud värvikate sõnadega. Proovi nende tähendusest konteksti toel aru saada. Leia neile neutraalsemad sünonüümid. Kuidas tekst siis mõjub, kui värvikad sõnad neutraalsetega asendada?

Töötage kolmekesi rühmas järgmiste juhtnööride järgi.

• Iga õpilane saab õpetajalt kolm tühja paberilipikut. Igaüks kirjutab ühele lipikule järgneva loo peategelase nime (nt Punamütsike, Karl-Erik Taukar vmt) ja teisele lipikule ühe soovi, mida peategelane võis soovida.
• Seejärel aetakse lipikud segi ja iga rühmaliige võtab endale ühe lipiku peategelase nimega ja ühe lipiku sooviga.
• Iga õpilane saab A4-formaadis valge paberi. Hakatakse kirjutama kolme lugu, mis räägivad peategelase mingist probleemist või unistusest ja selle lahendusest või tulemusest.
• Iga õpilane kirjutab ühe lause, millega alustab oma lugu.
• Seejärel annavad kõik oma lehed endast paremal pool istuvale kaaslasele, kes jätkab lugu, kirjutades ühe lause.
• Niimoodi jätkatakse, kuni lood on valmis.
  ​NB! Iga kirjutaja peab tekstis kindlasti kasutama tegusõnu saama, võima, suutma, oskama ja pidama.
• Kui lood on valmis, loetakse need väikses rühmas ette.
• Mõned lood võib ette lugeda ka kogu õpperühmale.

a. Kirjuta kaks-kolm arvamuslõiku probleemide ja unistuste teemal. Jälgi lõikude terviklikkust ja omavahelist seost. Pane tekstile ka pealkiri.

b. Töötage kogu õpperühmaga järgmiste juhtnööride järgi.

• Õpetaja paneb lauale lipikud õpilaste a-osa tekstide pealkirjadega. Vali pealkiri, mis sinu huvi äratab.
• Saad õpetajalt selle pealkirja juurde kuuluva teksti. Loe tekst läbi.
• Otsi üles rühmakaaslane, kes selle teksti kirjutas. Jaga temaga muljeid, mis sul pealkirja ja teksti lugedes tekkisid.

a. Mida sa sellest teemast õppisid? Joonista eraldi lehele kuus pilti (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise, grammatika ja sõnavara kohta), mis õpitut sümboli­seerivad.

b. Käi klassis ringi ja otsi endale paariline. Näita talle oma pilte ja lase tal kommenteerida, mida need tema arvates sümboliseerivad. Tehke sama tema piltidega. Seejärel vahetage pildid, leidke uus paariline ja korrake tegevust