Kuulsuste personaal­treener 2

59. SÕNAVARA

a. Tutvu video „Kuulsuste personaal­treener“ sõnadega. Leia tundmatute sõnade tähendus.

särav, -a, -at, -aid

iseloomusta/ma, -da, -n keda? mida?

endi/ne, -se, -st, -si/-seid

sattu/ma, -da, satun/sattun kuhu?

lihased, lihaste, lihaseid

tainas, taina, tainast

rasv, -a, -a, -u

kava, -, -, -sid/kavu

enese/tunne, -tunde, -tunnet

viitsi/ma, -da, -n mida teha?

taga ajama, -da, ajan taga keda? mida?

jõusaal, -i, -i, -e

kogune/ma, -da, -n

haise/ma, -da, -n mille järele?

levi/ma, -da, -b

muutu/ma, -da, -n kelleks? milleks? missuguseks?

luu, -, -d, luid/luusid

ringi sebi/ma, -da, sebin ringi

esine/ma, -da, -n

kohustus, -e, -t, -i

välja nägema, näha, näen välja missugune?

pidurdamatu, -, -t, -id

hundi/nälg, -nälja, -nälga

lange/ma, -da, -n

naljakas, naljaka, naljakat, naljakaid

jama, -, -, -sid

loobu/ma, -da, -n millest?

rakenda/ma, -da, -n

väsimus, -e, -t

meeleoluhäire, -, -t, -id

ennast kätte võtma, võtta, võtan ennast kätte

korralda/ma, -da, -n

süsti/ma, -da, -n

raskus, -e, -t, -i

vastik, -u, -ut, -uid

ära võtma, võtta, võtan ära

uskumatu, -, -t, -id

ära ela/ma, -da, elan ära

b. Töötage kogu õpperühmaga järgmiste juhtnööride järgi.

  • Jagunege kaheks võistkonnaks. Kumbki võistkond saab õpetajalt sõnalipikud, millel on pooled a-osa sõnad. Lipikud pannakse klassi ette lauale kirjaga allapoole.
  • Esimesest võistkonnast tuleb üks õpilane laua juurde ja võtab ühe juhusliku lipiku. Seejärel kujutab ta sellel olevat sõna pantomiimiga (liigutuste ja häälitsuste, aga mitte sõnadega). Sõna tähendust võib vajaduse korral kontrollida, aga sellest rääkida ei tohi.
  • Tema võistkonnakaaslased mõistatavad, mis sõna see võiks olla. Pakkuda võib viis korda. Kui sõna ära arvatakse, saab võistkond punkti.
  • Klassi ette tuleb samast võistkonnast järgmine õpilane ja tegevus kordub.
  • Kui võistkond sõna ära ei arva, läheb järg teisele võistkonnale.

TV H 31

TV H 32

60. SÕNAVARA. RÄÄKIMINE

Töötage neljakaupa rühmades järgmiste juhtnööride järgi.

  • Kaks õpilast teevad dialoogi ja kaks on publik.
  • Tehke dialoog „Kuulsus ei tunne ennast hästi ja läheb personaal­­treeneri juurde nõu küsima“. Publik pakub välja, kes on mängitav kuulsus.
  • Saate õpetajalt lipikud ülesande 59 sõnadega. Pange need lauale kirjaga allapoole.
  • Võtke kordamööda lipikuid ja kasutage neil olevaid sõnu oma repliikides. Peale selle kasutage võimaluse korral tegusõnu saaks, võiks, peaks.

TV H 33

61. KIRJUTAMINE

Järgmisse tundi kutsub õpetaja teile tunnikülalise, kes räägib spordi ja trenni­tegemise teemal.
​Valmistage ette võimalikke küsimusi, mida külaliselt võiks küsida. Lõpetage küsimused. Pea meeles, et hea küsimus on viisakas.

Mis …?
​Mida …?
​Millega …?
​Kes …?
​Kelle …?
​Keda …?
​Kellelt …?

Kellega …?
​Miks …?
​Kui tihti …?
​Millal …?
​Kui palju …?
​Kuidas …?
​Kas …?

62. KUULAMINE. RÄÄKIMINE

Tunnis on külaline. Töötage järgmiste juhtnööride järgi.

  • Kuulake tunnikülalise juttu tähelepanelikult ja elage sellele kaasa (naeratage, reageerige vmt).
  • Pärast esinemist esitage külalisele nii varem ette valmistatud kui ka kohapeal pähe tulnud küsimusi.

63. KIRJUTAMINE. LUGEMINE. RÄÄKIMINE

Kirjuta kaks arvamuslõiku personaaltreeneri, trennitegemise, hea vormi vmt teemal.

64. LUGEMINE. KUULAMINE. RÄÄKIMINE. SÕNAVARA

Töötage kogu õpperühmaga järgmiste juhtnööride järgi.

  • Käige klassis ringi ja otsige endale paariline.
  • Loe paarilisele oma ülesandes 63 kirjutatud tekst ette. Paariline kuulab ja esitab ühe kommentaari ja ühe küsimuse. Reageeri kommentaarile kõrval olevate väljenditega ja vasta küsimusele.
  • Paariline loeb sulle oma teksti ja sina kuulad, kommenteerid ja esitad küsimuse. Paariline reageerib ja vastab küsimusele.
  • Seejärel vahetage oma tekstid. Otsige uus paariline ja korrake tegevusi.
  • Vahetage paare mitu korda.

65. RÄÄKIMINE

Töötage kogu õpperühmaga järgmiste juhtnööride järgi.

  • Kolm õpilast tulevad klassi ette, seisavad ritta ja hakkavad teistele nõu andma.
  • Ülejäänud õpilased küsivad kordamööda nõu.
  • Nõu võib küsida kõige kohta, mitte vaid tervise või toitumise kohta. Näiteks võib küsida Kuidas teha matemaatika kontrolltöö heale hindele?, Kuidas teha nii, et juuksed hästi kasvaksid?, Kuidas saada palju raha?
  • Reas esimesena seisev õpilane annab igale küsijale head nõu, nt vastuseks esimesele küsimusele Peaksid valmistuma kontrolltööks koos klassikaaslasega, kes oskab matemaatikat hästi. Teisena seisev annab halba nõu, nt Sa võiksid vanematele öelda, et teie koolis muudeti hindamissüsteemi, nüüd on 1 kõige parem hinne ja 5 kõige halvem. Kolmandana seisev annab veel halvemat nõu, nt Sa saaksid teha teistes ainetes kontrolltööd kahe peale, siis tundub matemaatikas isegi kolm miinusega hea.
  • Iga ringi järel vahetatakse omavahel kohad.

TV H 34

66. RÄÄKIMINE

Istuge ringis ja arutlege koos kogu õpperühmaga järgmiste küsimuste üle.

  1. Miks tekivad inimestel probleemid?
  2. Kuidas saab probleeme kõige kiiremini lahendada?
  3. Kuidas saab probleeme kõige paremini lahendada?
  4. Kuidas veel saab probleeme lahendada?
  5. Miks on probleemid head?
  6. Milline oleks maailm, kui probleeme ei oleks?
  7. Kuidas sa oma probleemidega tegeled?
  8. Kas sul on mõnikord olnud tunne, et kõigest on kõrini? Mis see oli ja mida sa siis tegid?