7. GRAMMATIKA. SÕNATÜÜBID
a. Tutvu seletusega.
MÕTLE KAASA!
Esimeses peatükis oli juttu kolmest levinud sõnatüübist, milles häälikud k/g, p/b, t/d on nimetavas ja osastavas käändes tugevas vormis ja omastavas käändes nõrgas vormis. Osa sõnu kuulub aga vastupidistesse tüüpidesse, see tähendab nimetav ja osastav on nõrgas ja omastav tugevas vormis, näiteks mõte (nõrk), mõtte (tugev), mõtet (nõrk); toode (nõrk), toote (tugev), toodet (nõrk); varas (nõrk), varga (tugev), varast (nõrk).
b. Töötage koos kogu õpperühmaga. Tutvuge sõnatüüpidega. Kuulake, kuidas õpetaja loeb ette näite. Lugege kõik koos edasi. NB! Hääldage täpselt!
I
mõte, mõtte, mõtet
võte
küte
kate
ratas, ratta, ratast
ketas
teke, tekke, teket
lõke
tõke
rikas
hüpe, hüppe, hüpet
hape
kokkulepe
II
saade, saate, saadet
vaade
toode
köide
teade
näide
tõlge, tõlke, tõlget
tõuge
torge
lõige
viibe, viipe, viibet
kärbe
saabas, saapa, saabast
koobas
III
varas, varga, varast
teave, teabe, teavet
käive
varvas
aare, aarde, aaret
pööre
TV H 2
8. GRAMMATIKA. SÕNATÜÜBID
Jagage õpperühm kaheks: need, kes istuvad klassi vasakul pool, ja need, kes istuvad paremal pool. Töötage järgmiste juhtnööride järgi.
- Õpetaja ütleb ühe sõna ülesandest 7, nt mõte, ja näitab käega ühele klassiosale. See osa ütleb kooris sõna teise põhivormi (mõtte).
- Seejärel näitab õpetaja teisele klassiosale ja see osa ütleb kooris sõna kolmanda põhivormi (mõtet).
- Nii jätkatakse eri sõnadega. NB! Hääldage täpselt!
TV H 3
9. GRAMMATIKA. SÕNATÜÜBID. KÄÄNAMINE
Tutvu näitelausetega. Tee kokkuvõte: millised vormid on tugevad ja millised nõrgad?
Näitelaused
* Mitmuse osastava käände vorm moodustatakse veidi teistsuguste põhimõtete järgi (vt esimene õpik). Täpsemalt tuleb sellest juttu järgmises õpikus.
TV H 4
10. GRAMMATIKA. SÕNATÜÜBID. KÄÄNAMINE. RÄÄKIMINE
a. Saad õpetajalt paberlipiku, millele on kirjutatud kaks lauset ühe ülesande 7 sõnaga: ühes lauses on sõna ainsuses ja teises mitmuses. Tööta järgmiste juhtnööride järgi.
- Käi klassis ringi ja otsi endale paariline. Loe talle ette oma lipikul ainsuses olev lause, nt Selles saates esineb meie klassikaaslane. Paariline ütleb sama lause mitmuses, nt Nendes saadetes esineb meie klassikaaslane. NB! Pööra tähelepanu ka hääldusele.
- Kontrolli paarilise öeldu õigsust.
- Kui mõlema laused on öeldud, vahetage lipikud, otsige uued paarilised ja korrake tegevust.
b. Saad õpetajalt kuus tühja paberlipikut. Tööta järgmiste juhtnööride järgi.
- Vali ülesandest 7 kolm sõna: üks esimesest, üks teisest ja üks kolmandast rühmast. Võid ka ise uued, samadesse tüüpidesse kuuluvad sõnad leida.
- Kirjuta kolmele lipikule laused, kasutades valitud sõnu ainsuse käändevormides (välja arvatud nimetav, omastav ja osastav). Igale lipikule kirjuta üks lause, nt Kas sellesse saatesse saab helistada?
- Ülejäänud kolmele lipikule kirjuta laused, milles samad sõnad on mitmuse käändevormides (välja arvatud nimetav, omastav ja osastav), nt Nendest saadetest võib palju õppida. Lase õpetajal kontrollida oma lausete korrektsust.
- Keerake kõik lipikud rulli ja andke õpetajale, kes paneb need kokku ja ajab segi.
- Võta endale kuus juhuslikku lipikut.
- Töötage kolmekesi rühmas. Laske teistel rühmadel pakkuda endale rollid ja tehke improvestlus. Sobival hetkel avage enda käes olev pabeririba, lugege seal olev lause ette ja püüdke see võimalikult sobivalt oma juttu põimida.
