Ühendid verbidega minema ja panema

Tutvu näitelausete ja seletusega.

Näitelaused

Võistlus 10 000 euro suurusele teadus­stipendiumile läheb lahti nüüd.
​Esimeses ülesandes saavad võistlejad panna proovile oma matemaatilise taiplikkuse.
​Kell läheb ülesande alguses käima ja kui ülesanne on valmis, läheb kell kinni.
​Ma otsustasin, et võin koljud ka oma kogemuse järgi paika panna.
​Tavaliselt olen ma keemias väga tugev ja nüüd läks just keemia metsa.

MÕTLE KAASA!

Tegusõnad minema ja panema on väga tavalised ja sagedased eesti keele sõnad. Need kuuluvad niinimetatud tuumverbide (tuumtegusõnade) hulka. Tuumverbid on veel näiteks tulema, käima, saama, võima, jääma, panema, tegema, tooma, viima.

Tuumverbid moodustavad teiste sõnadega palju ühendeid, nt tuumverbiga panema moodustuvad ühendid tähele panema, toime panema, paika panema, proovile panema, tööle panema, kinni panema, valmis panema ja ka mõtlema panema, imestama panema, muretsema panema, käima panema, põlema panema jt. Ühendites on tuumverbi tähendus mõnevõrra muutunud.

Ühendi tuumverb võib olla eespool või tagapool kui teine sõna. Infinitiivi­vormides on tuumverb tavaliselt tagapool kui teine sõna, näiteks Sa pead kõike hästi tähele panema. Mõnikord võib aga ka tuumverb olla eespool, sõltuvalt rõhutusest, näiteks Sa pead panema kõike hästi tähele on rõhutatum kui eelmine lause. Teistes vormides on tuumverb tavaliselt eespool ja teine sõna tagapool, näiteks Pane tähele, mida ta räägib. Ma panin kõike hästi tähele.

Küsimustes on aga tuumverb tagapool, näiteks Kuidas sa seda tähele panid?! Samuti on tuumverb tagapool täis- ja ennemineviku vormides, näiteks Tänases tunnis selgus, et kõik ei olnud seda tähele pannud.

Ühendi tuumverb ja teine sõna võivad olla lauses kõrvuti või eraldi. Sageli on ühendi osad lauses eraldi ja nende vahel on palju teisi sõnu, nt Pane kindlasti väga hoolega tähele, mida ta räägib.

a. Töötage koos kogu õpperühmaga järgmiste juhtnööride järgi.

b. Töötage kolmekaupa rühmades järgmiste juhtnööride järgi.

• Saate õpetajalt paberlipikud a-osa sõnaühenditega. Pange need lauale tagurpidi.
• Tehke improvestlus. Rollid ja teema võite ise välja mõelda või kasutada teemat „Kaks tujukat klienti ja ettekandja kohvikus“.
• Vestluse ajal võtke laualt sõnalipikuid ja kasutage nendel olevad sõnaühendid oma vestluses ära.

c. Töötage kolmekaupa rühmades järgmiste juhtnööride järgi.

• Kasuta b-osa sõnaühendeid ja koosta kummagi kaaslase kohta kolm lauset, mis võiksid sinu arvates nende kohta õiged olla, nt Arvan, et sulle meeldib ennast uutes olukordades proovile panna. Arvan, et kui sa kommikarbi juba lahti teed, siis sa ei suuda seda enne kinni panna, kui see tühi on.
• Loe laused ette. Kaaslased kommenteerivad nende paikapidavust.

Töötage kolmekaupa rühmades järgmiste juhtnööride järgi.

• Iga õpilane saab õpetajalt kolm tühja paberlipikut ning kirjutab ühele lipikule järgneva loo peategelase nime (nt Punamütsike, Karl-Erik Taukar vmt), teisele tegevuskoha (Tartus, mere ääres vmt) ja kolmandale tegevusaja (uusaastaöö, suve algus vmt).
• Seejärel aetakse lipikud segi ja iga rühmaliige võtab endale ühe peategelase, ühe tegevuskoha ja ühe tegevusaja.
• Õpetaja annab igale rühmale ülesande 20 sõnaühendite loendi.
• Iga õpilane saab A4-formaadis valge paberi. Hakatakse kirjutama kolme lugu, mis räägivad peategelase mingist probleemist või unistusest ja selle lahendusest või tulemusest.
• Iga õpilane alustab oma lugu. Ta kirjutab oma paberile ühe lause, milles kasutab ka üht kaheosalist sõna nimekirjast, nt Taukar tundis, et viimasel ajal lähevad kõik asjad metsa. Kasutatud sõna märgib ta nimekirjas ära ja seda rohkem kasutada ei saa.
• Seejärel annavad kõik oma lehed endast paremal pool istuvale kaaslasele, kes jätkab lugu ja peab oma lauses samuti kasutama üht loendis olevat sõnaühendit.
• Kui lood on valmis, loetakse need väikses rühmas ette.
• Mõned lood võib ette lugeda ka kogu õpperühmale.