Lugema kutsuvad peal­kirjad

29. LUGEMINE

Loe nõuandeid, kuidas panna tekstile lugema kutsuvat peakirja. Mõtle iga soovituse juurde üks oma näide.

Teksti pealkiri on väga oluline. Just pealkiri on see, mis lugejale esimesena silma jääb ja kas äratab või ei ärata tema tähelepanu. Ei ole hea panna liiga üldist pealkirja, mis mitte midagi ei ütle. Pealkirjas peaks esitama teksti võtmesõnu, mis annavad infot, millest tekstis rääkima hakatakse. Pealkiri peaks olema ka paraja pikkusega, mitte liiga pikk ega mitte liiga lühike. Tasub arvestada ka järgmisi nõuandeid.

Lugema kutsuvad pealkirjad

  •  on esitatud küsimusena, näiteks Miks koolis käia?;
  •  algavad sõnaga kuidas, näiteks Kuidas edukalt matemaatika kontrolltööd teha;
  •  sisaldavad arve, näiteks Viis head vabandust kooli hilinemise puhul;
  •  sisaldavad emotsionaalseid sõnu, näiteks Kehalise kasvatuse õpetaja karjatas;
  •  sisaldavad huvitavaid omadussõnu, näiteks Keemia­klassi sinepi­kollased seinad.

TV H 16

30. KIRJUTAMINE

Kirjuta saate „Rakett 69“ kohta arvamus (vähemalt kaks lõiku). Pane tekstile lugema kutsuv pealkiri.

31. LUGEMINE. KIRJUTAMINE. RÄÄKIMINE

Töötage kogu õpperühmaga järgmiste juhtnööride järgi.

  • Õpetaja paneb ülesandes 30 kirjutatud tekstide pealkirjad lipikutele kirjutatuna lauale. Igaüks valib endale ühe pealkirja, mis tas huvi äratab.
  • Saad õpetajalt vastava teksti. Loe tekst läbi ja kirjuta selle juurde kommentaar, mis osas jagad teksti autori arvamust ja mida tahaksid selle kinnituseks veel lisada; mis osas arvad teistmoodi ja miks.
  • Saad oma teksti koos kommentaariga tagasi. Arutage teemat ühiselt kogu õpperühmaga (mis osas teie arvamused sarnanevad ja mis osas erinevad).

32. RÄÄKIMINE

Töötage kolmekaupa rühmades järgmiste juhtnööride järgi.

  • Iga õpilane räägib paar minutit ühest huvitavast koolitunnist, mis on talle meelde jäänud: mis tund see oli, mida seal tehti, miks see talle meeldis. Kaaslased esitavad paar küsimust, millele rääkija vastab.
  • Kui kõik on rääkinud, valitakse üks lugu, mida hakatakse esitama kogu õpperühmale. Valitakse ka esitaja, kes ei pea olema loo algne rääkija. Esitaja harjutab loo läbi.
  • Iga rühm esitab oma loo kogu õpperühmale. Kuulajad hõikavad sobival kohal: „Pilt!“, mille peale esitajad teevad eluspildi.