Võrdlust sisal­davad määr­sõnad

54. GRAMMATIKA. MÄÄRSÕNAD

Tutvu näitelausetega.

Näitelaused

Ma räägin kiiresti, aga minu sõber räägib kiiremini kui mina.

​Räägi palun natuke kõvemini, ma ei kuule mitte midagi. Ma ju räägin enda arvates juba kõvasti.

​Kontrolltöö läks üsna hästi. Loodan aga, et järgmine kontrolltöö läheb paremini.

​Matemaatika ülesanne on vaja täpselt lahendada. Proovi teinekord täpsemalt arvutada, muidu on tulemuses vead sees. Veel täpsemini ma küll ei oska seda teha.

Räägime vaikselt, muidu nad kuulevad meid. Nad hakkavad ka kohe vaiksemalt rääkima. Aga me räägime veel vaiksemini.

Sa lahendasid ülesande kavalalt, aga mina veel kavalamalt. Aga internetis näidati, kuidas saab veel kavalamini lahendada.

MÕTLE KAASA!
  1. Kui määrsõna sisaldab võrdlust, võib selle lõpus olla nii -malt, näiteks kavalamalt, kui ka -mini, näiteks kavalamini.
  2. Kui määrsõna lõpus on -sti, näiteks kiiresti, siis võrdluse korral on määrsõna lõpus sagedamini -mini, näiteks kiiremini.
  3. Kui määrsõna lõpus on -lt, näiteks aeglaselt, siis võrdluse korral on määrsõna lõpus sagedamini -malt, näiteks aeglasemalt.
  4. Mõnede määrsõnade puhul on võrdluse korral lõpus ainult -malt, näiteks korralikumalt.
  5. Mõne määrsõna puhul on võrdluse korral lõpus ainult -mini, näiteks tasemini.

55. GRAMMATIKA. MÄÄRSÕNAD

Jätka näidise järgi.

kiiresti – kiiremini, kiiremalt
​ilusasti – ilusamini, ilusamalt
​aeglaselt
​vaikselt
​rõõmsalt
​kõvasti – kõvemini, kõvemalt
​kurvalt
​halvasti
​külmalt

soojalt
​rahulikult – rahulikumalt
​imelikult
​ettevaatlikult
​naiselikult
​mehelikult
​NB!
​hästi – paremini

TV H 24

56. GRAMMATIKA. MÄÄRSÕNAD

Töötage paaris järgmiste juhtnööride järgi.

  • Esimene õpilane kõnnib mööda klassi.
  • Teine õpilane ütleb talle, kuidas ta kõndima peab, kasutades selleks määrsõna, näiteks Kõnni vaiksemalt! Esimene õpilane kõnnib nii, nagu talle öeldi. Seejärel ütleb teine õpilane Kõnni kiiremini! Esimene õpilane kõnnib nii, nagu talle öeldi. Nii jätkatakse.
  • Mõne aja pärast vahetatakse rollid ja tehakse ülesannet veel kord.

57. GRAMMATIKA. MÄÄRSÕNAD

Töötage paaris järgmiste juhtnööride järgi.

  • Saate õpetajalt tähekaardid. Pange need lauale kirjaga allapoole.
  • Võta üks juhuslik tähekaart. Sinu paariline võtab samuti ühe juhusliku tähekaardi.
  • Alusta võrdlust, mõeldes välja sõna, mis algab sinu kaardil oleva tähega ja kasutades määrsõna. Näiteks kui täht on K, võid öelda kass liigub graatsilisemalt kui … Paariline lõpetab võrdluse sõnaga, mis algab tema kaardil oleva tähega. Näiteks kui täht on S, võib ta öelda sipelgas.
  • Võtke uued tähekaardid ning korrake tegevust.

58. GRAMMATIKA. MÄÄRSÕNAD. RÄÄKIMINE

Töötage neljakaupa rühmas järgmiste juhtnööride järgi.

  • Iga rühm saab õpetajalt jututäringute komplekti ja hakkab koostama improlugu.
  • Iga rühm saab endale ka loo peategelase ja peategelase tegutsemis­motiivi. Need pakuvad igale rühmale välja teised rühmad. Pea­tegelasteks võivad olla nii tuntud inimesed kui ka filmi- või raamatu­tegelased, nt krokodill Gena. Tegelase tegutsemis­motiiv on soov, mis paneb ta tegutsema, nt tahab reisida soojale maale, tahab leida endale sõpra vmt.
  • Kõik rühmad hakkavad lugu koostama. Selleks veeretab esimene õpilane jutukuubikut ning ütleb seejärel loo esimese lause. Lauses kasutab ta jutu­kuubikult saadud ideed, üht määrsõna ja peab loomulikult meeles ka loo pea­tegelast ja tema soovi. Näiteks kui tuleb bussi pilt, siis võib öelda Krokodill Gena tahtis juba kaua aega kuhugi kaugele soojale maale reisida ja täna hommikul nägi ta netis, et on soodsalt müüa üks buss. Kui järgmisena tuleb rahakoti pilt, võib öelda Gena arvas, et enam soodsamalt ta vaevalt bussi osta saab ja ta helistas kiiresti bussi müüjale.
  • Kõik veeretavad järjest kuubikut ja jätkavad lugu.

59. KIRJUTAMINE. GRAMMATIKA. OMADUSSÕNA VÕRDLUSVORMID. MÄÄRSÕNAD

Töötage neljakaupa rühmades järgmiste juhtnööride järgi.

  • Igaüks võtab ühe valge A4-formaadis paberilehe ja jagab selle joontega neljaks osaks.
  • Hakkate joonistama neljapildilisi koomikseid, mis kujutavad kooli, kuhu on jõudnud tehisintellekt. Joonista esimesse ruutu sobiv pilt koos jutumulli(de)ga, millesse kirjuta sobiv tekst.
  • Anna paber edasi oma rühma järgmisele liikmele, kes joonistab sinu pildile järje, s.o teise pildi.
  • Andke paberit veel kaks korda edasi ning joonistage kolmas ja neljas pilt.
  • Kasutage igas koomiksis ka mõnd omadussõna võrdlusvormi, nt kiiremaks, ja mõnd määrsõna nt  kiiremini.
  • Lõpuks saab igaüks enda alustatud koomiksi tagasi. Jutusta oma koomiksist kaaslastele.
  • Tutvustage igast rühmast üht koomiksit ka kogu õpperühmale.

60. KIRJUTAMINE. LUGEMINE. RÄÄKIMINE. OMADUSSÕNAD JA MÄÄRSÕNAD

a. Lähtu oma koomiksist ja kirjuta kaks arvamuslõiku teemal „Kuidas muutub kool, kui tehisintellekt kooli jõuab“. Kasuta tekstis kolm korda omadussõna võrdlusvormi (nt paremaks) ja kolm korda määrsõna võrdlust sisaldavat vormi (nt paremini).

b. Töötage kolmekaupa rühmades. Loe kaaslaste tööd läbi. Esitage vastastikku küsimusi ja arutlege teema üle.

TV H 25

TV H 26