- Tuleta meelde
- Absoluutväärtuse definitsioon
- Absoluutväärtus võrrandis
- Kaks võrdset absoluutväärtust
- Veel kaks lahendusvõtet
Tuleta meelde
Arvu absoluutväärtus
Mittenegatiivse arvu korral on arvu absoluutväärtus arv ise.
Negatiivse arvu absoluutväärtus on selle vastandarv.
Märka absoluutväärtust
Arvu absoluutväärtus on seda arvu arvteljel kujutava punkti kaugus nullpunktist.

- |a| + |b|
- |b| – |a|
- –|a| – |b|
- |a| –|b|
Absoluutväärtuse definitsioon
Võrrand |a(x)| = k
Lahendamisel kasutame absoluutväärtuse definitsiooni.
- Kui k > 0, lahendame kaks võrrandit:
- a(x) = k,
- a(x) = –k.
- Kui k < 0, siis võrrandil lahendid puuduvad.
Märka avaldise absoluutväärtust
Näide 1
Lahendame võrrandi |x2 –5x | = 6 absoluutväärtuse definitsiooni järgi.
Lahendus
Lahendame kaks võrrandit.
1) a(x) > 0
x2 – 5x = 6
x1 = –1
x2 = 6
2) a(x) < 0
x2 – 5x = –6
x3 = 2
x4 = 3
Vastus
Võrrandil on neli lahendit: –1; 6; 2 ja 3.
Absoluutväärtus võrrandis
Selgitused
Vaatleme absoluutväärtust sisaldavat võrrandit:
|a(x)| + b(x) = 0.
Selline võrrand on samaväärne kahe süsteemiga, mis koosneb ühest võrratusest ja ühest võrrandist:
ja .
Süsteemi lahendiks on need võrrandi lahendid, mille korral võrratus on tõene. Seega piisab vaid võrrandi lahendamisest, võrratuse tõesust saab kontrollida ilma seda lahendamata.
Esimese ja teise süsteemi lahendid moodustavad kokku esialgse võrrandi lahendihulga.
Märka
Et absoluutväärtus on alati mittenegatiivne, st |a(x)| ≥ 0, siis saab võrrand
|a(x)| + b(x) = 0
omada lahendeid vaid juhul, kui b(x) ≤ 0.
Seega saame veel ühe võimaluse võrrandiga samaväärsete süsteemide kirjutamiseks.
ja
- Võrrand on samaväärne süsteemidega
- ,
- .
- Lihtsustame ja lahendame süsteemi 1 võrrandi (y1 < y2).
y2 + y – = 0
y1 = ja y2 =
- Lahendi y1 korral on võrratus ja y2 korral .
- Lihtsustame ja lahendame süsteemi 2 võrrandi (y1 < y2).
y2 – y – = 0
y1 = ja y2 =
- Lahendi y1 korral on võrratus ja y2 korral .
- Järelikult saame võrrandi lahenditeks ühe lahendi esimesest süsteemist ja teise teisest süsteemist.
Vastus
Võrrandi lahendid on 1 ja .
Kaks võrdset absoluutväärtust
Võrrand |a(x)| = |b(x)|
Lahendada tuleb kaks võrrandit:
- a(x) = b(x)
- a(x) = –b(x)
Näide 2
Lahendame võrrandi |2u2 + u – 10| = |7u –14|.
Lahendus
Võrrand on samaväärne kahe võrrandiga.
1) 2u2 + u – 10 = 7u – 14
2u2 – 6u + 4 = 0
u2 – 3u + 2 = 0
u1 = 1 ja u2 = 2
2) 2u2 + u – 10 = –(7u – 14)
2u2 + 8u – 24 = 0
u2 + 4u – 12 = 0
u3 = –6 ja u4 = 2
Vastus
Võrrandil on kolm erinevat lahendit: u1 = 1, u2 = 2 ja u3 = –6.
Veel kaks lahendusvõtet
2x2 + 7x + 26 – |15x + 28| – 2|x + 5| = 0
Lahendus
- Absoluutväärtuse märgi all on lineaaravaldised nullkohtadega
x1 = ja x2 = .
- Märgi nullkohad arvteljele, mis jaotub kolmeks intervalliks.

- Kirjutame intervallidele vastavad süsteemid ja lihtsustame võrrandid.
Lihtsustamine
2x2 + 7x + 26 + 15x + 28 + 2(x + 5) = 0.
II intervallis on 1. absoluutväärtus negatiivne ja 2. positiivne. Võrrand saab kuju
2x2 + 7x + 26 + 15x + 28 – 2(x + 5) = 0.
III intervallis on mõlemad absoluutväärtused positiivsed. Võrrand saab kuju
2x2 + 7x + 26 – (15x + 28) – 2(x + 5) = 0.
I intervall
x1 =
x2 =
II intervall
x ∈ ∅
III intervall
x3 =
x4 =
Lahend x2 ei asu antud intervallis ja seega on võrrandil 3 lahendit.
Vastus
Võrrandi lahendid x ∈ {; ; }.
Harjuta ja treeni
- Ülesandele vastav võrrand on
- |x – 3| = 3|2x – 1|
- 3|x – 3| = |2x – 1|
- Võrrandil on kaks lahendit, mis mõlemad sobivad.
Vastus
x1 = ja x2 = .
|x2 + 2x – 3| = |x + 3|
Lahendada tuleb ruutvõrrand
x2 = 0.
x1 =
x2 =
Lahendada tuleb ruutvõrrand
x2 = 0.
x3 =
x4 =
Lahendada tuleb ruutvõrrand
x2 = 0.
x5 =
x6 =
Lahendada tuleb ruutvõrrand
x2 = 0.
x7 =
x8 =
Vastus
Võrrandi lahendid kasvavas järjekorras
x ∈ {; ; }.