Info esitus. Konteksti mõju

Mis meenub sulle esimesena, kui juttu tuleb pühadest? Pane kirja vähemalt viis sõna.

Vaata Eesti riigipühade loendit. Mida tähendab riigipüha?

• Miks on kolm püha märgitud ilma kuupäevata? Millal neid tänavu tähistatakse?
• Mis päevadel lehvivad riigilipud kõikjal, ka eramajadel?
• Jätka töövihiku ülesannetega 12 ja 13.

Loe ja võrdle kaht kirjutist eestlaste tähtsate pühade kohta. Vaata kõigepealt allikaviiteid: kus kumbki tekst on avaldatud? Kuivõrd see mõjutab sinu hoiakut lugema asudes?

Jõulud – 24. detsember – 6. jaanuar

Jõulud on tähtsamaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju eri aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab ­inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende ­pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid.

Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul (vanainglise nimetus yule). Väga mitmel pool Lõuna-Eestis (Võru-, Setu- ja Mulgimaal) kutsuti jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad, mis sarnaneb balti ja slaavi ­nimetustega.

Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril. Arvatavasti nihutati sünnipäev teadlikult roomlaste Mithra- ja muude päikesepidustuste ajale. Tours’i kirikukogu otsusega peeti jõulusid 12 päeva. See aeg oli määratud usupüha pidamiseks, mistõttu töötamine oli keelatud. Eestis on jõulud kestnud Kristuse sünnist ehk 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis advendist kolmekuningapäevani. 19. sajandil on jõulusid venitatud pikemaks nn järelpäevade ehk lapsepäevade ehk annepäevade ehk nuudipäevade ja muunimeliste päevade abil. Peamiselt olid need siis päevad, millal mehed liikusid viimast õlut otsides külas ringi.

(BERTA, eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas, http://www.folklore.ee)

Jaanipäeva kristlik ja paganlik taust

„Suvine pööripäev ehk suvistete pidamine asendus jaanipäevaga ristiusu levides – suvine pööripäev langes kokku Ristija Johannes sünnipäevaga, kes rahvakeeli sai lühendatult Jaani nime. Sellest ka jaanipäeva nimetus,“ on kirjutanud looduse- ja folkloorihuviline Arvo Pruljan ajakirjas Horisont.

Ristija Johannese sünnipäev

Jaanipäeva nimetus on tulnud Ristija Johannese nimest ja märgib tema sünnipäeva. Sünni­päeva tähistamine kirikukalendris on aga erandlik nähtus. Peale Johannese on kiriku­kalendris talvise pööripäeva lähedal Jeesuse sünnipäev ja Gregoriuse kalendris 8. sep­temb­rile jääv Neitsi Maarja sünnipäev. Viimane tähtpäev on eesti rahvakalendris tuntud ussimaarjapäevana ja enne 1918. aastat jäi see sügisese pööripäeva lähedale. Sellesse nimis­tusse võib lisada veel kevadise pööripäeva lähedal oleva maarjapäeva kui Jeesuse eostamise päeva. Ülejäänud nimepäevad on seotud märtrite ja pühakutega. Ka meie tähistame 24. juunil Ristija Johannese sünnipäeva. Kaugest pühamehest on küll saanud ­kodune eesti Jaan, kes rahvauskumustes on viljakasvataja haldjas ja Mardi vend. Jaanipäeva tähistamine jaanitule juures käib aga päikeseusuga seotud paganlike tavade vaimus.

• Kas tekstid vastasid su esialgsele ootusele? Võrrelge klassis oma hinnanguid: kas teie hoiakud vastasid tegelikkusele, olid adekvaatsed? Sõnastage ühine järeldus.
• Võrdle kirjutisi. Mille poolest tekstid erinevad? Võrdle sisu ja stiili, ülesehitust, esitust.
• Kes on Ristija Johannes? Jätka töövihiku ülesandega 14.
• Kuidas on seotud Ristija Johannes ja Oscar Wilde’i näidend „Salome“? Kes on loonud samanimelise ooperi? Millal on seda Eestis lavastatud? Kes on laulnud Jochanaani rolli?

Info on tänapäeva ühiskonna võtmesõna ja see on tähtis, sõltumata valdkonnast. Elu ilma arvutite, serverite ja andmebaasideta pole peaaegu enam võimalik. Mis tahes küsimusele vastust otsima või mille tahes kohta infot hankima hakatakse esimeses järjekorras internetist. Info vastuvõtt sõltub aga väga olulisel määral esitusest ja kontekstist, millesse see on asetatud, samuti info vastuvõtja enda elukogemusest ja hoiakust.

Loe ja võrdle kolme teksti, mis kõik on kaudselt seotud Hiina kalendri ja astroloogiaga. Üks katkend on pärit Vikipeediast, teine rahvusvahelise ettevõtte kodulehelt ja kolmas keelenõust. Mis on mis? Mille järgi ära tundsid? Missugust infot üks või teine allikas pakub?

Hiina sodiaagi mütoloogia

Aastate jooksul on Hiina sodiaagi tekkeloo kohta kogunenud palju versioone, millest kaks on kõige laialdasemalt levinud. Esimese loo järgi kutsus Buddha kõik loomad enda ­juurde, ent kohale tuli ainult 12. Selle eest lubas Buddha tänuks iga järgnevatest aastatest ühe looma järgi nimetada nende saabumise järjekorra põhjal. Kohale tulid rott, härg, ­tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga.

Teise legendi järgi tekkis kaheteistkümnel loomal vaidlus selle üle, kes neist on kõige olulisem. Kuna nad ise kokkuleppele ei jõudnud, palusid nad jumalatel vaidlus ­lahendada. Seepeale korraldati võidujooks: loom, kes jõe kõige kiiremini ületab, saab esimese koha 12-aastases tsüklis. Loomad kogunesid ühele jõekaldale, ning kui anti stardisignaal, hüppasid nad vette. Härg isegi ei tundnud, et rott on talle selga roninud. Kui härg jõe vastaskaldale lähenes, hüppas rott tema ette vette, sumas kaldale ning võitis võistluse. Loomad sätiti kaldale jõudmise järjekorras kalendriaastaid valitsema.

Tähtkujudel on nimed ja need kirjutatakse suure algustähega: Jäär, Kaksikud, Lõvi, Neitsi, Kaljukits. Seega Jüri on (tähtkujult) Jäär. Mari on sündinud Skorpioni tähtkujus. Riina on Kaksik ja Raul on Kala. Jüri on mees-Jäär, Mari on nais-Skorpion.

Looma-aastad on ÕSi artikli „aasta“ järgi kokku ja väikese tähega: tiigriaasta, rotiaasta. Niisiis olen sündinud hobuseaastal ja 10. veebruaril algas maoaasta. Kui looma-aasta nimetusel on täiendeid, mõjutab see kokku-lahkukirjutust: kollase maaroti aasta, valge metalltiigri aasta, lõppes musta veedraakoni aasta ja algas musta veemao aasta. Kui keegi on sündinud näiteks sea-aastal, on ta pigem suure tähega Siga, väiketäheline siga jäägu alatu ja häbematu inimese sünonüümiks, vrd Ta on (aasta poolest) Siga ja Ta on siga. Algustäht aitab siin eristada tähendust. Muidugi võib kirjutada ka pikemalt: Ta on sündinud sea-aastal. Ta on sea-aasta Jäär.

Hiina astroloogia

Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.

Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid Hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.

Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab roti-aastaga ja aasta algab kuu loomisega.

Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi järgi pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma.

• Kirjuta, mis tähtkujus ja mis aastal oled sündinud. Võrrelge klassis: kuidas kasutasite suurt ja väikest algustähte?
• Arutage klassis, kuivõrd astroloogia teid mõjutab. Kas olete ühel meelel või on arvamusi n-ö seinast seina? Miks?
• Missugust rolli täidab horoskoop meediatekstina? Kas teavitavat või meelelahutuslikku?
• Otsi internetist infot Hiina riigi, ühiskonna jms kohta. Pane kirja neli fakti ja märgi allikad. Mis valdkonda sinu faktid kajastavad? Kust leidsid infot?

Loe katkendeid romaanist, mille tegevus toimub 1974. aastal Pekingis diplomaatidele eraldatud elurajoonis.

Pekingis 1974. aastal ei lugenud ma ei Wittgensteini, Baudelaire’i ega „Renmin Ribaod“.

Ma lugesin vähe: mul oli liiga palju tegemist. Lugemine kõlbas laisklevatele täiskasva­nu­tele. Nad pidi ju ka millegagi tegelema.

Minul oli tähtsaid asjatoimetusi.

Kõigele lisaks, ja see oli peamine, toimus sõda: San Li Tuni geto kuulsusrikas ja kohutav sõda.

Võtke kari erinevatest rahvustest lapsi ja pange nad kokku kitsalt betoneeritud alale. Laske nad seal vabaks ning jätke järelevalveta.

Need, kes arvavad, et põngerjad ulatavad suures sõpruses üksteisele käe, on naiiv­semast naiivsemad.

Meie saabumine langes kokku tippkohtumisega, kus deklareeriti, et teine maailmasõda oli lõpetatud ülepeakaela.

Kõik tuli ümber teha, olgugi et põhimõtteliselt polnud mitte midagi muutunud: ­sakslased olid pahad ning selleks nad ka jäid.

* * *

Ükski päevaleht, ükski pressiagentuur, ükski ajalookäsitlus ei ole kunagi maininud San Li Tuni geto maailmasõda, mis leidis aset aastast 1972 aastani 1975.

Nii saingi ma oma varases nooruses teada, kuidas suhtuda tsensuuri ja desinformatsiooni.

Meedia vaikimise vabandus: sõdijate keskmine vanus jäi kümne eluaasta kanti.

Pärast 1972. aasta rahvusvahelist tippkohtumist kandis üks nuhk täiskasvanutele ­algavast sõjast ette.

Vanemate delegatsioon tuli välja oma tingimustega: „Olgu pealegi maailmasõda, kui see on vältimatu, kuid mitte ühtegi läänesakslast ei tohi vaenlaseks pidada.“

See klausel ei heidutanud meid vähimalgi määral: idasakslasi oli küllalt, et meile ­vastaseks olla.

Aga täiskasvanud tahtsid rohkemat: nad nõudsid, et läänesakslased oleksid inkorporeeritud liitlaste armeesse. Sellist otsust me teha ei saanud. Muide, läänesaksa lapsed ei nõustunud samuti sellega: vaenlase puudumisel madaldati need vaesekesed neutraalseteks. Neil oli surmigav.

(Välja arvatud mõned pisiäraandjad, kes läksid Ida poolele üle: isevärki reeturid, kellest kunagi juttugi ei tehtud.)

(Amélie Nothomb. Armastuse sõda. Prantsuse keelest tõlkinud Helle Michelson. Varrak, 2009)

• Miks nimetab minategelane diplomaatide enklaavi getoks? Mis on enklaav? Mis on geto?
• Kuidas lõppes teine maailmasõda? Miks „sakslased olid pahad“?
• Mis on tippkohtumine? Too näiteid nüüdisaja kohta.
• Jätka töövihiku ülesannetega 15 ja 16.
• Kes oli Ludwig Wittgenstein?
• Jätka töövihiku ülesandega 17.