Meediakanalid

Kui hästi tunned Eestis ilmuvaid ja veel hiljuti ilmunud trükiväljaandeid? Kas tead, mis valdkonna ajalehtede-ajakirjadega on tegu? Kes on iga väljaande võimalik sihtrühm? Missugused neist väljaannetest ilmuvad ka praegu? Kas tegu on paberil või veebis ilmuva väljaandega?

Meediakanaleid võib liigitada mitmel alusel, näiteks vanem ja traditsioonilisem trükimeedia (ajalehed, ajakirjad) ja uuem elektrooniline meedia (raadio, televisioon, internetipõhised meediakanalid, telefon). Kõigil meediakanalitel on kasutada omad vahendid (kirjalik tekst, suuline tekst, pilt, heli, video jne), seega toetuvad eri kanalid eri meeltele. Mõni kanal kasutab vaid üht meelt (nt kuulmine), uuematel meedia­kanalitel on kasutada aga mitu meelt.

• Jätka töövihiku ülesannetega 33 ja 34.

Ajalooliselt vanim meedia­kanal on ajaleht. Järjepideva ajakirjanduse algust tähistatakse juba 19. sajandi keskpaigas ilmuma hakanud Johann Voldemar Jannseni Perno Postimehega. Ajaleht ja ajakiri moodustavad koos trükiajakirjanduse.

• Arutage klassis, missugused on tänapäeva Eestis kõige populaarsemad ajakirjad, mille trükiarvud on suurimad. Püüdke leida viis populaarsemat. Oma vastuse õigsust saate kontrollida Eesti Ajalehtede Liidu kodulehelt eall.ee, kus on toodud väljaannete tiraažid.

Ajalehti saab jaotada eri aspektide põhjal. Näiteks ilmumissageduse järgi võib ­rääkida päeva- ja nädalalehtedest; leviala järgi üleriigilistest ja piirkondlikest välja­annetest (maakonna- või ka linna- ja vallalehtedest); lehe sisu järgi saab rääkida kvaliteet- ja kõmuväljaannetest. Peale selle võib ajalehti võrrelda tiraažide, välja­andjate, sihtrühma, poliitilise suunitluse jms järgi.

Uuri meediakanalite ajalugu. Koosta lühikokkuvõte peamiste meediakanalite (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, internet) kohta. Kui vanad on erisugused meediakanalid? Kes on olnud avastajad, asutajad? Mis ajast on need kanalid Eestis järjepidevalt tegutsenud?

Uuri ühe Eesti kultuurilehe päiseid. Mis ajast need on pärit? Missuguseid aja märke oskad nimetada?

Trükiajakirjanduse kõrval on olulised meediakanalid raadio, televisioon ja internet oma eripäraste võimalustega. Raadio- ja telekanalid jagunevad avalik-õiguslikeks ehk ühiskondlikult ülalpeetavateks kanaliteks ja erakanaliteks. Raadio- ja telesaateid saab tänapäeval ka internetist otse vaadata-kuulata, paljudel saadetel on järel­vaatamise, -kuulamise võimalus.

Internetist on võimalik lugeda-vaadata nii teiste meediaväljaannete veebiversioone kui ka ainult veebis esitamiseks loodud portaale. Tänapäeval on näiteks suuremate päevalehtede ja rahvusringhäälingu veebileheküljed muutunud täiesti iseseisvateks portaalideks.

• Jätka töövihiku ülesannetega 35 ja 36.

Korraldage klassiarutelu telemeedia kohta, kasutades järgmisi tugiküsimusi.

• Jätka töövihiku ülesandega 37.

Tänapäeva tihedas meediakonkurentsis kasutatakse meediasisu edastamiseks sageli mitut meediakanalit korraga, s.t meediasisu esitatakse mitmes meediumis. Seda nimetatakse ristmeediaks. Ristmeedia aitab vaba konkurentsi tingimustes meedia­sisu paremini üldsuseni viia. Tänapäeval on tavapärane, et suurte kontsernide käes on mitmesuguseid kanaleid: raadiojaamad, telekanalid, trükimeedia, veebiportaalid. Üht sisu avaldatakse eri kanalites ning üksteisele tehakse ka vastakuti reklaami. Näiteks „Aktuaalse kaamera“ kultuuriuudised on eetris ETV-s ja ETV 2-s, need on loetavad ja vaadatavad Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaalis, saatel on oma Facebooki leht. Diskussioonisaate eetrissemineku eel käsitletakse sama teemat eri tahkudest veebiportaalis ja raadiojaamas – seega hõlmab teemakäsitlus korraga kolme meediumit: veebi, raadiot ja televisiooni. Seriaalil võib olla järelvaatamis­võimalus, oma koduleht, fännilehed ühismeedias, kleepsuraamatud fännidele jne. Kõigi nende sammude taga on soov reklaamida konkreetset saadet, üht meediasisu.

Üks ristmeedia tunnuseid on see, et suure auditooriumi ja publikuhuvi puhul hakkavad tarbijad ise teateid levitama ja tootma. Seega paisatakse enne kodumaise seriaali esimest osa veebikeskkondadesse mängud ja testid, mis tõmbavad tähele­panu seriaalile vms.

Jälgi kodutööna ühe uudise teekonda päeva jooksul: kust saab uudis alguse, missune on tema areng päeva jooksul, missugust lisaväärtust uudis eri kanalites saab, missugust infot kanalid fookustavad, kuidas uudiseid pealkirjastavad, missugust fotomaterjali lisavad jne. Võrrelge oma kodutöid klassis.

Kujutlege, et hakatakse tootma uut kodumaist sarja noorte elust. Stsenaarium on väga huvitav ja näitlejad suurepärased. Sarjas on juttu noorte probleemidest: kooli- ja kodusest elust, omavahelistest suhetest, probleemidest vanematega jne.

• Arutage paaristööna, kuidas seriaali eri kanalites müüa, nii et see oleks atraktiivne ja jutustatav lugu jõuaks võimalikult paljude tarbijateni, missuguseid sotsiaalmeediakanaleid kasutada, missuguseid fännitooteid pakkuda jne.
• Arvestage ristmeedia kontseptsiooni välja töötades oma sihtrühma ja selle huve.