ÜLESANNE 45
Eespool oli juttu ristmeediast ja sellest, et üht meediasisu saab tutvustada eri kanalites. Tänapäeval kuulub suurtesse meediakontsernidesse palju meediakanaleid: telekanalid, raadiojaamad, ajalehed-ajakirjad, veebiportaalid, aga ka kirjastused jm. Uuri veebist Eesti suuremate meediakontsernide (Eesti Meedia, Ekspress Grupp, ERR) kodulehtedelt, missugused väljaanded ja kaubamärgid nendele kuuluvad. Tee vihikusse skeem iga kontserni kohta.
- Jätka töövihiku ülesandega 38.
Meedia on äri nagu paljud muudki valdkonnad. Samas on meie meediaturul ka kanaleid, mida rahastab ühiskond. Avalik-õiguslik meedia peab tagama demokraatia ühiskonnas, teenima avalikku huvi. Eesti-suguses väikese rahvaarvuga riigis ei ole tõsisema sisuga ajakirjanduse tootjatel piisavalt auditooriumit, mis tagaks erakanalile piisava sissetuleku. Seega peavad selle ülesande täitma riiklikud kanalid, mis toodavad saateid eri huvidega inimestele, nt laste-, kultuuri-, poliitika-, majandussaated, spordiülekanded.
- Jätka töövihiku ülesandega 39.
ÜLESANNE 46
Uuri ühe nädala ETV ja ETV 2 telekavasid. Missugustele sihtrühmadele on saateid, mida üldjuhul kommertskanalid ei paku? Arutage klassis, mis liiki saateid võiks veel avalik-õiguslikud tele- ja raadiokanalid toota.
ÜLESANNE 47
Otsige internetist üles Jonas Tarmi heliteos „Kollane meedia“ (Tallinna Kammerorkestri esituse Risto Joosti juhatusel leiate nt ERRi lehe kaudu). Kuulake seda ja iseloomustage helikeelt. Kuidas on helilooja kõmu väljendanud?
Ajakirjandust saab jagada kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutuslikuks ajakirjanduseks. Meelelahutusliku ajakirjanduse osa on ka kõmumeedia ehk kollane ajakirjandus.
Kvaliteet- ja meelelahutusajakirjandust on mõnikord raske eristada, sest puhtal kujul esineb neid vähe. Eriti hägusad on piirid nende kahe vahel väikese tarbijaskonnaga riikides, kus väljaannetel tuleb sageli oma sisu üle otsustada võimalikult laia auditooriumi arvestades. Nii saab näiteks Eesti-suguseski väikeriigis ilmuda kultuurileht Sirp ainult riigi toel.
- Uuri, miks hakati kõmuajakirjandust just kollaseks ajakirjanduseks kutsuma.
- Missugust väljaannet nimetatakse tabloidiks?
Kvaliteetajakirjandus | Kõmuajakirjandus |
nn kõvad teemad (nt majandus, poliitika), mis on olulised ja mõjutavad inimeste elu | nn pehmed teemad (meelelahutus, sport, seltskonnaelu), mis ei mõjuta üldjuhul inimeste elu, on meelelahutuslikud |
objektiivne ja tasakaalustatud informatsioon | subjektiivne ja valikuline informatsioon |
neutraalne, korrektne keelekasutus | keelekasutus on argine, hinnanguline, emotsionaalne |
pealkiri juhatab teksti juurde, ei ole eksitav | pealkirja eesmärk on eelkõige tähelepanu püüda, võib olla ka eksitav, rõhuda emotsioonidele |
fakt ja arvamus on selgelt eristatud | fakti ja arvamuse piir on tihti üsna segane |
informatiivsed, asjakohased pildid | suured emotsionaalsed pildid |
artiklid on üldjuhul pikemad, põhjalikumad, seal on rohkem allikaid | artiklid on lühemad, pealiskaudsemad, vähemate allikatega |
- Jätka töövihiku ülesandega 40.
Kõmumeedias kajastatakse sageli tuntud inimeste elu. Kuigi eraelu on puutumatu, sõltub siiski ajakirjanduse huvi inimese vastu sellest, missugune on tema staatus ühiskonnas. Peale tuntud inimeste pakuvad meediale huvi ka eksperdid, kes päevakajalisi sündmusi ja nähtusi kommenteerivad. Vahel (näiteks tänavaküsitluse ajal) huvitutakse ka tavainimese arvamusest.
Loetelulist infot edastatakse enamasti koondlausega. Koondlause on lause, kus korduvad mingid lauseliikmed (alused, määrused, sihitised jne). Koondlauses võib esineda kokkuvõttev sõna.
Kokkuvõtvat sõna või väljendit lauses ei ole | Kõmu-uudiste pealkirjad on sageli emotsionaalsed, intrigeerivad, eksitavad. |
Kokkuvõttev sõna või väljend on loetelu ees – kasutatakse koolonit | Kõmuajakirjandus huvitub pehmetest teemadest: sport, meelelahutus, kultuur, seltskonnaelu. |
Kokkuvõttev sõna või väljend on loetelu järel – kasutatakse mõttekriipsu | Poliitika, majandus, teadussaavutused – nendest valdkondadest kirjutavad peamiselt kvaliteetväljaanded. |
Meediaga suheldes on kasulik teada, kas viibitakse avalikus, poolavalikus või privaatses ruumis. Avalik ruum on näiteks tänav, kaubanduskeskus, bussijaam. Need kohad on mõeldud kõigile kasutamiseks ja seal on õigus luba küsimata inimesi filmida, küsitleda.
Poolavalikud ruumid on näiteks kool ja lasteaed, kino, teater, muuseumid, meditsiiniasutused. Nendes kohtades on kehtestatud piirangud ning filmida, pildistada ja inimesi küsitleda võib ainult siis, kui selleks on nii omanike kui kakohapeal viibijate luba.
Privaatruum kuulub inimesele, on tema eraomand ning sinna ei ole meedial õigust ilma loata siseneda.
ÜLESANNE 48
Arutage klassis, kas tegemist on avaliku, poolavaliku või privaatruumiga.
sadam, kooli riidehoid, rand, elumajatagune sisehoov, park, kooli puhvet, lasteaia mänguväljak, hotelli vestibüül, valitsuse ruumid, kohtusaal, kohvik, kinosaal, raudteejaama ootepaviljon, erasuvila rannarajoonis, kämping
Sõltuvalt kanalist ja žanrist kasutab meedia ka kujundlikku keelt, sünonüüme, metafoore, näiteks arvamus- ja portreelugudes on see levinud ja igati kohane. Halvemal juhul on aga tegemist sildistamisega, kui ajakirjanik soovib näidata kedagi halvemas või paremas valguses. Sildistamine ja liigne keeleline emotsionaalsus ning kujundlikkus on omased pigem kõmuajakirjandusele.
ÜLESANNE 49
Loe järgmisi kujundlikke väljendeid, mida meedia on korduvalt kasutanud.
A. Kelle või millega on tegu?
poliitbroiler, ajude äravool, alfaisane, konnatiik, luukere kellegi kapis, vana peer, tädi Maali, poliitiliselt kallutatud inimene
B. Mida peetakse silmas, kui räägitakse...
kellegi kahvlisse ajamisest, et kellegi käes on jäme ots, et keegi saab kinga, millegi õhku viskamisest, kellegi tooli kõikumisest, et keegi pääseb rongi alt, mulli lõhkemisest, madala profiili hoidmisest, käe pulsil hoidmisest, et miski ei vääri küünlaid, ämbrisse astumisest
ÜLESANNE 50
Loe läbi katkend Tiit Hennoste artiklist, mis räägib peavoolumeediast ja alternatiivmeediast. Millega on tegu? Milles seisneb nende kahe erinevus: mis on omane peavoolumeediale, mis alternatiivmeediale?
Tiit Hennoste: peavoolumeedia ja prillikivi
Mis asi see peavoolumeedia siis on? Üks vaade on lihtne. Peavoolumeedia ongi tavaline ajakirjandus. See levib laialt, kirjutab paljudele olulistest asjadest ja hoiab püsti ühiskonnas üldiselt käibivaid väärtusi. See kirjutab ausaid, objektiivseid, tasakaalus uudiseid ja vahendab eri arvamusi. Ta väldib äärmusi, aga siiski ühendab suuremat osa ühiskonnast. Ja loomulikult ei ole see meedia ühtne kamakas. Tema sees võivad olla üksteisega teravalt vaidlevad alammeediad. Aga kõik nad jäävad peavoolu piiridesse.
Sellise ajakirjanduse kõrval on alati olnud alternatiivajakirjandus, milles valitsevad teised väärtused. Osa sellest kannab progressiivsuse märki, nagu avangard, feministid, gei- ja lesbikultuurid jms. Aga siia kuuluvad ka kloorijoojad, usuhullud, natsid jt. Kõiki neid ühendab äärmuslikkus ja tõrjutus või vähemalt tõrjutuse tunne.
Aga peavoolumeedial on omadus, mis on ka muudel peavooludel ühiskonnas. Sel ei ole tihti nime. See on lihtsalt meedia. Põhjus on lihtne. Selle meedia aluspõhimõtted on inimeste jaoks vaikiv norm. Loomulikkus, harjunud asi, mida ei tehta küsitavaks. Kui selles on kaldeid, siis peetakse neid juhuslikuks häireks. Ka juhuhäired masinavärgis on norm, mida on määratud ära hoidma seadused ja eetikakoodeks. Aga see pole kogu tõde.
Üks alternatiivmeedia oluline roll on teha ühiskonnas valitsevaid norme küsitavaks. Ja selleks tuleb neid norme kattev vaikus murda. Üks vahend on nimi, praegusel juhul peavoolumeedia. Teine vahend on negatiivsed konnotatsioonid selle nime küljes.
Loomulikult saab öelda, et peavoolumeedia normid on lihtsalt valed või sobimatud siin ja praegu. Seda näeb enamasti revolutsioonides, Eestis kas või perestroika ajal. Aga demokraatliku ühiskonna sees tähendab see teistmoodi kriitikat.
Peavoolumeedia omanikud on korporatsioonid, kellele kuulub hulk meediaettevõtteid. Selle keskmes olevad väljaanded loovad agenda, mida peegeldavad temaga ühes voolus ujuvad väiksemad ettevõtted. Omanikel on huve ka muudes majandusvaldkondades või poliitikas, mida nad soovivad oma meedia kaudu läbi viia. Omanikud soovivad meedia kaudu teenida ennekõike maksimaalset kasumit, mis määrab edastatava info valikuid.
Peavoolumeedia saab suurema osa oma sissetulekust reklaamist. Sellega paneb ärimaailm ajakirjanduse vahendama uudiseid, mis peegeldavad tema väärtusi, mõtteviisi ja soove.
Peavoolumeedia vajab pidevalt infot. See seob teda tugevalt riiklike institutsioonide ja ärimaailmaga, kes on talle olulisimad infoallikad.
Peavoolumeedia oluline mõtteviis on antiideoloogia, mis arvestab inimeste hirme ja ehitab oma sõnumid võimalikule ähvardusele, vaenule jms.
Kokkuvõttes on peavool alternatiividele ebausaldusväärne meedia, mis loob ja kinnistab tegelikult valitsevat kallutatust ja varjab seda hoolega normaalsuse taha. Aga millal jõuab peavoolumeedia kui mõiste „laiade lugejamasside“ teadvusesse?
Alternatiivmeedia väljaanded on pisikesed ja neil on kalduvus kiiresti sündida ja surra. On vaja, et sünniks tugev, püsiv ja piisavalt laia lugejaskonnaga alternatiivmeedia. Alternatiivmeediad kaklevad tihti omavahel, peavoolu lihtsalt eirates. On vaja alternatiivide järjekindlust ja ühes suunas liikuvat ühisrinnet. Eestis tampisid minu arvates peavoolumeedia mõiste eestlastele pähe ennekõike Savisaare õukonnameedia, Kesknädal, Tallinna TV jm. Tema kõrvale astus ühel hetkel hoopis teisi väärtusi esindav sotsiaalmeedia.
Aga seegi pole kogu tõde. Alternatiivmeedia on liiga tihti ise kallutatud ega ärata sellisena usaldust. Tähtis on hetk, kui peavoolumeedia kaotab autoriteedi ka mittemarginaalide, sh meediaasjatundjate seas. Ainult üks märgiline hetk. See oli aastal 2010 president Ilvese poolt Tallinna reaalkoolis lendu lastud sõna tintla. See sõna tekitab ajakirjanikes senini paksu verd. Aga reaalkooli ajaleht Reaali Poiss suhtub Ilvese öeldusse hoopis teisiti: „„Härra Ilves oli teisel arvamusel: „Ma ei alusta enne, kui tintla lahkub.“ Juba sellega oli õdus algus tehtud.“
(Postimees, 28.01.2017, http://arvamus.postimees.ee)
- Mis on tintla? Miks ajakirjanikud seda pahaks on pannud?
- Jätka töövihiku ülesandega 41.
Õpi ära!
konnotatsioon – kaudne seos
perestroika – uuenduspoliitika
korporatsioon – ühiste huvidega isikute ring
agenda – tegevuskava
marginaalne – äärel seisev
institutsioon – ühiskondlik asutus
alternatiiv – rööbitine, teine võimalus
avangard – esirind
