ÜLESANNE 51
Uuri üht päevalehte. Mis on esiküljel? Mis on peauudis? Mis liiki meediatekste (uudised, arvamuslood jne) selles on? Mis liiki tekste on kõige enam? Missugused teemad domineerivad? Kas kõik ajalehe tekstide žanrid on ühemõtteliselt määratavad?
- Jätka töövihiku ülesandega 42.
Uudis on meediamaailma vanim žanr. Tänapäeva infoküllases maailmas, mis pidevalt muutub, on uudised inimestele endiselt tähtsad, sest teabevajadus on aina kasvanud. Turumajanduslikus konkureerivas meediamaailmas on muutunud eriti oluliseks, kui kiiresti iga väljaanne suudab uudise avaldada.
ÜLESANNE 52
Kas kaks allpool esitatud pealkirja on uudised? Missuguseid uudiseid pakub ajalooajakiri?
Uudiste kriteeriumid | ||||
Uudise sündmus peab olema värske ja aktuaalne | Uudise sündmus peab olema erakordne või konfliktne | Uudise sündmus peab olema geograafiliselt lähedane | Uudis peab puudutama paljusid inimesi, uudis peab olema mõjukas | Tähtsusetust sündmusest võib uudise teha selles osalejate tuntus, prominentsus |
Loomulikult ei täida uudis tavaliselt kõiki kriteeriume, vaid ainult mõnda neist. Peale nimetatute on muid suuremaid ja väiksemaid kõrvaltegureid, millest oleneb, kas ühest või teisest sündmusest saab uudis, näiteks missuguse suunitlusega on väljaanne, kas ja kui palju mõjutavad väljaande omanikud selle sisu, kes on väljaande peamine tarbijaskond, missugune on kajastuse kontekst ehk missuguste tekstide juurde satub konkreetne uudis, missugused on kanali võimalused uudisloo tegemiseks jne.
- Jätka töövihiku ülesandega 43.
Üks klassikaline nõue uudisele on objektiivsus. Ajakirjanik peab erapooletult ja sõltumatult vahendama infot. Uudisteksti traditsioonilised osad on pealkiri, juhtlõik, sisu, kokkuvõttev info. Oma olemuselt jutustab uudis lugu.
Uudise struktuur |
Uudise pealkiri |
Uudise juhtlõik: lühidalt, tavaliselt 1-2 lausega antakse edasi uudise sisu |
Teema arendus: täpne info sündmuse kohta (mis, kus, millal, kellega, miks, kuidas juhtus). Info esitatakse tähtsuse järjekorras, võimaluse korral lisatakse asjaosaliste ja teiste seotud inimeste kommentaarid, nt lisatakse uudisele spetsialistide või pealtnägijate selgitused |
Taustainfo: täpsustav info sündmusele eelnenu, varasemate analoogsete juhtumite vms kohta |
Kokkuvõte, perspektiiv: mis juhtub edasi |
ÜLESANNE 53
Loe uudisteksti ja analüüsi seda. Missugused osad on uudisel? Missugused uudise kriteeriumid selles esinevad?
Esimest korda Eestis leidis droon metsa eksinu
Toomas Herm
Rakvere päästekomandos olev Ida päästekeskuse ainus droon leidis eelmise nädala kolmapäeval esimest korda Eestis üles metsa eksinu.
Ida päästekeskuse Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Kirsipuu sõnul lahkus eelmise nädala teisipäeval kell 15 Väike-Maarja vallas Müürikul oma kodust 84-aastane Valentin. Lähedased hakkasid inimest juba samal päeval otsima, kuid järgmisel päeval liitus otsingutega ka Ida päästekeskuse droon.
„Kell pool kaks helistas politsei ja palus drooni appi, et maa-alasid läbi otsida,“ teatas Kirsipuu. „Metsa drooniga ei näe, mööda gaasitrassi autoga ei sõida,“ tõi Kirsipuu välja päästetöödesse murrangu toonud võtmekoha. Drooni üle gaasitrassi lennutades märkasidki päästjad, et keegi ronib üle trassi. Edasi joosti droonilt nähtud kohta ja mees oligi leitud.
Kirsipuu sõnul oli drooni kasutamise ajal ilm äärmiselt kehv. „Droone oli üks ja otsisime lagedamaid alasid. Lennutingimused olid väga keerulised, kuna puhanguti oli tuul kakskümmend meetrit sekundis,“ ütles ta. Otsing kestis drooni abil pool tundi. Kirsipuu sõnul on tegemist esimese korraga, kui metsa eksinud inimene drooni abil üles leiti.
Päästeametile osteti eelmise aasta sügisel neli drooni, igale päästekeskusele üks. Peamiselt Rakveres töötav päästeameti päästetöö osakonna valmisolekutalituse nõunik Jaak Janno rääkis toona Virumaa Teatajale, et 1300–1800 eurot maksvad droonid soetati prooviks. „Et saada teada, kuidas neid saaks kasutada,“ selgitas Janno.
Droone kasutavad päästjad peamiselt vaatluste tegemiseks. Lisaks metsatulekahjude kaardistamisele saab neid kasutada teiste suuremate põlengute puhul. Samuti saavad nendega töötada ohutusjärelevalve ametnikud. Janno tõi näite, et droonilt tehtud pilte on võimalik hiljem tuleohutuse seisukohalt lähemalt analüüsida.
Ida päästekeskuses tegeleb drooniga viis inimest, kes on Rakvere komandos vaheldumisi valves. Lennumasin ongi peamiselt Rakveres. See on päästeteenistuse ehk operatiivvärvides, et eristada seda teistest droonidest.
(Virumaa Teataja, 27.03.2017, http://virumaateataja.postimees.ee)
- Jätka töövihiku ülesannetega 44 ja 45.
Uudised jagunevad kõvadeks ja pehmeteks uudisteks. Uudiste valik, kõvade ja pehmete uudiste osakaal väljaandes määrab sageli väljaande tooni.
Kõvad uudised | Pehmed uudised | |
Temaatika | poliitika, majandus, sõda, riigikaitse jms | kultuur, sport, meelelahutus |
Vorm | pikemad, analüüsivad, usaldusväärsed allikad | lühemad, pealiskaudsemad, juhuslikud allikad |
Keelekasutus | objektiivne keel | subjektiivne, liialdustega, emotsionaalne keel |
- Kas eelmise ülesande uudis droonidest oli pigem pehme või kõva uudis? Põhjenda oma arvamust.
- Jätka töövihiku ülesandega 46.
ÜLESANNE 54
Loe lühiuudiseid ja otsusta, missugune neist on kõva, missugune pehme uudis.
Abhaasia laskemoonalao plahvatuse tõttu sai viga 60 inimest
„Võimsa plahvatuse tagajärjel laskemoonalaos Abhaasias sai vigastada 60 inimest,“ teatas Abhaasia tervishoiuministeeriumi pressiesindaja Rustam Zantaria.
Plahvatused toimusid kaitseministeeriumi ladudes Gudauta rajoonis Primorskojes kolmapäeval Moskva aja järgi kell 16.30, vahendab RIA Novosti. „Viimaste andmete järgi on praeguseks 60 kannatanut, kellest kaks on lapsed. Vigastatute hulgas on suurem osa keskmise ja kerge raskusastmega. On kaks-kolm raskelt vigastatud inimest, aga nende elu ei ohusta miski,“ ütles Zantaria, kelle sõnul ei ole vajadust kannatanute Venemaale transportimise järele.
Zantaria sõnul on 27 vigastatutest venemaalased. Zantaria väljendas veendumust, et kannatanute hulk enam ei suurene, sest tulekolle on likvideeritud ja mürsud enam ei lõhke.
(http://www.delfi.ee)
National Geographic kuulutas välja aasta parima reisifotograafi, grand prix’ tõi Colima vulkaan
National Geographic kuulutas välja aasta parima reisifotograafi. Peaauhinna pälvis Sergio Tapiro Velasco, kes püüdis kaadrisse võimsa Colima vulkaani Mehhikos.
Velasco on vulkaani pildistamas käinud juba üle kümne aasta, vahendab BBC. Võidufoto saamiseks jälgis mees pingsalt selle aktiivsustsüklit. „See on üks ilmvõimatu foto,“ leiab Velasco, kelle sõnul võib sellise hetke tunnistajaks olla vaid kord elus. „Sel on looduse jõud,“ ütles grand prix’ pälvinud fotograaf. „Looduse jõud“ on ka foto pealkirjaks. Konkursist võtsid osa nii professionaalid kui ka amatöörid kokku 30 riigist. Võistlusele laekus üle 15 000 foto.
(http://www.ohtuleht.ee)
Naise Twitterisse postitatud pilt karvasest kõhust tõi kaasa vihkamislaviini
Pole mingi saladus, et loomulik naisekeha on miski, mida sageli häbistatakse, ning kui keegi julgeb selle üle uhkust tunda, koonduvad vihkajad ja asuvad teda sõimama. See juhtus noore naisega nimega Suraiya, kes postitas Twitterisse pildi oma kõhust, millel võis näha ka tumedaid kehakarvu.
Twitteri kasutaja Suraiya sai tohutult vastukaja, nii negatiivset kui ka positiivset. Küll märgiti talle, et ta peaks ostma zˇileti, küll kinnitati, et midagi nii vastikut ei tohiks avalikult internetti riputada. Naise toetajad aga märkisid, et ta pole üksi, kehakarvad on normaalsed ning just tõmmumad naised mõistavad hästi, et karvakasv ei piirdu vaid „normaalsete“ piirkondadega.
„Ma olen nii õnnelik, et sa tunned end oma looduse poolt antud kehas hästi,“ kirjutas Suraiyale kasutaja Tanayy. „Võrdsus on väga oluline, ära lase negatiivsetel kommentaaridel end häirida.“
„Vastikuist kommentaaridest hoolimata oled sa ilus täpselt sellisena, nagu sa oled,“ lisas kasutaja Claire.
(http://naine24.postimees.ee)
- Arutage klassis, mis teeb tänapäeval traditsioonilise liigitamise keeruliseks.
- Kirjuta kaks uudist teemal „Uuest aastast kaob koolides numbriline hindamine”: üks pehme ja üks kõva uudis.
