ÜLESANNE 74
Sõnal allikas on mitu tähendust. Missugused need on? Sõnasta kirjalikult sõna allikas kolm seletust. Arutage, kas tegu on homonüümia või polüseemiaga. Võrdle oma tulemust seletava sõnaraamatuga: http://www.eki.ee/dict/ekss/.
- Jätka töövihiku ülesandega 60.
Allikatasandid | ||
Esmane allikas | Teisene allikas | Kolmanda tasandi |
on ajakirjanik, kes ise sündmusi nägi ja kes esitab vahetult kogetud lugu ja viibis sündmuskohal | on inimene, kellega ajakirjanik suhtles ja kellelt ta sai infot, näiteks sündmuskohal viibinud pealtnägija, keda ajakirjanik küsitleb | informatsioon on see, mida ajakirjanik saab pressiteadetest, kodulehtedelt jm |
Ajakirjanikud küsitlevad eri valdkondade spetsialiste, kui nad vajavad mõne teema või probleemi kohta kommentaare. Sageli on mingites valdkondades kindlad inimesed, keda meedia armastab küsitleda.
ÜLESANNE 75
Arutage pinginaabriga, kes on need inimesed, kelle poole pöörduksite kommentaari saamiseks, kui peaksite kirjutama artikli
... teie kodupaika rajatavast uuest loodusõppekeskusest
... riigikogu viimasest istungist
... „Eesti laulu“ konkursist
... teie koolis toimuvast teatrifestivalist
... planeeritavast maksumuudatusest
... haridusreformist
... Estonia uuest balletilavastusest
ÜLESANNE 76
Loe teksti. Mis žanrisse teksti liigitaksid? Missuguseid allikaid on kasutatud?
Maamess viib kokku
Riina Martinson
„Oh, tere, sina ka siin, pole nii ammu näinud!“ Samalaadset hüüatust kuulsin äsja lõppenud maamessi alal ringi käies kõige sagedamini. Nii ongi see mess suurepärane võimalus tuhandete põllumajandusega seotud toodete tutvustamiseks ja uute ideede ammutamiseks, aga ka vanade tuttavate trehvamiseks.
Maamessiga seoses rõhutatakse, et see on suurim maaelu mess Eestis. Nii on, aga mitmed, kellega rääkisin, nimetasid suurima plussina, et see on ainuke koht, kus saab ammendava ülevaate turul pakutavast põllumajandustehnikast. Kõik masinate müüjad pidasid messil kohalolekut väga vajalikuks – seda oma toodete tutvustamiseks, aga ka lootuses mõni uus müügitehing kokku leppida. See läkski paljudel korda.
John Deere’i põllu- ja aiatöömasinatega kauplev Baltic Agro tõi messinaeltena rahvale uudistada uue kõrgtehnoloogilise traktori, klahvkombaini ja täiustatud mururoboti. Kombainide tootejuht Marek Peensalu tõdes huviliste suurt hulka: mõni uudistas niisama, teine küsis hinda ja tehnilisi andmeid. „Oli ka neid, kellel ongi konkreetne huvi masinat osta,“ kinnitas ta.
Nii saigi messil sõlmitud kaks kokkulepet uue kombaini müügi kohta. Kombaini ostu-müügi protsess on tegelikult üsna pikk, võib kesta isegi kuni aasta ja tihti ostja kaupa kohe koju viia ei saa. Näiteks messinaelana väljas olnud kombainil on olemas omanik, kes seda messil esimest korda reaalselt uudistamas käis. „Masin jõudis tehasest alles nädal varem Eestisse ja tõime ta esmalt Tartusse messile, kus omanik siis seda esimest korda nägigi,“ rääkis Peensalu.
Kuna kohe on käes muruniitmise aeg, oli messikülastajail palav huvi murutraktorite ja -robotite vastu. „Niitmishooaeg on kohe algamas ja inimestel oli hea maamessil tehnika üle vaadata, küsimusi esitada ja vähemalt kümne murutraktori ja mitme mururoboti müügiks sai kokkulepe sõlmitud,“ rõõmustas Baltic Agro Machinery turundusjuht Ulvi Kullerkupp.
Suure põllumajandus- ja aiatehnika väljapanekuga messil osalenud Stokkeri vägesid juhtinud Mecro grupi juhatuse esimees Priit Prints tõdes, et see mess on Eestis ainuke, kus peab kindlasti kohal olema. „See on ühest küljest võimalus olemasolevate klientidega kokku saada, aga siin kohtab palju asjalikke põllumajandusettevõtjaid ning käib hulgaliselt talupidajaid ja muid maainimesi, kes otsivad endale aiatehnikat ja mootorsaage,“ rääkis Prints ja lisas, et müügitehinguid messil harilikult ei sõlmita, küll aga kokkuleppeid, et saame pärast messi kokku ja teeme diili.
Kasutatud rasketehnikat vahendava portaali Mascus Eesti tegevjuht Annika Amenberg ütles, et portaal on messil endale uusi kliente otsimas, aga ka oma klientidele kliente. Kohe peatuski tema leti ees mees, kel Mascusele ohtralt kiidusõnu jagus. „Mul väga vedas, et kolm aastat tagasi maamessil selle firma kontaktid leidsin, tänu neile müüsin oma masinad maha, üks autobuss läks Ungarisse, aga traktorid on Poola ja Bulgaariasse läinud, isegi Skandinaaviasse on läinud,“ seletas rahulolev mees.
Annab piima või mitte
Kui tehnika alal uudistasid valdavalt mehed – kes tõsisel moel küsimusi esitades, kes, nägu poisikese kombel elevusest säramas, moodsa traktori või veoauto kabiinis nuppe vajutades –, siis lastega peresid tõmbas magnetina loomade ala, kus võis näha peaasjalikult igasuguseid lihaveiseid ja lambaid, eksootikat pakkusid alpakad.
„See ei anna piima, selle käest ka ei saa piima,“ jutustas üks lasteaiaealine poiss lihaveiste kõhualuseid uurides. „Neid lehmi kasvatataksegi liha pärast, piima annavad teised,“ kosteti talle selgituseks. Küll aga sai kõrvaltelgis maitsta lambapiima. Ega laadaliste käed eriti varmad olnud lambapiimaga topsikesi suu juurde tõstma, kes aga julges selle sammu ette võtta, nentis, et piim nagu piim ikka, pole üldse halb.
Taimedega kauplejaid oli maamessil üsna napilt, kuid rahvast nende ümber palju ja igaüks kasutas võimalust huvipakkuvate taimede kohta kasvatajalt põhjalikku nõu küsida. Harjumaalt Arli puukoolist kaupa pakkuma tulnud Aivar Haak rääkis, et maamess polnud puukoolil tänavu sugugi esimene väljasõit, kuid õige laadakarussell alles läheb käima ja lähikuudel mööduvad kõik nädalavahetused laatadel üle Eesti.
Maamessil on Haak osalenud juba üle kümne aasta. „See on hea koht müümiseks, küsitakse kõike,“ tõdes mees. „Sellist aega, et inimesed oma aeda midagi osta ei taha, pole olnudki, isegi kriisiajal mitte.“
Maatoit üllatab
Nagu ikka pakkusid toiduletid iga messi ja laadaga lahutamatult kokku käivat suurt valikut suitsusinke ja -vorste ning kõikvõimalikke leibu ja piimatooteid, aga leidus ka hoopis haruldasemat kaupa, näiteks rabarberinektarit, angersäga või suitsutatud küülikut.
Möödajalutajaid astelpajumarmelaadi maitsma kutsunud Eneli Kaasik osaühingust Juulamõis rääkis, et mullu oli ta väljas Jõgevamaa esindusega, aga tänavu juba iseseisvalt. „Rahvast on parasjagu, jõuab ikka igaühega juttu ka rääkida,“ rõõmustas ta. Perefirmat tutvustades nimetas ta plaani oma kohvik avada, tundub ju asukoht Elistvere loomapargi kõrval selleks igati hea.
Üheks üllatustooteks oli nii mõnelegi OÜ Rabafarmi rabarberimahl. „Paljud tulevad proovima ja imestavad, et polegi kibe ega hapu,“ sõnas ühe põhjamaade suurima, üle 15 000 rabarberipõõsaga maherabarberiistanduse peremees Leo Kivitar.
(Postimees, 27.04.2017, http://maaelu.postimees.ee)
- Kuidas on reportaaž üles ehitatud? Missugune on meeleolu? Mis vahenditega on see loodud? Kui palju on ajakirjanik allikat otsesõnu vahendanud, kui palju kaude? Pööra allikate kõrval tähelepanu ka kujundlikule keelekasutusele.
- Analüüsige klassis lauset, mis algab lk 86 lõpus. Miks võib ajakirjandustekstides vahetevahel kohata väga täiendirohkeid lauseid?
ÜLESANNE 77
Järgmise katkendi autor on USAsse emigreerunud Riia juut, kelle emakeel on vene keel. Loe ja võrdle tema kirjeldust eesti saatelausetega.
Suulise ja kirjaliku sõna vahel on palju vaheastmeid. Üks neist on see pseudosuuline keel, mida kõigepealt hakkasid rääkima Hemingway tegelased, nüüd aga räägivad seriaalide osatäitjad. Nende keel ei jäljenda suulist kõnet, vaid esineb sellena nii osavalt, et me jäämegi uskuma, et ei räägi ise halvemini.
Otsest kõnet lihvides kõrvaldas dialoog remargid. Ingliskeelsele kirjanikule piisab äärmiselt napist „ta ütles“ (he said) seal, kus meie oma midagi lisab:
„Jajah!“ võttis Ivan mõistuse pähe.
„Oo-oo,“ poetas Anna pisara.
„?!“ kargas Pjotr püsti.
Meile on tähtis tõsta dialoogi emotsionaalset pinget, samas kui inglise telegrammistiil usaldab situatsiooni. Arvatakse, et olukord ise ütleb ette vajaliku intonatsiooni, või mis veel parem, saab ilma selletagi hakkama.
(Alexander Genis. Lugemistunnid: Raamatusõbra kamasuutra. Vene keelest tõlkinud Toomas Kall. LR 2016/2–5)
- Jätka töövihiku ülesandega 61.
Kui tekstis tahetakse edasi anda, mida keegi täpselt räägib, siis kasutatakse otsekõnet. Öeldut võib tekstis edasi anda ka kaudselt, ilma sõna-sõnalt kordamata. Sellisel juhul kasutatakse kaudset kõnet. Kaudkõnet jutumärkidesse ei panda.
Mis tahes kirjalikes tekstides, näiteks referaadis, uurimistöös, alustekstil kirjutatud arutluses, tuleb ka õpilasel sageli vahendada kellegi mõtteid. Selleks saab kasutada tsiteerimist või refereerimist. Tsiteerimine on originaalteksti sõnasõnaline vahendamine. Tsitaat esitatakse jutumärkides ning selle juurde lisatakse alati, kes on tsitaadi autor, näiteks President Kersti Kaljulaid ütles oma sotsiaalmeedia kontol: „Kui ohus on põhiseaduslik kord ja võimude tasakaal, siis ma ei saa vait olla.“
Refereerimine ei ole allikmaterjali täpne, sõnasõnaline ümberkirjutus, vaid teksti kokkuvõtmine oma sõnadega, näiteks President Kersti Kaljulaid ütles sotsiaalmeedias, et kui olukord ohustab põhiseaduslikku korda, siis tuleb tal sekkuda. Meediatekstide puhul on refereeringu ilmekaks näiteks pealkirja all esitatav juhtlõik, mille ajakirjanik koostab autori teksti tihendades ja köitvalt esitades. Seejuures tuleb aga kindlasti silmas pidada, et sõnumit ei moonutataks.
Veebitekstide puhul tuleb alati allika usaldusväärsust kaaluda. Iseäranis ettevaatlik tasub olla, kui materjali avaldaja kohta info puudub. Nii autori kui ka esitatu taust on oluline: missuguseid teemasid veebileht üldiselt kajastab ja missugune on autori maine. Samuti tuleb silmas pidada, millal on veebilehte uuendatud.
- Jätka töövihiku ülesandega 62.
ÜLESANNE 78
Otsi mitmest allikast infot referaadi kohta ja koosta Vikipeediasse vastav märksõnaartikkel. Kõigepealt uuri sõnastikke, seejärel otsi infot veebist. Märgi kindlasti allikad, kust info on võetud.
- Uuri, mida tähendavad muusikas transkriptsioon ja variatsioon. Kuula YouTube’ist Niccolò Paganini kapritšot nr 24 (otsi „Paganini Caprice 24“) ja Ferenc Liszti etüüdi nr 6 (otsi „Liszt Etude 6“). Arutage klassis, kumba Liszti klaveriversioon rohkem meenutab, kas tsitaati või referaati.
Kuidas Paganini Liszti inspireeris? Kes olid veel nende kuulsad kaasaegsed? Otsige Wikipediast üles ka Josef Danhauseri maal, millel on kujutatud Liszti klaveril fantaseerimas („Franz Liszt, am Flügel phantasierend“, 1840). Keda on maalil kujutatud?
