ÜLESANNE 79
Loe kaht lõiku, mis mh viitavad ajakirjaniku ametile kui ühele ohtlikumale. Mis võib ajakirjaniku kutses olla ohtlik?
Maailmas on piirkondi, mis on välisreporteritele suletud – piirkondi, kus ajakirjanike töö on ohtlik, kuna võimuaparaat kiusab neid taga, heidab vanglasse või mõrvab, kui ajakirjanikud uurivad ja avaldavad võimueliidile sobimatut. Rahvas ei pruugi saada meediast mingit infot peale selle, mida riigivõim vajalikuks peab. Organisatsioon Reporters Without Borders koostab regulaarselt riikide pingeridasid n-ö pressivabaduse indeksi alusel (Press Freedom Index). 2013. aasta indeksi järgi oli pressivabadus oluliselt piiratud näiteks Eritreas, Põhja-Koreas, Türkmenistanis, Süürias, Somaalias, Iraanis ja Hiinas. Meediavabaduse esiviisikusse mahtusid Soome, Holland, Norra, Luksemburg ja Andorra. (vt Press Freedom Index, Reporters Without Borders: en.rsf.org/press-freedom-index)
Repressiivsed valitsused üritavad end kaitsta internetiaktivistide eest, kasutades tehnoloogilisi vahendeid jälitustööks ning kiusates taga ja/või arreteerides „potentsiaalselt ohtlikke“ netiaktiviste, tsenseerides internetis leviva info poliitilist ja sotsiaalset sisu, piirates juurdepääsu jne. Reporters Without Borders koostab regulaarselt nimekirja ka interneti vaenlastest (Enemies of the Internet). 2014. aasta nimekirja järgi on suurimad sõnavabaduse rikkujad Saudi Araabia, Sudaan, Hiina, Põhja-Korea, Kuuba, Iraan, Usbekistan, Süüria, Türkmenistan, Valgevene, Bahrein, India, Pakistan, Etioopia, Araabia Ühendemiraadid, Venemaa, Suurbritannia, USA ja Vietnam. (vt World day against cyber-censorship, Reporters Without Borders, march12.rsf.org/en/)
(Mondo Maailmakool, http://www.maailmakool.ee)
- Mis paigus maailmas võib rääkida sõnavabaduse piiramisest?
- Mis maades on meediavabadus iseenesestmõistetav? Kuhu paigutaksid edetabelis Eesti?
Sõnavabadus on üks põhilisi inimõigusi ja tänapäeva ühiskonnas on see terava tähelepanu all. Inimõiguste all mõistetakse igale ühiskonnaliikmele kuuluvaid võrdseid õigusi, mille eesmärk on tagada kõikidele inimväärne elu. Praegu mõistetakse inimõiguste all peamiselt õigusi, mis on tagatud rahvusvaheliste lepingutega. Rahvusvaheliste inimõiguste kaitse pöördepunktiks võib pidada 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel kinnitatud ülemaailmset inimõiguste ülddeklaratsiooni.
Inimõigused võib jagada kodanikuõigusteks ja vabadusõigusteks, poliitilisteks õigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Õigusi ei saa hinnata, kuid need kõik on võrdselt tähtsad. Põhilised inimõigused on õigus elule ja piisavale elatustasemele, haridusele ja puhkeajale, samuti liikumis- ja töötamisvabadus, mõtte-, südametunnistus ja usuvabadus ning seisukoha- ja sõnavabadus.
- Missuguseid siin nimetatud inimõigusi peate teie oma klassis kõige olulisemaks? Miks on tänapäeva ühiskonnas palju juttu ennekõike sõnavabadusest?
- Jätka töövihiku ülesandega 63.
ÜLESANNE 80
Loe Eesti põhiseaduse § 45 ja ÜRO inimõiguste deklaratsiooni artiklit 19, mis räägivad sõnavabadusest. Refereeri lühidalt, kokkuvõtlikult ja selgelt, mis on sõnavabadus.
§ 45.
Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Artikkel 19.
Igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus; see õigus kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata.
ÜLESANNE 81
Kas tunned ära, mis raamatust on pärit järgmised tsitaadid?
- Kuidas raamatu kohta infot leidsid, kui sa ise pole seda lugenud?
- Kes on teose peategelane? Mis on mõtteroim?
- Mida tähendab viimane tsitaat?
ÜLESANNE 82
Loe kaht katkendit ja mõtle, mis märksõna sobiks kõige paremini neid iseloomustama.
MAARJA KANGRO: Keeleusaldus on miskit paratamatut, meil ei jää lausa muud üle kui usaldada keelt või keeli, mis meile oma kogemuse edasiandmiseks ja organiseerimiseks on antud. George Orwelli uuskeel (newspeak) raamatus „1984“ on hea ja õõvastav näide sellest, kuidas paratamatut ja hädavajalikku keeleusaldust kuritarvitatakse. Sellises düstoopilises olukorras pannakse keel inimest reetma, terve hulga mõistete kaotamisega tahetakse ühiskonna liikmetelt võtta võimalus teatud nähtustele isegi mõelda. Uuskeelega tegelev filoloog Syme kinnitab raamatu peategelasele Winstonile: „Kas sa ei mõista, et uuskeele eesmärk on ahendada mõtlemise piire? /…/ Iga aastaga väheneb sõnade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. /…/ Õigeusklikkus tähendab mittemõtlemist, mõtlemise tarbetust. Õigeusklikkus on teadvusetus.“ Orwelli ingsotsi ühiskonnas kaotatakse inimese eneseusaldus, ka mälu ja minevik on Partei kontrolli all, kes neid pidevalt muudab, et kaitsta Partei eksimatust. Nõukogude ajal elanutele või muid totalitaarseid rezˇiime kogenud inimestele tulevad Orwelli kirjeldatud mehhanismid kahtlemata tuttavad ette. Orwell valgustab ja hoiatab, aga erilist optimismi ega usaldust ta ligimese suhtes ei tekita.
(Maarja Kangro. Usaldus ja kirjandus. – Müürileht, 27.10.2015, https://www.muurileht.ee/usaldus-ja-kirjandus/)
MART NUTT: Sõnade tähenduse muutmisega või mõnede sõnade kasutamise keelamisega püütakse muuta inimeste mõtlemist. Heas seltskonnas välditakse näiteks roppude sõnade kasutamist, eriti laste juuresolekul. Enamasti on sellised piirangud küll osutunud viljatuks: keelatud vili on magus ja lapsed on ikkagi vanemate kiuste nende tähenduse välja uurinud.
Mõtlemist üritatakse keelepiirangutega suunata ka ideoloogilistel põhjustel. Eriti harrastavad seda diktatuuririigid, et õigustada ebademokraatliku valitsuse tegevust, vältida kriitikat võimude aadressil ja lasta olukorral paista paremana, kui see on tegelikult. Selliseid keelemoonutusi on George Orwell nimetanud oma teoses „1984“ uuskeeleks. Raamatus tegutsev tõeministeerium pakkus kolm loosungit, kus sõnadele anti vastupidine tähendus: „Sõda on rahu“, „Vabadus on orjus“, „Teadmatus on jõud“. Kommunistliku impeeriumi nimetuses ei vastanud ükski sõna tõele: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus ei olnud nõukogusid selle varasemas tähenduses, ei olnud sotsialismi, vabariike ega liitu. Totalitaarse riigi uuskeel andis mitmetele sõnadele uue „sotsialistliku“ sisu: vabadus = tunnetatud paratamatus, mitte aga inimese õigus teha oma valik ilma välise mõjutuseta; föderatsioon = tsentraliseeritud impeerium, kus valitseb ainujuhtimine, mitte jagatud võim; demokraatia = kohustus täita kõrgemalt tulevaid korraldusi karistuse hirmus; rahvas = anonüümne mass, kelle seisukoht avaldub juhtide otsustena; inimõigused = riigi antud sotsiaalsed hüved, mitte aga sõna-, väljendus- ja ühinemisvabadus või teised põhiõigused; valimised = kohustuslik toetus etteantud kandidaadile või otsusele; vabatahtlik tegevus = kohustuslik tegevus, mille eest ei maksta töötasu; fašist = laiemalt vaenlase kuju, kitsamalt natsionaalsotsialist (kuna Stalin ei soovinud vastandumist terminiga sotsialist, asendas ta selle fašistiga, mille tähendust nõukogude inimene ei teadnud); Korea Rahvademokraatlik Vabariik = riik, mis ei esinda rahvast, ei ole demokraatlik ega ole ka vabariik, kuna seda valitseb päritava võimuga türann.
Üldse kasutavad just diktatuurid või ainuvõimule pürgivad liikumised kõige rohkem sõnu rahvas ja demokraatia. Sõnakasutust rahvavaenlane, rahvamalev, rahvamiilits, rahvakomissar, rahva tahe, rahvademokraatia, demokraatlik tsentralism tavaliselt demokraatlikus ühiskonnas või demokraatlike liikumiste retoorikas ei kohta.
Ometi kasutatakse uuskeele meetodit ka demokraatlikus ühiskonnas mõtlemise muutmiseks ja hinnangute kaudu inimeste käitumise suunamiseks. Jõudsalt on uuskeel hakanud vohama seoses poliitkorrektsusega. Selle käigus on osa sõnu muudetud nn tabusõnadeks, mille kasutamine või mingis väites kahtlemine võib halvimal juhul tuua kaasa vanglakaristuse. Ja niisuguste tabusõnade hulk kasvab pidevalt.
(Aili Künstler. Oi, mis ma nüüd ütlesin! ehk Poliitiliselt korrektne uuskeel. – Sirp, 22.05.2014)
- Kes oli George Orwell? Mis on uuskeel? Seleta siin loetu põhjal.
- Jätka töövihiku ülesandega 64.
- Mis on poliitkorrektsus? Kuidas see on seotud sõnavabadusega?
- Vaadake YouTube’ist klippi „Two Minute Hate“ filmist „1984“ (rež Michael Radford, 1984). Mis on vihkamisminutid? Miks neid vaja on? Kuidas emotsioonide kaudu rahvamasse mõjutatakse?
Õpi ära!
repressiivne – survet avaldav
düstoopia – anti-utoopia, teostamatu unistuse vastand
totalitaarne – täielikult allutatud
diktatuur – seadustega piiramata võim
tsentraliseerima – keskvõimule allutama
impeerium – suurriik
föderatsioon – liitriik
türann – hirmuvalitseja
retoorika – ilukõne
ÜLESANNE 83
Loe teksti ja vasta selle järel olevatele küsimustele.
Sõnavabadusest
Miina Voltri
Igas ühiskonnas valitsevad omad tavad, traditsioonid ja moraalireeglid, mis seavad sõnavabadusele piirid. Näiteks eestlastel on tavaks järgida ütlust „Enne mõtle, siis ütle!“. Nii võime jätta oma arvamuse enda teada juhul, kui on risk solvata kellegi teise tundeid või kui me ei soovi endale tõmmata teiste inimeste pahameelt. Õhtumaal hinnatakse teaduslikku tõde väga kõrgelt, kuid samavõrd peetakse lugu ka jõulude ja jõuluvana traditsioonist. Nii lubame väikestel lastel tunda rõõmu arvamusest, et jõuluvana on olemas. Kui keegi räägiks lastele seda, et jõuluvana polegi tegelikult olemas, siis vaadataks tema peale halvasti, ehkki tal on seaduslik õigus nii väita. Nii ei ole üksnes sõnavabadusest juhindumine ja ühiskondlike tavade eiramine alati õige, vaid teinekord isegi suisa vale.
Lisaks tavadele ja moraalinormidele võivad sõnavabadust piirata ka indiviidi õigus privaatsusele, ühiskonna üldise heaolu taotlus, riiklik julgeolek või muud Euroopa inimõiguste konventsioonis avalikule võimule antud väljendusvabaduse piiramise õigused. Ehk teisisõnu, teatud juhtudel võivad sõnavabadusest olulisemaks saada nii indiviidi, ühiskonna kui ka riigi omahuvid. Stanley Fishi järgi on „sõnavabadus lihtsalt mõiste“, millega me tähistame sellist verbaalset käitumist, mille abil me viime ellu oma eesmärke. Tihti on nii, et sõnavabadusele toetub konfliktiolukorras just see pool, kes on oma avaldustega pahameelt tekitanud ning kipub seejärel unustama või eitama, et ka vastaspoolel on õigus oma arvamust väljendada ja kellegi teise arvamusega mitte nõustuda.
Kõigepealt peabki mõistma, et sõnavabadus ei ole piiratud õiguse või keeluga midagi öelda või ütlemata jätta – kõigil on õigus avaldada oma arvamust, olgu see siis ühiskonna üldise arvamusega vastuolus või kooskõlas –, vaid sõnavabadusele seab piirid hoopis see, kus, mil viisil ja mis sõnadega oma arvamust teistele selgeks püütakse teha.
(Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, KVÜÕA toimetised nr 8, http://www.ksk.edu.ee)
- Mis on konventsioon?
- Mis võib sõnavabadust piirata?
- Arutage klassis, kas teile meenub näiteid viimase aja ühiskonnaelust, kus teie arvates on kellegi sõnavabadust piiratud või on tekkinud probleeme sõnavabadusega seoses.
- Kas sõnavabadust peab piirama? Põhjenda.
- Selgita lauset „sõnavabadusega tähistame sellist verbaalset käitumist, mille abil me viime ellu oma eesmärke“.
- Jätka töövihiku ülesandega 65.
ÜLESANNE 84
Mida on pildil kujutatud? Mis sellele vihjab? Mille vastu protestitakse? Kuidas teie klassis arvamused jagunevad?
