Argumenteeriv tekst ja kõne

Libista pilk üle teksti: mis žanrist võiks tekst olla? Missuguseid ootusi tekitab pealkiri? Kuidas häälestavad joonealused viited?

Üles nüüd!

Kõigis debattides mängib Tuhkatriinu rolli üks hoopis teistsugune, võib-olla fundamentaalsem intelligentsuse mõõtmise puudujääk. Et seda kirjeldada, piisab üsna lihtsast perspektiivi ümberpööramisest. Kujutame ette järgmise ülesehitusega katset. Suvaline uurija Stanfordist, Londonist või Berliinist seisab vastamisi ühe inimesega järgmiste seast, kes peab tema intelligentsust hindama:

1. Gröönimaa inuitiga;
2. Amazonase madaliku indiaanlasega;
3. Polüneesia meresõitjaga.

Pole vaja suurt fantaasiat, et ette kujutada, kuidas selline test välja kukuks. Meie ekspert oleks lootusetult nurka surutud. Tõenäoliselt ärritaks teda juba see, et tal oleks tegemist kirjaoskamatutega. Täiesti rööpast väljas oleks ta siis, kui need inimesed tahaksid tema vaimseid võimeid hinnata selle põhjal, kas neist piisab tuhandete taimede eristamiseks, jälgede lugemiseks või süvahoovuste äratundmiseks merepinna tillukeste nüansside ­põhjal. Blamaazˇ oleks ennekuulmatu.

Aimus kultuuriliste erinevuste otsustavast tähtsusest hiilis teinekord ligi ka intelligentsuseuurijaile, näiteks John C. Ravenile, kes visandas 1956. aastal niinimetatud maatrikstesti, et mõõtmisel välistada keelelisi või kultuurist sõltuvaid veaallikaid. Ometi ei saatnud ei seda ega ka teisi sellesarnaseid katseid edu. „Oletatavasti,“ ütles suurem osa autoreid, kes olid sellele problemaatikale pühendunud, „on võimatu kavandada testi, ­mille kohta saaks öelda culture free (kultuurist sõltumatu) või vähemalt culture fair (kultuuri­liselt õiglane).“

IQ-kogukonda ei pannud see järele mõtlema – üsna vastupidi. Veel üks ekspert, Uus-Meremaa teadlane James R. Flynn tegi 1987. aastal sensatsioonilise avastuse. Ta uuris testi­tulemusi, mis eri populatsioonid olid viimase kuuekümne aasta jooksul saanud, ja tegi kindlaks, et kõigil maadel, mille kohta olid tõestatud andmed olemas, olid tulemused paranenud, ja keskmiselt lausa kolm punkti kümne aasta ning viis kuni kakskümmend viis punkti iga põlvkonna kohta. Selle Flynni efekti põhjused panid õpetlased spekulee­rima. Koljumõõtmete suurenemine? Tsivilisatsiooni suurem komplekssus? Pikemaajaline kooliharidus? Parem toitumine? Suurem meediatarbimine? Meditsiini edusammud?

Flynni efektil on teaduse jaoks varuks magus kiusatus: see klapib mõnusasti ühe kinnis­ideega, mis on modernsusel, ajastul, mis pidas end kõrgemaks igast varasemast ajajärgust, kiviajast keskajani. See sügaval istuv ülbus, mis kuulub kokku teatava progressiideega, käib käsikäes veendumusega, et olevik kujutab endast senise inimarengu tippu. Implitsiitselt või eksplitsiitselt peab modernsus meie esivanemaid rumalamaks kui ise­ennast.

(Hans Magnus Enzensberger. Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht. Saksa keelest tõlkinud Maarja Kangro, LR 2015/2)

• Kuivõrd vastas tekst sinu ootustele? Kas see oli sinu arvates humoorikas või tõsimeelne? Too tekstist oma arvamuse kinnituseks näiteid.
• Hinda paarilisega, kas niisugune tekst võiks olla kõne. Arvestage sõnavalikut, lausestust ja kogupikkust, aga ka üldist tooni ja ülesehitusloogikat.
• Mida mõõdavad IQ-testid? Kas need võimaldavad sinu arvates hinnata inimese võimekust? Missugusel seisukohal on su klassikaaslased? Arutage klassis, missugune on Eesti ühiskonnas levinud suhtumine.
• Jätka töövihiku ülesandega 90.

Teksti vorm toetab sisu. Iga autor peaks endalt küsima, mis eesmärgil, kellele ja kuidas oma sõnum edastada; missugune žanr sobib selleks kõige paremini ja kuidas oma tekst vormistada.

Argumenteerival-arutleval tekstil on üsna jäik ülesehitus. Sellel on kolm põhilist osa: sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Sissejuhatuses viiakse lugeja teema juurde, antakse teada, millest juttu tuleb, ning esitatakse probleem, mida avama hakatakse.

Sõltumata žanrist ja eesmärgist on iga tekst tervik. Pikem tekst koosneb lõikudest, millest igaüks koondub loogilise mõttearendusena ühe idee ümber. Tavaliselt on idee sõnastatud lõigu alguses tuumlausena. Kui tekst on väga tihe, on otstarbekas lisada lühikesi siduslõike, mille eesmärk on anda lugejale-kuulajale puhkust, et ta jõuaks esitatava mõtet jälgida.

Siinses loendis on nimetatud mitmesuguseid kõnesid. Missugust eesmärki igaüks neist täidab, kas jagab teadmisi, lõbustab või mõjutab?

• Kui selge saab olla liigitamine eesmärkide järgi? Missugused kõned täidavad mitut funktsiooni?
• Jätka töövihiku ülesandega 91.
• Vaadake YouTube’ist klippi „Last Speech“ filmist „Kuninga kõne“ („The King’s Speech“, rež Tom Hooper, 2010; kogeleva kuninga George VI rollis Colin Firth). Missugune roll on filmis heliribal? Kuidas võimendab ja arendab stseeni taustaks kõlav Ludvig van Beethoveni 7. sümfoonia 2. osa (allegretto)? Arutage, kuivõrd on kõneoskus arendatav nii kõnetehnika kui ka sõnumi edastamise aspektist. Missugustes ametites on kõneoskus eriti oluline?