VOX NIHILI
Loen.

Tänapäeva diasporaaga toimetulemist saab tõlgendada nüüdisaegse mõtleja Susan Wolfi artikli „Moral Saints“ valguses kui euroopaliku moraali proovikivi. Le Saint Moral on lääneliku normatiivse moraali kvintessents, mis viib meid tagasi Immanuel Kanti transtsendentaalse olemuslikkuse ning John Stuart Milli utilitaristlike tõdemusteni. Lihtsustatult ütleb Wolf, et õhtumaise normatiivsuse pimestav tõde ei ole korrelatsioonis tänapäevaste seisukohtadega moraalist. Ilmne on tänapäeva diasporaa ja moraalitunnetus Saksamaal, kus veel hiljutine Euroopa Parlamendi president Martin Schulz lausus sõnad: „Was die Flüchtlinge zu uns bringen, ist wertvoller als Gold.“ Paistab, et 21. sajandi kontekstis on paslik traditsioonilises normatiivsuses kahelda. Barba tenus sapientes.
Küsin: mida see tähendab?
*Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia järgi on nüüdisaegne Ameerika filosoof Susan Wolf kirjutanud 1983. aastal artikli „Moral Saints“, kus ta seab küsimuse alla kaks moraaliteooriat: Kanti reeglitel põhineva deontoloogia ja Milli utilitarismi. Moraalsete pühakute artikliga rajab Wolf taas teed väärtuseetikale, asetades tänapäeva kontekstis moraalse toimimise juures rõhu inimese iseloomule ning küsimusele, missugune inimene ma soovin olla.
*Tartu ülikooli Eetikaveebis selgitatakse lühidalt deontoloogia ja teleoloogia erinevust, sealjuures esitatakse Kanti ja Milli üldised seisukohad moraalifilosoofias. Kanti kohaselt on üksnes puhtale mõistusele tuginedes võimalik selgitada, mis on õige ja mis väär. Kui inimene käitub moraaliseadustest lähtudes, käitub ta õigesti. Milli utilitarismi järgi peab käitumise hindamisel tuginema tagajärgedele. Moraalselt õige tegu on see, mis toob võimalikult paljudele inimestele suurima kasu ja võimalikult vähe kahju.
*Internetiotsinguga leian Martin Schulzi 2016. aasta juunikuus öeldud sõnad: „Was die Flüchtlinge zu uns bringen, ist wertvoller als Gold.“ Vabatõlge: „Pagulased toovad meile midagi, mis on väärtuslikum kui kuld.“
*Eesti keele seletavas sõnaraamatus on märksõna diasporaa: 1. rahva (eriti vanaaja juutide) hajutatus võõrsil pärast kodumaa vallutamist võõra võimu poolt; 2. muu-usulise enamusrahva hulgas laialipillatult elav vähemik.
*Barba tenus sapientes – eesti k ’Habe ei tee veel teadjaks.’
On mitmesuguseid võtteid, mida kasutada, et anda oma sõnadele kaalu ja mõjuda autoriteetselt. Näiteks paneb paljude kõrvus sõna kõlama mõni ladina- või muukeelne tsitaat, tuntud nimi, keeruline väljendus. Samu võtteid saab kasutada siirastel eesmärkidel, aruka seisukoha levitamiseks, kuid ka bluffimiseks. Tekste võib luua meelevaldselt, viidates väga nõrkadele või suisa olematutele seostele eri mõtlejate, väljendite ning iseenda ideede vahel. Mida vähem lugeja teab või mida vähem koduselt end mõnes seltskonnas või vallas tunneb, seda lihtsamalt on ta mõjutatav. Inimesed kardavad sageli, et paistavad ise rumalad, kui tarkade sõnadega ei nõustu või neid ei tea. Selleks aga, et vältida manipulatsiooni, on oluline kriitiliselt tekste lugeda ning fakte kontrollida. Ei tasu karta rumalana näida.
Vox nihili.
- Analüüsige kirjutise sisu ja ülesehitusvõtteid. Millega püütakse tähelepanu? Kuidas on tekst liigendatud? Mis žanrisse võiks teksti liigitada? Mis on kirjutise sõnum?