Riik
Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.
Esimesed ühtse keskvõimuga riiklikud moodustised tekkisid 5500 aastat tagasi Lähis-Idas seoses ühiskondliku tööjaotuse kujunemisega, kui valitsemiseks ei piisanud enam sugukondlikust korrast ja tavaõigusest.
Alates XIX sajandist käsitleb üldine riigiõpetus riigi kolme olulise tunnusena rahvast, territooriumi ja avalikku suveräänset võimu. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Peale maismaa kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse. Territooriumi osadeks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide territooriumide vahele jäävad alad ehk enklaavid. Riigivõim laieneb nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakondsuseta isikutele.
Arutlemiseks
- Tuleta meelde üldajaloost. Millistes maailma piirkondades peale Lähis-Ida kujunes varajane riiklus?
- Nimeta tänapäeva Euroopast mõni enklaavi tüüpi territoorium.
Uus riik maailmas
2011. aastal lõhenes Aafrika suurim riik Sudaan kaheks: riigi lõunaosa iseseisvus Lõuna-Sudaani Vabariigi nime all.
Alates Sudaani iseseisvumisest Briti võimu alt (1956), on riigis valitsenud pinged valdavalt moslemitega (araablased) asustatud põhjaosa ja kristlaste ning loodususundi järgijatega (mustanahalised) asustatud lõunaosa vahel. Lõuna-Sudaani iseseisvuspüüdluste tõttu on peetud kaks kodusõda (1955–1972 ja 1983–2005), milles hukkunuid on kokku 2,5 miljonit. Kuna Lõuna-Sudaanist pärineb ¾ riigi naftatoodangust, on Sudaani keskvõim püüdnud igati vastu seista Lõuna-Sudaani iseseisvumisele. Siiski oli Sudaani valitsus sunnitud, osalt rahvusvahelise surve tõttu, 2005. aastal sõlmitud rahulepinguga tunnustama Lõuna-Sudaani autonoomiat. 2011. aasta jaanuaris toimunud iseseisvusreferendumil hääletas 98% lõunasudaanlasi iseseisvumise poolt ja iseseisvus kuulutati välja sama aasta 9. juulil. Lõuna-Sudaan on ÜRO liige, tema iseseisvust on esimese aasta jooksul tunnustanud enamik maailma riike (sh Suurbritannia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa), k.a Eesti. Kuid Lõuna-Sudaani suhted Sudaaniga on piiri- ja naftavaidluste tõttu endiselt pinevad.
Arutlemiseks
- Miks Lõuna-Sudaan iseseisvus?
Kaks Aafrika naaberriiki saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt saab Lõuna-Sudaan taasalustada oma nafta eksporti läbi Sudaani naftatorude
Mõlema riigi esindajad allkirjastasid kokkuleppe neli päeva kestnud kõneluste järel, vahendasid ERRi raadiouudised. Sudaanist 2011. aastal eraldunud Lõuna-Sudaan peatas aasta tagasi nafta edastamise seoses tariifi vaidlustega. Mõlemad riigid sõltuvad naftatuludest ja välisvaluutast, mida kasutatakse toidu ja kütuse importimiseks, kuid vaidlus piiri ja teiste teemade üle on takistanud eksporti. Kaks endist kodusõja osalist nõustusid ka vägede väljatõmbamisega demilitariseeritud tsoonist pingete leevendamiseks.
Sudaan ja Lõuna-Sudaan jõudsid naftaküsimuses kokkuleppele. ERR, 12.03.2013.Riigiõpetus
Läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik tekkis ja milline peab riigivõim olema. Arvamused on erinevad ja üldine konsensus puudub.
- Lepinguteooria lähtub seisukohast, mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara, piiramata seejuures ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi.
- Orgaaniline teooria näeb riigi tekkimise põhjusena samu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. See teooria käsitleb riiki kui bioloogilist organismi. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad.
- Vägivallateooria lähtub seisukohast, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavaheliste kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus – võimu nimel on vaja võidelda.
- Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigid.
- Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks. Selleks, et majanduslikult valitsev klass võiks säilitada ja kindlustada oma eelised ülejäänud ühiskonna ees, vajab ta institutsiooni, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Niisuguseks institutsiooniks sai riigivõim.
Arutlemiseks
- Millist riigi tekke teooriat pooldad? Põhjenda.
Inglise filosoof John Stuart Mill (1859)
Ühiskond pole küll rajatud lepingule ning lepingu leiutamine selleks, et sealt tuletada inimese sotsiaalseid kohustusi, on tühi töö, kuid siiski on igaüks ühiskonnale midagi võlgu sotsiaalse kaitse eest; inimene elab ühiskonnas ja see tõsiasi nõuab vältimatult, et kõik peavad teiste suhtes järgima teatud käitumisjoont. Selline käitumisjoon tähendab: esiteks, et üksteise huve ei kahjustataks või õigemini – ei kahjustata teatud huvisid, mida peetakse õiguseks kas seaduses või vaikimisi; teiseks, et igaüks võtab kanda oma osa neist töödest ning ohvritest, mida nõuab ühiskonna või tema liikmete kaitsmine kahju ja vägivalla vastu.
Austria kirjanik ja poliitik Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi (1937)
Inimene on jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab arendada inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbralik või inimvaenulik selle põhjal, kas ta soodustab või takistab inimese vabadust, julgeolekut ja arengut.
Arutlemiseks
- Mille poolest erinevad Milli ja Coudenhove-Kalergi käsitlus riigist?
Läbikukkunud riigid
Läbikukkunud riik ei täida riigi ülesandeid, tal pole diplomaatilisi suhted teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territooriumi üle ning sotsiaalhoolekanne pole küllaldane.
Miks on läbikukkunud riikide pingerida selline?
Mida saab järeldada Eesti ja Soome kohta?
LÄBIKUKKUNUD RIIKIDE NIMEKIRI (2019) |
1. Jeemen |
2. Somaalia |
3. Lõuna–Sudaan |
4. Süüria |
73. Venemaa |
88. Hiina |
134. Ungari |
146. EESTI |
167. Saksamaa |
178. Soome |
Riigivõim
Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon).
Sageli ei näita riigivalitsemise vormid demokraatia tegelikku taset riigis. Seda võimaldab aga riikide eristamine riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi liberaalseks, autoritaarseks ja totalitaarseks.
Riigivalitsemise vormid
VABARIIK |
MONARHIA |
||
Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. |
Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. |
||
Parlamentaarne |
Presidentaalne |
Konstitutsiooniline |
Absoluutne |
Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. |
Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. |
Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. |
Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. |
Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti |
Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia |
Nt Suurbritannia, Tai |
Nt Katar, Saudi Araabia, Vatikan |
Riigikorralduse vormid
UNITAARRIIK |
FÖDERATSIOON |
KONFÖDERATSIOON |
Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. |
Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. |
Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. |
Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti |
Nt Saksamaa, Ameerika Ühendriigid |
Nt Euroopa Liit |
Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus?
Võimu iseloom
DEMOKRAATIA |
DIKTATUUR |
|
Liberaalne riik |
Autoritaarne riik |
Totalitaarne riik |
Demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. |
Isiku (monarh, diktaator) või institutsiooni (partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. |
Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskne (nt kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. |
Nt Iirimaa, Slovakkia, Eesti |
Nt Venemaa, Eesti 1934–1940 |
Nt Põhja-Korea, Afganistan 1996–2001 |
Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur?
Arutlemiseks
- Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm?
- Millised on parlamentaarse valitsemisviisi eelised presidentaalse ees?
- Milline riigivalitsemise vorm välistab demokraatia?
Lääne-Sahara
Lääne-Sahara on määratlemata staatusega territoorium. 1976. aastani oli osa sellest Hispaania valduses, pärast hispaanlaste lahkumist vallutas Maroko Lääne-Sahara põhjaosa ja Mauritaania ala lõunaosa. Sellesse aktsiooni sekkus ÜRO, kes nõudis, et korraldatakse referendum ning rahvas saab ise otsustada, kuid referendumit ei ole seni veel toimunud. Lääne-Sahara rahvuslaste poliitilis-sõjaline organisatsioon POLISARIO kuulutas Lääne-Sahara Sahara Araabia Demokraatlikuks Vabariigiks. Kuigi riiki on tunnustanud üle 70 riigi, on territooriumi staatus veel määratlemata.
Arutlemiseks
- Milline riigivõim on Lääne-Saharas?
Vabadus maailmas aastal 2020
Alates 1972. aastast on sõltumatu valitsusväline organisatsioon Freedom House hinnanud maailma riike nende elanike poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste järgi. Organisatsiooni iga-aastased ülevaated liigitavad riigid kolme kategooriasse: vaba (liberaalne riik), osaliselt vaba ja mittevaba (autoritaarne või totalitaarne riik). 2020. aasta raporti järgi võib maailma 195 riigist täielikult vabaks pidada 82 riiki, osaliselt vabu maid on 59 ja mittevabu 54. Viimase 15 aasta jooksul on vabade riikide osakaal üha kahanenud ja autoritaarsete oma kasvanud.
Arutlemiseks
- Iseloomusta demokraatia ja diktatuuri vahekorda tänapäeva maailmas.
Küsimused
- Uuri, millised rahvad või piirkonnad sooviks oma riiki ning miks see neil seni pole õnnestunud.
- Defineeri oma sõnadega mõiste „rahvaste enesemääramise õigus“.
- Kas tänapäeva maailmas on monarhial kohta, kas monarhia võib olla demokraatlik?
- Kellele ja milleks on vaja riiki?
- Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna?
