Infokanalite olulisus eesti- ja muukeelsete vastajate hulgas
Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud erinevate infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. Eestlased on väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale ning olulisimateks meediakanaliteks peavad nad ERRi (84%), samuti teisi eestikeelseid tele- (74%) ja raadiokanaleid. Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). Uuringutulemustest joonistub välja, et Eesti venekeelsetel elanikel ei ole ühiseid autoriteetseid meediakanaleid. Üldiselt usaldavad nad meediakanaleid eestlastest märksa vähem ning pildi ühiskonnas toimuvast panevad nad kokku mitme kanali infole toetudes. Teistest rahvustest elanike meediakasutuses moodustab suurima ühisosa kohalik venekeelne meedia: vähemalt üht kohalikku venekeelset kanalit peab oluliseks 89% kõigist vastanutest. Eestikeelse meedia olulisus on seotud teistest rahvustest inimeste eesti keele oskusega, Venemaa meedia tähtsus on Eesti kodakondsust omavate teisest rahvustest ja eesti keelt valdavate elanike hulgas mõnevõrra väiksem. Meediaorientatsioon on seotud ka kuuluvustundega: mida tugevam on riigiidentiteet, seda olulisemateks infoallikateks hindavad vastajad nii eestikeelseid kui ka kohalikke venekeelseid kanaleid.
Kaalukas suundumus on erinevuste kasv noorema ja vanema põlvkonna meediatarbimises. Tähelepanuväärne on tõsiasi, et teistest rahvustest 15–34aastaste Eesti noorte jaoks on tõusnud kõige olulisemaks infoallikaks sotsiaalmeedia (77% teistest rahvustest noortest) ning üha enam loobuvad nad traditsioonilistest meediakanalitest, eeskätt televisioonist ja raadiost. Sarnane trend on täheldatav eestlastest noorte info hankimise eelistustes. Eestlastest sotsiaalmeedia kasutajate hulgas on ülekaalukalt populaarseimad kanalid Facebook (kasutajaid 56%, noortest koguni 90%), millele järgnevad pildi- ja videojagamist võimaldavad keskkonnad (33%). Venekeelsete elanike hulgas on Facebooki (43%) kõrval endiselt populaarsed ka venekeelsed võrgustikud Odnoklassniki (33%) ja VKontakte (26%). Võrreldes 2015. aastaga on Facebooki kasutus Eesti venekeelsete elanike hulgas mõnevõrra kasvanud, see on levinum eesti keelt hästi valdavate inimeste hulgas.
Integratsiooni monitooring, 2017.PEAMISED INFOALLIKAD JA NENDE OLULISUS (%) |
|||||
Eestlased |
Teised rahvused |
||||
Väga oluline + küllaltki oluline | Ei ole üldse oluline |
Väga oluline + küllaltki oluline |
Ei ole üldse oluline |
||
ETV eestikeelsed kanalid |
84 |
5 |
Suhtlemine sõprade, sugulaste või tuttavatega | 81 |
10 |
Suhtlemine sõprade, sugulaste või tuttavatega |
31 |
33 |
Venemaa telekanalid | 71 |
15 |
Teised eestikeelsed telekanalid |
74 |
8 |
PBK Eesti uudised | 70 |
18 |
Eestikeelsed raadiokanalid |
73 |
12 |
Suhtlemine tööl või koolis kolleegide või kaaslastega | 68 |
21 |
Eestikeelsed ajalehed |
72 |
12 |
„Aktuaalne kaamera“ vene keeles | 62 |
22 |
Arutlemiseks
- Tuleta meelde õpitut ja vasta küsimustele. Milline on Eesti rahvuslik kooslus?
- Kuidas on lood ajakirjandusvabadusega tänapäeva Eestis ja Venemaal?
- Kuidas erineb eesti- ja venekeeleste eestimaalaste infotarbimine?
- Esita tekstist ja tabelist lähtuvalt 4 järeldust.
- Milliseid ühiskondlikke probleeme võivad põhjustada eesti- ja venekeelse elanikkonna erinevad infotarbimisharjumused?
Kuidas hindavad eestimaalased oma teadmisi Eestis toimuva kohta?
Viimase kümmekonna aastaga on teiste rahvuste hinnangud oma üldisele informeeritusele Eestis toimuvast lähenenud eestlaste omale. Näiteks teadlikkuses oma kodukohas toimuvast on vahe rahvusrühmade vahel peaaegu kadunud (85% eestlastest ja 83% teistest rahvustest inimesi peavad seda heaks või väga heaks). Vastupidise trendiga on liikunud venekeelsete elanike informeeritus Venemaast: kui 2008. aastal hindas neist selle heaks 69%, siis 2017. aastal 63%. Eestlaste hinnangud on jäänud uuritud üheksa aasta jooksu stabiilseks, erandiks on informeeritus Venemaal toimuvast, mis 2015. aastal hüppeliselt suurenes seoses konfliktiga Ukrainas ning pingetega Venemaa ja lääne vahel.
Integratsiooni monitooring, 2017.Arutlemiseks
- Kuidas mõjutab eestimaalaste informeeritus Eestis toimuvast demokraatia olukorda?
Eesti julgeoleku alustalaks on teadlik kodanik
„Tänapäeval on julgeolekuohtude all üha suuremat rolli haaramas informatsiooniline ja psühholoogiline mõjutustegevus. Kaasaegses dünaamilises meediaruumis on märgatavalt lihtsam levitada pooltõdesid või sihitud desinformatsiooni. Seetõttu on äärmiselt oluline kodanikkonna üldise teadlikkuse kasvatamine Eesti julgeolekut puudutavates põhiküsimustes," ütles Mihkelson.
Merike Teder. Mihkelson: Eesti julgeoleku alustalaks on teadlik kodanik. Postimees, 15.04.2015.Arutlemiseks
- Kas oled Marko Mihkelsoni arvamusega nõus? Põhjenda.
- Kuidas saaks kodanikualgatus aidata kaasa rahvusgruppidevahelise usalduse suurenemisele Eestis?
Edasiseks uurimiseks ja lugemiseks
- Kodakondsuse seadus
- Mikko Lagerspetz jt. Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond. Avatud Eesti Fond: Tallinn, 2003.
- Noam Chomsky. Meedia ja võim. Konn OÜ: Tallinn, 2006.
- Aivar Hundimägi. Et valvekoer ei hammustaks. Kuidas suhelda meediaga? Äripäeva Kirjastus: Tallinn, 2004.
- Eesti elavik 21. sajandi algul. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu, 2004.
- Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn, 2009.
- Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine. SE&JS: Tallinn, 2008.
- Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu aastail 1989–2008. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet: Tallinn, 2008.
- Tunne seadusi. Valimik õigusakte õpilastele. Ilo: Tallinn, 2009.
- Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit: www.ngo.ee
- Vabatahtlike Värav: www.vabatahtlikud.ee/
- Integratsiooni Sihtasutus: www.meis.ee