ÕPPIJALE
Enamik õppijale nähtavaid ülesandeid on automaatkontrollitavad. Neid ülesandeid saab lahendada nii mitu korda, kui soovitakse. On ka ülesandeid, kus saab oma tarbeks või hiljem õpetajale esitamiseks teha märkmeid või kirjutada nõutud tekst.
ÕPETAJALE
Kõiki kogumiku kirjalikke ülesandeid saab õpetaja kasutada teadmiste kontrolliks.
1. Teemakaardi põhjal jutustamine
Jutustage teemakaardi põhjal meediatekstidest ja nende loomisest. Mõelge kooli vilistlastepäevale või mõnele muule kooliüritusele pühendatud koolilehele, olgu siis paberkandjal või elektrooniliselt. Missuguses žanris ja missuguste pealkirjadega tekstid pakuksid huvi teie kooli palju aastaid tagasi lõpetanud inimestele ja missugused hiljuti lõpetanud inimestele?
2. Lühiteksti ümberjutustus
Lugege lühiteksti ja jutustage see tekstilähedaselt ümber.
Kodanikumeedia
Pärast trükimasina leiutamist oli meediatekste – raamatuid, ajalehti, kalendreid − võimalik paljundada ainult identsete koopiatena. Tänapäeval on võimalus ise tekste luua või teiste omi täiendada igaühel, kes parajasti internetis on. Soovi korral me lõikame, kopeerime, kombineerime ja avaldame enda loodud kirjutised.
Kodanikuajakirjanduse levinud vorm internetis on Vikipeedia. Vikipeediast saab küll kiiresti ja lihtsalt teavet kõige kohta, kuid tekstide juurde ei ole märgitud ei autorit ega toimetajat. Paljud inimesed kirjutavad tekste, mille usaldusväärsuses pole alati võimalik kindel olla. Veebifoorumitel ja internetigruppidel on palju toimetajaid, kuid on ka autorid. Blogide ehk veebipäevikute sissekannetel on kindel autor või autorid. Postitused ilmuvad kronoloogilises järjestuses ja lugejad saavad sissekandeid ka kommenteerida.
Internetis kirjutajad ei ole küll professionaalsed ajakirjanikud, kuid nad on aktiivsed ühiskonnaelu või kohalike ettevõtmiste kajastajad. Inimesed kommenteerivad kirjalikult teiste sõnavõtte, jagavad oma mõtteid ja astuvad dialoogi küsimustes, mis on nende arvates ühiskonnas tähtsad ja aktuaalsed.
3. Artikli või uudise koostamine
Koostage lühike artikkel või uudis ning kasutage kirjelduseks sobivaid suunavaid küsimusi ja sõnavaranäidiseid. Kirjeldage esemeid, olukordi ja nähtusi nii üksikasjalikult, et neid nimetamata suudaksid klassikaaslased ära arvata, millest jutt käib.
- Mis materjalist? Klaas, puit, paber, savi, plastmass, vask, raud, paekivi, graniit, hõbe, kuld.
- Mis värvi? Kuldkollane, kirsipunane, sirelililla, piimvalge, sügavmust, pähklipruun, salatiroheline, sinakashall, heleroosa, ühevärviline, kirju, sinakasroheline.
- Millise kujuga? Kandiline, ümmargune, kolmnurkne, püramiidikujuline, hulknurkne, silindrikujuline, kerakujuline, risttahukakujuline.
- Mis omadustega? Kõrge, madal, lai, paks, õhuke, painduv, elastne, veniv, läbipaistev, läbipaistmatu, kvaliteetne, kokkupandav, lahtivõetav, mitmekülgne, uhke, kahvatu, vähenõudlik, tagasihoidlik, ohtlik, veenev, ohutu, ebaõiglane, keeruline, kummaline, tahke, vedel.
- Kus esineb/kasutatakse? Kodu, köök, vannituba, tänav, kergliiklustee, töökoht, atmosfäär, õhk, vesi, veekogu, maapind, supelrand, teater, kool, politsei, spordikeskus, sõiduauto, põld, kasvuhoone.
4. Käänete kasutamine
1. rahe
Mõnikord võib kesksuvel näha kummalist pilti: lööb välku ja mahasadanud katab maa valge vaibana. nimetatakse tahkeid sademeid, mida sajab rünkpilvedest. Nende sademete tekkeks on vaja tugevaid tõusvaid õhuvoole ja külmumist tavalisest madalamal kõrgusel. Oma kujult on terad ümarad või ebakorrapärased, mõnikord ka piklikud jäätükid. Nende läbimõõt meie kliimavööndis ulatub 0,5 kuni 20 sentimeetrini. Mõnikord kasvavad terad ohtlikult suureks ja kahjustavad põllukultuure ning ehitisi. Enamasti sajab vaid mõned minutid ja sadu lõpeb järsku.
2. sõnastik
See on tänapäeva norra-eesti kirjakeele . Selles on praegu 16 911 märksõna. Sõnad on tähestikulises järjekorras. Iga märksõna kohta on andmed grammatiliste põhivormide, häälduse ja tõlkevariantide kohta ning toodud näiteid sõnade kasutamisvõimalustest. Kui teil on ideid või uusi sõnu ning te soovite täiendada, klõpsake uue sõna lisamiseks nupule „Lisa uus sõna”. Seejärel trükkige sõna sisse ja iseloomustage seda samade eespool toodud põhimõtete järgi. Soovitame norra keele õppimiseks alg- ja kesktasemel. Teadustööde kirjutamisel võiks kasutada mõnd rikkalikuma sõnade arvuga .
3. inimene
Arvatavasti tahavad kõik elus midagi saavutada. Edu aluseks ongi saavutusvajadus. Kõrge saavutusvajadusega on kõrged ambitsioonid, nad tahavad elus edasi liikuda ning oskavad näha oma tegevuse tulemusi. Kõrge saavutusvajadusega eelistavad keskmise raskusastmega, kuid keerulisi ülesandeid. Sellised tööd on saavutusvajadusega jaoks väljakutse, ainult nii suudavad nad end tööle motiveerida ja edu saavutada. Saavutusvajadusega lükkavad suurt riski sisaldavad ülesanded tagasi põhjusel, et nende õnnestumise tõenäosus on väga väike. Saavutusvajadusega ei huvita pakutud töö isegi siis, kui sellega kaasneks edu ja korralik töötasu, aga puuduks piisav väljakutse.
