Kirja­tekstiga luge­jani 5

Esimene samm. Esimese asjana tuleb teema mitu korda läbi lugemalugeda ning sellest õigesti aru saamasaada. Seejärel asuge oma seisukohta antud teemal läbi mõtlemamõtelda ning sellele tõestusi otsimaotsida. Kui olete mõttes teemaga piisavalt tööd teinud, peaks hakkama oma mõtteid ka kirja panemapanna. Selleks on soovitav kasutamakasutada mõnd teile sobivat mõtteplaani – võtmesõnade, sümbolite või märkide üleskirjutamist. Soovitav on esialgu kriitika­meeleta üles kirjutamakirjutada kõike, mis pähe tuleb.

Teine samm. Olge valmis oma mõtteid korrastamakorrastada! Nüüd peaks sisse lülitamalülitada kriitikameele. Hakake paberilt maha tõmbamatõmmata neid mõtteid, mis teemaga eriti kokku ei sobi. Tähtis on leidmaleida lugeja jaoks teksti põhiidee ehk sõnum. Põhiideeks püüdke valimavalida see, mille kohta on teil midagi olulist ütlemaütelda, mida olete valmis argumenteerimaargumenteerida ja põhjendamapõhjendada ning oma näidetega illustreerimaillustreerida.

Kolmas samm. Nüüd olete valmis kirjutamakirjutada mustandit. Selle kirjutamist on hea alustamaalustada kava koostamisest. See sunnib jälgimajälgida, et tekst püsiks teemas, oleks üles ehitatud ja liigendatud loogiliselt. Kava õpetab vältimavältida laialivalguvust. Peab silmas pidamapidada, et arutlev tekst koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Sissejuhatuses püüdke põhiidee vastu huvi äratamaäratada. Sissejuhatus ei tohi olemaolla pikem kui üks lõik. Iga teemaarenduslõigu esimesed laused peaksid esile toomatuua lõigu mõtte. Siis on seda kergem analüüsimaanalüüsida ning põhjenduste ja näidetega ilmestamailmestada. Hea kokkuvõte intrigeerib edasi mõtlemamõtelda. See ei tohiks sisaldamasisaldada uusi ideid, vaid peaks teemaarenduses kasutatud mõtteid teiste sõnadega edasi andmaanda.

Neljas samm. Järgneb teksti viimistlemine. Selle roll on muutmamuuta tekst ladusalt loetavaks ning parandamaparandada stiili- ja õigekirjavead. Kui tundub, et lõigud ei taha omavahel hästi haakumahaakuda, on viimane aeg lisamalisada sidelõigud.

Viies samm. Kui kõik eelnevad sammud on tehtud, saabki hakkamahakata valminud teksti puhtalt ümber kirjutamakirjutada. Puhtandi kirjutamine nõuab tähelepanelikkust, sest ümberkirjutamisel tekib oht sõnu vahele jätmajätta.

Internet on muutunud elu loomulikuks ja vajalikuks osaks. Me oleme uhked selle üle, et elame e-riigis. Piisab arvuti ja interneti olemasoluolemasolulolemasolustolemasoluks, et kodust väljumata maksta e-arveid, anda e-allkirju, valida internetis saadikuid riigikogusse, osta teatri- või lennupileteid. E-kool on teinud hõlpsaks ka suhtluse õpetajate, laste ja lastevanemate juureskõrvalvahelevahel . Kõik need interneti võimalused on muutunudmuutnudmuudetudmuutused meie elu oluliselt mugavamaks.

Eelkõige on internet meie sõber. See tõhustab õppimist ja töötamist. Uurimistöid ei tee mitte ainult teadlased, vaid soovi kordakorralkorralekorrast ka gümnaasiumi­lõpetajad eksami asemel. Loovtöö tegemise kõigil etapiletapiliseletappideetappidel saab kasutada internetti. Maailma digitaalsed raamatukogud sisaldavadsisustavadseovadsisendavad raamatuid, ajakirju, kirju, päevikuid, arhiivimaterjale, aga ka pilte, maale ja joonistusi, fotosid, noote ning heliteoseid. Uurimistöö mis tahes valdkonnas, kas ajaloos, loodusteadustes, geoloogias või kirjanduses, pole mõeldav teadmisteta, mis valitud teemal juba olemasolemaksolemataolles on, milliseid seisu­kohti või erimeelsusi on probleemi kohta teaduskirjanduses avaldatud ning millised on lahendamisel. Kogu selle info võime lühikese aja jooksul kätte saada internetisinternetiinternetistinternetiks. Nii jääb tunduvalt rohkem aega erinevatest allikatest kogenudkogetudkogutudkogunetud andmete töötlemiseks, analüüsiks, tõlgen­duseks, omapoolse seisukoha sõnastamiseks.

Ülemaailmses internetivõrgus leidub infot juurdekokkukõrvalekogu maailmast. Ka virtuaalses maailmas võib kogeda meeldivaid emotsioone. Võimalikuks on saanud virtuaalsed jalutuskäigud koos asjatundliku giidiga ümberülevastumööda kuulsate kunstimuuseumide saale. Kunstihuvilised saavad nautida kodust välju­mata tähelepanuväärseid väljapanekuid, vaadata näitusel toimunud üritusi, kuulata reportaaže ja kunstiloenguid. Meelelahutust pakuvad ka arvutimängud. Nende valik on väga lai − alates nuputamist nõudvatest mängudest ja lõpuslõpukslõppedeslõpetades lihtsate meelelahutust pakkuvate mängudega. Nii võib virtuaalmaailmas sooritada ostu-müügitehinguid, kihutada ralliautoga, tõusta õhku lennukiga, osaleda sõjalises operatsioonis või tunda end politseiniku rollis kurjategija tabamiseltabadestabadatabamisega.

Vaenlaseks võib internet muutmamuutamuutudamuutub siis, kui inimene veedab suurema osa ajast virtuaalmaailmas ja hakkab tõelises maailmas tundma end ebakindlalt või lausa tulnukana. Tal on suhtlusportaalides hulgaliselt virtuaalsõpru, jakuidkuivaid mitte ühtegi lähedast inimest, kellele reaalses maailmas silma vaadata ja kelle käest kinni hoida ning keda kallistada. Ta tundubtunnebtalubtarbib virtuaalselt mõnd maailma­kuul­sat linna, kuid oma kodu­linna tänavatel võib ära eksida. Ta on virtuaalselt imiteerinud lemmik­looma järgijaoksseasteest hoolitsemist, aga ei märka kodus olevat kassi või koera. Virtuaalmaailm võib meid ka eksitadaeksidaeksimataeksitamata, sageli siis, kui otsitakse virtuaalmaailmast endale elukaaslast. Pettumus on suur, kui päriselt kohtudes ei näegi väljavalitu välja nagu fotomodell. Samas võis kõike seda eeldada, sest olime ka ise oma fotosid korduvalt digitaalselt töötanudtühistanudtäitnudtöödelnud. Inimene soovib luua endast virtuaalses maailmas isiku, kes ta tahaks reaalses maailmas olla.

Tavaelu ja internetielu on praeguseks ajaks niivõrd segatudseganudsegunenudsegavad, et mõtleva inimese jaoks on internet enamasti sõber, harva ka vaenlane. Nõrga iseloomuga inimese jaoks tõenäoliselt rohkem vaenlane kui sõber. Virtuaalsus on tasapisi hiilinud meie reaalsesse igapäevaellu, nii et oleks tark temasse suhtuda kui sõpra, mitte kui vaenlasesse.