12. Põhikäänded ja nende kasutamine
Tuletage näidise järgi meelde põhikäänded (nimetav, omastav, osastav) ja nende kasutamine. Sõnastage reegel ja vormistage see tabeli või skeemi kujul vihikusse.
haridus, hariduse, haridust | |
nimetav: | Haridus (alus) on kõigile kättesaadav. |
omastav: | Kirjanik sai hariduse Tartu ülikoolis (lõpetatud tegevus). |
osastav: | Nad omandavad (protsess, lõpetamata tegevus) haridust välismaal. |
13. Põhikäänete kasutamine
täiendõpe, õppekäik, vestlusring,
loeng, seminar, diskussioon, rollimäng,
õpimapp, konspekt, arutlus
Kirjutage siia:
14. Tegusõnade kasutamine
pähe õppima, edasi õppima,
tundma õppima, selgeks õppima,
juurde õppima, järele õppima,
ümber õppima
- Teadlased üritavad hiidlaineid paremini .
- Ka pärast kutsekooli lõpetamist on noorel võimalus ülikoolis .
- Andke näpunäiteid, kuidas valemid ja reeglid kiiremini .
- See pikk luuletus tuleb homseks .
- Elu jooksul võib korduvalt ja ametit vahetada.
- Õppematkal on lihtsam loodust .
- Mulle meeldib ennast harida ja kogu aeg midagi .
- Pärast elukutse omandamist tuli praktilise töö käigus palju .
- Kas nii mahukat materjali on võimalik kõigest kahe päevaga ?
- Püüan korralikult koolis käia, sest tundides õpitut on raske iseseisvalt .
- Vasakukäelised ei pea enam kirjutamist parema käega .
- Vanemas eas on keerukas uuesti ülikooli minna, et uus eriala .
- Meie erialal muutub tehnika nii kiiresti, et on vaja pidevalt midagi .
- Kuidas suudetakse arusaamatuid asju ?
- Mida tahaksite elu jooksul veel ?
- Abiturientide küsitlemisel selgus, et paljud tahavad tööle minna ja samal ajal ka .
15. Käänete kasutamine ja lihtminevikus jutustamine
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL
LAPSEHOIDJA ERIALA
Kutseõpe keskhariduse (baas) kestab ühe aasta. Lõpetamisel antakse lapsehoidja kutsetunnistus. On võimalus tegutseda ka (ettevõtja) .
Lapsehoidjaks õppija on saanud:
- vajalikke kogemusi lastega (tegelemine) ,
- suurel hulgal (teadmised) lapse arengu kohta,
- väärtuslikku infot (see) kohta, kuidas luua ja hallata päevakodu.
Lapsehoidja on inimene, kes hoiab (väikelaps) või (väikelapsed) , kui pere on kodunt ära. Ta ei asenda ema ega isa, kuid on alati (koht) , kui teda vajatakse. Ta pakub lapsele (selts) ja (kaitse) . Lapsehoidja toidab, riietab, potitab ja peseb (laps) . Ta loeb ja laulab (laps) , naerab ja naljatab koos (tema) . Lapsehoidja viib (pisike) õue, mängib ja jookseb (hoolealune) käsikäes. Ta loeb (laps) unejuttu, lohutab, kui vaja, kiidab ja innustab, keelab ja abistab.
Uuri lisaks: www.nooruse.ee
16. Valige õige sõna
INFOMÜRAST KÜLLASTUNUD MAAILM
Maailm areneb tohutu kiirusega, infoküllusest on saamas juba müra. Kuidas see inimest mõjutab?
Kindlasti mõjutab. Müra on infovaene kaootiline helifoon – sigrimigri. See ajule koormavalt ja võib ka stressi suurendada. Veel on olemas organiseeritud müra: valimisplakatid, reklaam ja muu taoline. Seda infot on palju ja ei ole see vajalik – ka siin on tegemist müraga. Nii esimene kui ka teine müraliik koormab psüühikat. Noorem põlvkond on sellega juba . Suurem osa inimestest aga soovib, et igasugust müra oleks vähem.
Infomüra ja –rohkuse tõttu on ka inimeste töö- ja suhtlusstiilid tunduvalt muutunud. Töötatakse kodus, ollakse võrgu kontaktis üheaegselt umbes 20 inimesega, hüpeldakse ühelt tegevuselt teisele ja jälle tagasi.
On teada, et Jaapanis on järjest rohkem neid inimesi, kes elavad mõneruutmeetrises ruumis, käivad aastas paar korda , on aga kogu aeg võrgus ja suhtlevad maailmaga sealt. Ja kui uus sellega hästi hakkama saab – siis nii olgugi! Vanemate inimeste jaoks sellised muutused stressi.
Võime ette inimest saja aasta pärast: tal on tohutult hea tähelepanu jagamise võime, ta sööb surrogaattoitu ja suhtleb vahendatult virtuaalmaailmas. Paraku liigub ta väga vähe. Kaldun arvama, et niisugune hüpertrofeerunud, suure mürataluvuse, siia-sinna hüpleva aju ja kehaga subjekt sureb välja.
Kuidas see maailmapilti mõjutada võib?
Inimliik on kujunenud tuhandete aastate jooksul ja muutused on olnud väga aeglased. Meie geneetika, meie aju, meie närvisüsteem on nendele muutustele reageerida mõistliku ajaga. Praegused muutused on aga nii kiired, et küsimus: kas me ikka jõuame kohaneda? Tehnoloogiliste põlvkondade vahetus on tunduvalt kiirem sotsiaalse ja geneetilise vahetusega.
Inforohkus ja võimalused mitmekesist infot mugavalt ja kiiresti saada võib tekitada tõelist infostressi.
Aga kas siis meie võrratu kohanemisvõime meid ei aita?
Sellele võib muidugi loota. Kuid ka juhtuda, et tehnoloogiate arengu ja inimliigi taluvuse vahel võivad tekkida käärid. Inimese organismile tekitatud negatiivsete tagajärgede hulk võib saada saatuslikuks ning ületada selle positiivse, mida saadakse kiirest, efektiivsest infotehnoloogiast.
17. Vestlus eelmise harjutuse põhjal
Vestelge teemal „Kas infoküllus tuleb õppimisel kasuks või kahjuks? Kas igasugune info on usaldusväärne?”. Kasutage eelmise teksti sõnavara.
