Märkame ja hoolime! 2

Kui teid on kutsutud mõnd sündmust tähistama või nädalalõppu veetma, on viisakas oma tulemisest või äraütlemisest eelnevalt teatada. Kui võõrustaja on hea tuttav, pole muret ka kingituse valimisega – midagi söödavat-joodavat, mõni hea muusikaplaat või raamat. Kohale saabudes (viskama) oma asju esimesse vabasse kohta, vaid (ootama) , kuhu võõrustaja palub teil need panna. (võtma) midagi luba küsimata. (Olema) alati abivalmis ja rõõmsas tujus! (Pakkuma) oma abi, kui võõrustaja ise parajasti millegagi tegeleb. Ja (meeles pidama) – külaline on armas kaks korda, siis kui tuleb ja siis, kui lahkub. Järelikult – (jääma) kauemaks, kui teid kutsuti.

Miks pole teie käitumishinne tunnistusel „eeskujulik”? Järelikult pole te kinni pidanud oma õppeasutuse kodukorrast ja olete eksinud mõningate reeglite vastu. (Meelde tuletama) , mitu korda on õpetaja tunnis hoiatanud: „(võtma) kotist välja nutitelefoni!” Äkki on isegi juhtunud, et vanemad on sellele kooli isiklikult järele pidanud tulema? Kas meenub, kuidas olete tähelepanuta jätnud õpetaja nõudmised: (vahele segama, aknast välja vaatama) „”? Loodame, et need ajad on ammu möödas, kui teile tuletati meelde: (tõuklema, teisi kiusama, kaklema) „ ” Olete juba piisavalt empaatiavõimeline, et öelda sõbrale: „(mõtlema) järele, kas ikka tasub poppi teha?”

Praeguse põlvkonna noored on harjunud meelelahutusega, kus on palju kära, intensiivne liikumine ja piiride katsetamine. Sellist käitumist ei tohi üle viia teatri- või kinosaali. Loodame, et olete kasvatatud inimene ja teile pole tehtud etenduse või kinoseansi ajal niisuguseid märkusi nagu: „(krõbistama)  krõpsupaki ja kommipaberitega, (võtma) ruumis müts peast!” Kas mäletate veel kunagi õpitud reegleid: (häirima) avalikus ruumis teisi inimesi; istekoha leidmisel (mööduma) istujatest, olles näoga nende poole, kusjuures (laskma) härral ees minna. (Austama) näitlejaid! (Näppima) etenduse ajal mobiili! Te ei tulnud ju teatrietendusele või kinoseansile selleks, et panna Facebooki infot selle kohta, kus te parasjagu viibite, keda näete ja mida tunnete. (Andma) karikaturistidele põhjust kujutada noori selliselt: müts peas, koolikott seljas, joogipudel käes, trügib kamp seansile hilinenud noori istujate nägusid kottidega kriimustades oma kohtadele. (Riietuma) teatrisse minnes natuke pidulikumalt, (kasutama) joogijanu ja näljatunde kustutamiseks vaheajal kohvikut, (jagama) muljeid jalutussaalis!

Üldiselt on meie noored tublid liiklejad: ületavad ohutult teid; liiguvad jalakäijatena maantee vasakus servas; sõidavad jalgratta, rulluiskude, rulalaua või tõukerattaga ilma teisi liiklejaid segamata. Kuid kordamine on tarkuse ema. (Meelde jätma) – tänaval liikudes tuleb ka teistele inimestele ruumi jätta. (Jääma) keset teed tuttavaga rääkima! (Müksama) oma suurte kottide või vihmavarjuga teisi inimesi! Tihedas massis (hoiduma) mitmekesi käe alt kinni käimast, (kõndima) ühekaupa – nii on kõigil kergem liikuda. (Kandma) helkurit, (riputama) see oma riiete paremale küljele umbes põlvekõrgusele! Isegi ülekäigurajal teed ületades (mõtlema) kõrvalisi mõtteid või (kuulama) muusikat – (keskenduma) turvalisele teeületamisele! Spontaanne ja hooletu käitumine võib teie elu ohtu seada.

(Värskendama) oma teadmisi! (Jätma) suuremad esemed, nagu kandekotid, pakid, vihmavarjud garderoobi! (Sisenema) näitusesaalidesse märgades riietes ja poristes jalanõudes! (Säilitama) korda ja vaikust, (rääkima) valju häälega, see häirib teisi inimesi! Taieste silmitsemisel (astuma) eesoleva külastaja ette ega (trügima) talle liiga lähedale, (varjama) oma kehaga pikemaks ajaks museaali (muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi) teiste eest! Kui aga äpardus ikkagi juhtub, siis (vabandama) . Muljeid kaaslastega (vahetama) vaikselt ja tagasihoidlikult. Kui soovite midagi pildistada, (luba küsima) teenindajalt!