10. Teksti mõistmine
saavad hakkama
puudub kogemus
hea käekäigu
milline lõbu
eelnevast elust
igapäevased toimetused
asenduskodude lastel
kaasa minna
sära silmades
vanemlike kohustustega
ei tunne
põlvnemise lugu
teha korda
tarku otsuseid
tuleb asemele
Amet – ema, isa
On üsna haruldane, kui töölepingus on ametiks märgitud „ema” või „isa”. Sellist ametit peavad SOS lastekülade asenduskodude kasvatajad. Nende südameisse mahuvad peale oma laste ja lastelaste ka need, kelle emad ja isad pole hakkama saanud. Kuni 8lapselised pered elavad lapsekesksetes ja peremudelit järgivates peremajades, kus on kõik eluks vajalik: magamistoad, elutuba, köök, pesemisruumid, panipaik. Olemas on ka kõige tähtsam – perekond ise – ema, isa, õed-vennad. Enamikul lastest elada kahe vanemaga peres. Asenduskodus hakkavadki lapsed elama uue peremudeli järgi.
Tööd ja lastekasvatamist pole perevanematel, ei emal ega isal, siin võimalik lahus hoida. Nagu tavapereski, on nad lihtsalt ema ja isa, kes hoolitsevad oma laste eest. Lastele on vaja elamiseks luua mõnus ja rahulik keskkond. On loomulik, et ka oleksid seljas korralikud riided, et neil oleksid mänguasjad, sülearvuti, võimalus huviringis käia. Muidugi valmistavad vanemad lapsi ette tulevaseks iseseisvaks eluks – õpetavad neid tegema : miks ja mida õppida, kuidas iseseisvalt ennast ja tulevast peret majandada, kuidas koduste toimetustega hakkama saada, kuidas konflikte ära hoida või tülide puhul leppida. Pereema päeva täidavad kodus: toidu valmistamine, laste kooli ja lasteaeda saatmine, pesu pesemine, koristamine, poeskäik, laste murede ärakuulamine, e-koolist saadud teadete põhjal rõõmu või kurbuse väljendamine, õppimisel abistamine, lapsega silma- või kõrvaarsti külastamine jne.
Asenduskodusse sattudes paljud poisid kõige tavalisemaidki tööriistu: kruvikeerajat, mutrivõtit või näpitstange. Koos pereisaga saadakse varsti selgeks, mis tööriistad peaksid igas majapidamises olema, kuidas jalgratas, rulalaud või tõukeratas. Koos tehakse sanitaarremonti, meisterdatakse vajaminev lihtsam mööbliese ja korrastatakse majaümbrust. Ja on koos pereisaga minna kalale või kardirajale, talvel suusaradadele. Isal tuleb pea iga päev ette töösõite. Ja kui mõni laps tahab isaga ja koos pereasju ajada, siis on see teretulnud. Meheks kasvamisel saab pereisa olla poistele suureks eeskujuks.
Kordaminekud töökarjääris emana või isana tulevad aastatega. Alguses võib see olla üsna katsumusrohke, sest kõigil on kaasa võetud isiklikud harjumused ja tavad. Kogemuste kasvades muutub perekonnaks kokkukasvamine sujuvamalt. Asenduskodu on nagu voolav vesi jõesängis, pidevas liikumises: keegi on saanud täiskasvanuks ja lahkub, keegi uus . Suuremaks rõõmuks asenduspere emale ja isale on see, kui lastest on saanud haritud, hoolitsevad, armastavad ja tegusad lapsevanemad, kes tunnevad oma , teavad, kus asuvad nende juured ja meenutavad tänutundega ka perevanemaid.
Loe lisaks: sos-lastekyla.ee
11. Teksti põhjal jutustamine
Jutustage eelneva teksti põhjal asenduskodu vanemate ametist. Arutlege, millised isikuomadused peaksid olema inimesel, kes sellisesse ametisse sobiks.
12. Sobiva sõnavormi valimine
Vabandamine
Viisakate (inimene) ütleme „palun vabandust” kõigile, ka võhivõõrastele. Kui oleme teinud midagi, mille kohta arvame, et seda (pidama) ebameeldivaks või sobimatuks, tunnistame oma eksimust vabandamisega. (lähedane) ees vabandame sagedamini, sest hoolime (nemad) mitte formaalselt, vaid tõeliselt. Vabandamine on mitmetahuline tegevus: ühelt poolt näitab see, et vabandaja teadvustab (ise) , et on teinud midagi taunimisväärset. Teisalt tähendab see, et ta hoolib (solvatu) . Niisugune käitumine näitab, et inimene on viisakas ja hea (käitumine) . Vabandamine on üks osa kommunikatsioonist. Vabandamisel kriisiolukorras ei piisa ainult suvalisel hetkel (ütlema) lühikesest fraasist „palun vabandust”, vaid see nõuab pisut rohkemat pingutust. Kriisiolukordi, kus vabandama peaks, on (erinev) , alates vabandamisega kõige lähedasemate ja kallimate inimeste ees ja lõpetades vabandamisega tuhandete inimeste ees seoses internetiühenduse katkemise või merevee reostusega. Vabandamine (tähendama) enda eksimuse tunnistamist ning inimlikult (võtma) on seda raske teha. Selle asemel asutakse tihti hoopis rünnakule, süüdistatakse teisi või üleüldse eitatakse (tekkima) olukorda. Kõige kasulikum on siiski selgesõnaliselt vabandada, mitte olukorda (vassimine) raskemaks teha ja keerulisemaks ajada. Vabandamisega ei tohi hilineda. Väljavabandamised ja pikad telefoniselgitused on küll psühholoogiliselt (mõistma) − te tahate ju oma süükoormat kergendada −, aga pikemad arutelud jäägu ikkagi edaspidiseks. Kui teie olete tekitanud (inimene) kannatusi, siis vabandus sellises stiilis nagu „palun vabandust, kui sa haiget said” ei ole usutav ega siiras.
13. Minevikuvormi kasutamine
Lugege tekste minevikuvormis. Arutage, kas loetud pildikesed elust on väikesed heateod või lihtsalt asjade õigesti tegemine? Leidke sarnaseid näiteid ja selgitage, millal ja kui palju peaks kaasinimesed olukordadesse sekkuma.

Hea tunne tehtud teost
1.
Emal lapsevankriga tekib bussi sisenemisel raskusi. Bussi trepiaste on kõrge, vankris on laps ning vankri panipaigad on täis kotte. Noor naine pingutab kõigest väest, et buss ei peaks peatuses kaua seisma. Tal on piinlik, et buss võib sõidugraafikust maha jääda. Seda märkavad kaks peatuses seisvat härrasmeest. Nad ruttavad noorele emale appi ja aitavad lapsevankri bussi tõsta.
2.
Vanaproua naaseb turult raske kotiga. Kuna tal läheb bussi sisenemisega palju aega, on kõik istekohad juba hõivatud. Proua on valmis bussijuhi kabiini taga seisma, siis aga tõuseb istmelt üks välismaalane ja palub vanaproual istuda. Bussist väljudes pakuvad prouale abi noormees ja neiu. Nad aitavad raske kandami lausa proua koduukseni tassida.
3.
Palaval suvepäeval seisab tänava ääres sõiduauto, avariituled vilkumas. Auto kõrval seisavad kaks õnnetut noort naisterahvast. Mööda sõidab viis, viisteist, viiskümmend, viissada ja enamgi autot. Lõpuks peatub üks autojuht naiste kõrval ja küsib, kas on abi vaja. Abi on teretulnud, autol on purunenud rehv ja kuigi rattavahetuseks on kõik olemas, puuduvad algajal autojuhil nii kogemus kui ka ihuramm. Auto saab korda, aga mis vahejuhtumi puhul häirib, on see, et paarkümmend sammu eemal asuvas taksopeatuses jälgivad vahejuhtumit kolm igavlevat taksojuhti.
4.
Panga teenindussaalis on palju inimesi, kes ootavad oma järjekorda. Ühel hetkel saab oma asjad korda aetud üks pime vanem mees. Ta tõuseb telleri juurest ja hakkab, valge kepp ees, otsima teed väljapääsu poole. Saal on üsna uus, pime mees hakkab minema täiesti vales suunas. Saabub ebameeldiv üllatus – mitte keegi umbes kolmekümnest inimesest isegi ei ürita appi minna. Mõni kargab isegi eemale, et pime mees talla otsa ei komistaks. Lõpuks avaldab valju häälega nördimust üks daam, kes seisab teiste selja taga. Ta trügib inimeste vahelt läbi ja aitab pimeda uksest välja. Kas kohalejäänutest keegi ka piinlikkust tunneb, pole teada.