Märkame ja hoolime! 3

On üsna haruldane, kui töölepingus on ametiks märgitud „ema” või „isa”. Sellist ametit peavad SOS lastekülade asenduskodude kasvatajad. Nende südameisse mahuvad peale oma laste ja lastelaste ka need, kelle emad ja isad pole  hakkama saanud. Kuni 8lapselised pered elavad lapsekesksetes ja peremudelit järgivates peremajades, kus on kõik eluks vajalik: magamistoad, elutuba, köök, pesemisruumid, panipaik. Olemas on ka kõige tähtsam – perekond ise – ema, isa, õed-vennad. Enamikul lastest  elada kahe vanemaga peres. Asenduskodus hakkavadki lapsed elama uue peremudeli järgi.

Tööd ja lastekasvatamist pole perevanematel, ei emal ega isal, siin võimalik lahus hoida. Nagu tavapereski, on nad lihtsalt ema ja isa, kes hoolitsevad oma laste eest. Lastele on vaja elamiseks luua mõnus ja rahulik keskkond. On loomulik, et ka oleksid seljas korralikud riided, et neil oleksid mänguasjad, sülearvuti, võimalus huviringis käia. Muidugi valmistavad vanemad lapsi ette tulevaseks iseseisvaks eluks – õpetavad neid tegema : miks ja mida õppida, kuidas iseseisvalt ennast ja tulevast peret majandada, kuidas koduste toimetustega hakkama saada, kuidas konflikte ära hoida või tülide puhul leppida. Pereema päeva täidavad kodus: toidu valmistamine, laste kooli ja lasteaeda saatmine, pesu pesemine, koristamine, poeskäik, laste murede ärakuulamine, e-koolist saadud teadete põhjal rõõmu või kurbuse väljendamine, õppimisel abistamine, lapsega silma- või kõrvaarsti külastamine jne.

Asenduskodusse sattudes paljud poisid kõige tavalisemaidki tööriistu: kruvikeerajat, mutrivõtit või näpitstange. Koos pereisaga saadakse varsti selgeks, mis tööriistad peaksid igas majapidamises olema, kuidas jalgratas, rulalaud või tõukeratas. Koos tehakse sanitaarremonti, meisterdatakse vajaminev lihtsam mööbliese ja korrastatakse majaümbrust. Ja on koos pereisaga minna kalale või kardirajale, talvel suusaradadele. Isal tuleb pea iga päev ette töösõite. Ja kui mõni laps tahab isaga ja koos pereasju ajada, siis on see teretulnud. Meheks kasvamisel saab pereisa olla poistele suureks eeskujuks.

Kordaminekud töökarjääris emana või isana tulevad aastatega. Alguses võib see olla üsna katsumusrohke, sest kõigil on kaasa võetud isiklikud harjumused ja tavad. Kogemuste kasvades muutub perekonnaks kokkukasvamine sujuvamalt. Asenduskodu on nagu voolav vesi jõesängis, pidevas liikumises: keegi on saanud täiskasvanuks ja lahkub, keegi uus . Suuremaks rõõmuks asenduspere emale ja isale on see, kui lastest on saanud haritud, hoolitsevad, armastavad ja tegusad lapsevanemad, kes tunnevad oma , teavad, kus asuvad nende juured ja meenutavad tänutundega ka perevanemaid.

Viisakate (inimene) ütleme „palun vabandust” kõigile, ka võhivõõrastele. Kui oleme teinud midagi, mille kohta arvame, et seda (pidama) ebameeldivaks või sobimatuks, tunnistame oma eksimust vabandamisega. (lähedane) ees vabandame sagedamini, sest hoolime (nemad) mitte formaalselt, vaid tõeliselt. Vabandamine on mitmetahuline tegevus: ühelt poolt näitab see, et vabandaja teadvustab (ise) , et on teinud midagi taunimisväärset. Teisalt tähendab see, et ta hoolib (solvatu) . Niisugune käitumine näitab, et inimene on viisakas ja hea (käitumine) . Vabandamine on üks osa kommunikatsioonist. Vabandamisel kriisiolukorras ei piisa ainult suvalisel hetkel (ütlema) lühikesest fraasist „palun vabandust”, vaid see nõuab pisut rohkemat pingutust. Kriisiolukordi, kus vabandama peaks, on (erinev) , alates vabandamisega kõige lähedasemate ja kallimate inimeste ees ja lõpetades vabandamisega tuhandete inimeste ees seoses internetiühenduse katkemise või merevee reostusega. Vabandamine (tähendama) enda eksimuse tunnistamist ning inimlikult (võtma) on seda raske teha. Selle asemel asutakse tihti hoopis rünnakule, süüdistatakse teisi või üleüldse eitatakse (tekkima) olukorda. Kõige kasulikum on siiski selgesõnaliselt vabandada, mitte olukorda (vassimine) raske­maks teha ja keerulisemaks ajada. Vabandamisega ei tohi hilineda. Väljavabandamised ja pikad telefoniselgitused on küll psühholoogiliselt (mõistma) − te tahate ju oma süükoormat kergendada −, aga pikemad arutelud jäägu ikkagi edaspidiseks. Kui teie olete tekitanud (inimene) kannatusi, siis vabandus sellises stiilis nagu „palun vabandust, kui sa haiget said” ei ole usutav ega siiras.