12. Isikulise tegumoe kasutamine
Lugege teksti. Kirjeldage kultuuripealinnade ettevõtmisi, kasutades umbisikulise tegumoe asemel isikulist tegumoodi. Tekstis kasutage aluseks sõnu europarlament, riik, ühiskond, kogukond, rahvas, linn, korraldav komisjon jt.
Euroopa kultuuripealinnad
Euroopa kultuuripealinnade rahvusvaheline projekt rõhutab, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kultuur on osa üleeuroopalisest kultuurist. Kultuuripealinnade traditsioon sai alguse 1985. aastal, mil otsustati, et igal aastal võib üks Euroopa Liidu linn näidata teistele liikmesriikidele oma mitmekesist ja rikkalikku kultuurielu. Alates 2005. aastast kannavad kultuuripealinna tiitlit kaks Euroopa Liidu liikmesriigi linna korraga. Ühe kalendriaasta jooksul viiakse kultuuripealinnades läbi rahvusvahelisi kultuuriprojekte, tutvustatakse linna isikupära ja vaatamisväärsusi tuhandetele inimestele üle maailma. Linnale antakse võimalus olla tähelepanu keskmes, tõsta regiooni ja linna tuntust nii kohalike inimeste kui ka külaliste hulgas. Kultuuriprogrammi raames näidatakse kohalikku kultuurielu ja selle arengut: meelitatakse osa võtma suurejoonelistest ja pisut tagasihoidlikematest festivalidest, korraldatakse kontserte, kunstinäitusi, filmiesitlusi. Üritusi jälgitakse üle kogu maailma ka televisiooni ja veebi vahendusel.
Laiemas kontekstis ei peeta kultuuriks mitte ainult kontserte ja näitusi, vaid kõike, mida kultuuripealinnas näha saab: kuidas siin käitutakse ja riietutakse, mida süüakse ja juuakse, missugune on loodus või liikluskultuur. See kõik on väliskülalistele huvitav. Pole aga võimatu, et ka kohalikke inimesi üllatatakse mõne sündmusega: tutvutakse sellise helilooja, kirjaniku või kunstniku loominguga, kellest neil seni isegi aimu ei olnud. Vahel avastatakse mõni huvitav kodulinna koht, kuhu pole varem kordagi satutud.
Suurima kultuurisündmusena Eestis mäletatakse aastat 2011, mil Euroopa kultuuripealinnadeks olid Tallinn ja Turu.
Kultuuripealinna aasta jooksul viidi Tallinnas ellu julgeid ja huvitavaid ideid ning jätkati juba traditsiooniks saanud üritusi: korraldati noorte laulu- ja tantsupidu, merepäevad, KUMU muuseumiöö, näidati Põhuteatri etendusi, avati kultuurikilomeeter. Ka suurejooneline ava- ja lõputseremoonia oli põhjus, miks pealinna külastada.
13. Kultuuriprogrammi koostamine
Koostage rühmatööna sõpruslinna külalistele kultuuriprogramm, kus tutvustate oma kodukoha kultuurielu.
14. Valige lausele sobiv lõpp
Kultuurireisid
1. Geograafia ja kultuuriajaloo tundides oleme kõik saanud mingi ettekujutuse
2. Kui sügavad või põhjalikud need teadmised ka poleks,
3. Oleme reisiajakirjades imetlenud fotosid maailma tuntumatest vaatamisväärsustest:
4. Need kunstiväärtused on seisnud siin tuhandeid aastaid, kuid alles nende ees või kõrval seistes
5. Hinge võtab kinni ja sõnatuks teeb vaade Pariisile Eiffeli tornist, Rooma linnale ja Vatikanile Püha Peetruse katedraali tornist, aga
6. Kunsti nautimiseks tuleks varuda piisavalt aega, muidu võib juhtuda, et kõnnime
7. Kõiki emotsioone kultuurireisil nähtu kohta pole võimalik sõnadesse panna, kuid meid rõõmustab teadmine, et oma jalajäljed oleme
15. Käänete kasutamine
Virtuaalne kunst
Kunstnike (traditsioonilised töövahendid) kõrval on kaasajal kasutusele võetud videokaamera ja internetiprogrammid. Tulemuseks on fotomanipulatsioonid, (fotod ja pildid) digitaalne töötlus, interaktiivsed videoinstallatsioonid. Kogu virtuaalne kunst on loonud palju (mitmekesised võimalused) pilti muuta või deformeerida. Eelnevate sajandite visuaalne kunst oli staatiline. Suurima uuendusena on digitaalkunst muutnud pildi (liikuv ja dünaamiline) , kasutades ka heli, muusikat ja teksti − seega ka rohkemat informatsiooni kandvaks. Muutunud on arusaam (pilt) , muutunud on inimeste värvitaju, sest digitaalkeskkonna värvid on ju hoopis midagi muud kui näiteks impressionistide omad, kes püüdsid (lõuend) jäädvustada ilu, valguse ja värvide hetkemuljet. Eeskätt kasutab digitaaltehnoloogia (piiramatud võimalused) ära fotokunst, luues suurejoonelisi müstifikatsioone ja kutsudes esile (mitmekesised emotsioonid) .
Traditsiooniliste maali-, skulptuuri-, ehte- või keraamikanäituste kõrval on (igapäevased kunstisündmused) saanud ka uut laadi teosed – videoinstallatsioonid ja perfomance’id. Digitaaltehnoloogia on tänapäeval kättesaadav kõigile, ka (kunstihariduseta inimesed) . Nemadki kasutavad elektroonilise kunsti võimalusi entusiastlikult, filmivad näiteks isikliku elu (sündmused) , jäädvustavad (reisielamused) , kultuuri- ja poliitikasündmusi. Mõnikord küündivad need videopildid kunstilise taseme poolest nauditavaks ka (teised inimesed) .
