7. Suur ja väike algustäht
Tuletage meelde suure ja väikese algustähe kasutamist. Kirjutage iga reegli juurde 5−7 näidet.
I
- kohanimed − suure algustähega
- liigisõnad (maakond, alev, talu, vallavalitsus, puiestee, kõrb, laht, väljak jt) – väikese algustähega
Räpina alev, Muuga laht, Sahara kõrb, Atlandi ookean, Vana-Egiptuse püramiidid, Tartu Jaani kirik, Lääne-Euroopa kunst, Kagu-Eesti loodus, Lõuna-Ameerika indiaanlased, Lääne-India saarestik, Põhja-Atlandi hoovus, Suur-Karja tänav, Jägala juga, Sakala kõrgustik
II
- ajakirjade ja ajalehtede nimed – kõik sõnad suure algustähega (va sidesõna ja)
ajalehed: Harku Valla Teataja, Kuressaare Sõnumid, Eesti Ekspress, Kuldne Börs, Eesti Õpilasleht, Paide KKK Koolileht
ajakirjad: Eesti Tervishoid, Kultuur ja Elu, Pere ja Kodu, Imeline Ajalugu
III
- ametiasutuste, organisatsioonide, ühenduste jm nimed:
1. ametlikkuse näitamisel – läbiv suurtäht
Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linnavalitsus, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Prantsuse Lütseum, Eesti Üliõpilaste Selts jt
2. mitteametlikul, tavakasutusel – läbiv väiketäht (va kohanimed)
Lõpetas prantsuse lütseumi, Tartu linnavalitsus, töötas pikki aastaid haridus- ja teadusministeeriumis, seejärel maksu- ja tolliametis, ta on Pärnumaa skautide ja gaidide maleva liige
IV
- teoste (kirjandusteosed, artiklid, filmid, muusika- ja kunstiteosed, näitused, tele- ja raadiosaated) pealkirjad − suur esitäht, ülejäänud sõnad väikese esitähega; pealkiri jutumärkides
A. H. Tammsaare romaan „ Tõde ja õigus”, M. Underi luulekogu „Sinine puri”, film „Arabella, mereröövli tütar”, Arvo Pärdi „Kontsert tšellole ja orkestrile”, Leonhard Lapini õlimaal „Kalevi kojutulek”, uudistesaade „Aktuaalne kaamera”, fotonäitus „Sügisesed maastikud”
8. Sobiva sõnavormi kasutamine
Esimesed raamatukogud olid Eestis olemas juba 16. sajandil – need olid kloostri- või kirikuraamatukogud, mille peamisteks kasutajateks olid mungad või nunnad. Eestikeelse kirjanduse ühiskasutus sai (algus) 18. sajandi vennastekoguduste palvemajades, kus ringles nii käsikirjalisi kui ka (trükkima) raamatuid. Aga ka siis oli vara rääkida maarahva raamatukogudest. Avalikud, omakeelse (kirjandus) raamatukogud, tulid eestlastele 19. sajandil. Neile ei saa siiski läheneda (tänapäevane) mõõdupuuga: raamatukapp klassinurgas – selline oli algus. Rahvusliku liikumise keskseks küsimuseks olid haridus- ja kooliolud; siitpeale oli ka eesti raamatukogude ajalugu kõige (tihe) seotud kooliga. Rahvusliku liikumise suurürituste elluviija oli kooliõpetaja. Eesti rahvusliku liikumise kandjaks oli maarahvas. Rahva (asutama) raamatukogud said alguse maal ja nende areng toimus maal kiiremini kui linnades.
1860. a avati ühes rahvusliku liikumise tähtsamas (kolle) Viljandimaal Tarvastus raamatukogu. Avalike raamatukogude traditsioonile Eestimaal oli sellega algus (tegema) .
1880ndate aastate keskelt on kindlaid andmeid 135 raamatukogu kohta maal. Edaspidi suunasid raamatukogude (areng) erinevate valitsuste määrused, mis polnud alati positiivsed. Ainult väga suur nõudlus kirjasõna järele ei lasknud raamatukogudel välja (surema) . Karskusseltsid olid nendel aastatel peamised rahvaraamatukogude traditsiooni jätkajad. Oli ka teisi (lahendus) , muuhulgas isiklike raamatukogude näol. Kooliõpetajatel ja teistel kirjandushuvilistel inimestel olid isiklikud raamatukogud, kust nad laenutasid meelsasti raamatuid ka külaelanikele. Suurema tähtsuse omandasid lugemisringid. Seadus ei (keelama) raamatuid omada ja neid naabrile anda. Raamatuid (ostma) ka ühiselt ja lugemisringid olid laialt levinud. Hoolimata takistustest ja kitsendustest, mis tulid kubernerilt ja teistelt kohapealsetelt võimudelt, (asutama) aastatel 1906−1915 Eestis 337 raamatukogu, neist 247 maal.
Eesti raamatukogunduses leidsid olulisemad sündmused aset Eesti Vabariigi ajal. Eesti sai korraliku, kogu maad haarava avalike raamatukogude võrgu. Kui 1924. a oli (avalik) raamatukogusid 518, siis 1939. a juba 736.
9. Infinitiivi kasutamine
Raamatud talletavad inimeste mõtteid ja annavad neid edasi järeltulevatele põlvedele. Raamatud jäävad igavesti nagu monumendid. Raamat oli, on ja jääb. Ei internet ega massimeedia kanalid suuda raamatute tähtsust. Raamatu olulisust rahva jaoks ei saa . Ta õpetab, soovitab, suunab inimeste tegemisi. Üha kallinevas elukeskkonnas on hakatud ka raamatu eest oluliselt rohkem kui kunagi varem, olgu see siis paberil trükitud raamat või e-raamat. aga inimesed tahavad. Seda soovi on alati aidanud raamatukogu, nii linnas kui maal. Raamatukogu võib kooliga, kus puuduvad klassid, mille peab igal õppeaastal . Maaraamatukogud ehk rahvaraamatukogud on olulised kultuurikeskused, neil on õnnestunud läbi aegade osa külakultuurist. Raamatukogu saalides saab üritusi, kokkutulekuid ja koosolekuid, läbi viia koolitusi ja on võimalik ka näitusi. Maaraamatukogu on harjutud küla info- ja seltsielu keskpunktiks. See on väga oluline, sest mõnes külas on raamatukogu viimane allesjäänud kooskäimiskoht. Lisaks raamatute laenutamisele ning ürituste läbiviimisele peavad raamatukogud teisigi teenuseid. Nii mõnigi raamatukogu on hakanud internetikasutust, paljundusvõimalusi ning muid e-teenuseid. E-teenused ongi paljudele tasuta kättesaadavad just raamatukogude internetiühenduse vahendusel.
10. Ajurünnak loetud teksti põhjal
Lugege. Viige läbi ajurünnak teemal, kellele tuntud välismaa kultuuritegelastest võiks teie linnas või kodukohas mälestusmärgi püstitada. Miks?
Kaks Wildet
Üks enam pildistatud vaatamisväärsusi Tartu kesklinnas on skulptuurigrupp eesti kirjanikust Eduard Vildest (1865–1933) ja iiri päritoluga Inglise kirjanikust Oscar Wildest (1854–1900). Pronksist kaksikfiguur kujutab endast graniitkivist pinki, millel istuvad kaks kirjanikku, kes omavahel vestlevad. Kirjanike fännid mahuvad pildistamiseks istuma kahe kuulsuse vahele, ehkki aeg-ajalt meeldib nii mõnelegi istuda Oscar Wilde’i süles.
Puudub igasugune teave selle kohta, et Oscar Wilde oleks kunagi Tartus käinud.
Kirjanike kujusid fotode eeskujul modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu on märkinud, et pidas silmas aastat 1890, mil kaks Wildet oleksid võinud tõepoolest kohtuda ja paar sõna vaimukat juttu ajada.
Kaksikskulptuuri idee tekkis ühel iirlasest toitlustusettevõtjal. On olemas kaks kirjanikku, kelle perekonnanimed on kirjutamisel üsna sarnased. Eestlased on uhked oma kirjaniku üle, iirlased oma üle. Miks mitte paigutada rajatava pubi lähedale samanimeliste kirjanike skulptuur? Niisugune särav mõttevälgatus tartlastele meeldis ja nüüd ehibki kahe nimekaimust kirjandusklassiku skulptuur Tartu kesklinna. Sellest kohast on kujunenud südalinna turismimagnet ja vaatamisväärsus.
Iirimaal Galway linnas asub sama skulptuuri koopia. See on Eesti riigi ja tartlaste kingitus iirlastele.
11. Kirjanike loomingu tutvustamine
Tutvustage klassile Eduard Vilde ja Oscar Wilde’i loomingut.
