ÕPPIJALE
Enamik õppijale nähtavaid ülesandeid on automaatkontrollitavad. Neid ülesandeid saab lahendada nii mitu korda, kui soovitakse. On ka ülesandeid, kus saab oma tarbeks või hiljem õpetajale esitamiseks teha märkmeid või kirjutada nõutud tekst.
ÕPETAJALE
Kõiki kogumiku kirjalikke ülesandeid saab õpetaja kasutada teadmiste kontrolliks.
1. Teemakaardi põhjal arutlemine
Tutvuge teemakaardiga ja arutlege, kas ja kuidas on majandushuvid ja keskkonnakaitse seotud.
2. Käänete kasutamine
Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi algul võeti kaitse alla peamiselt haruldased (puud) , (salud) , (rändrahnud) , (hiied) , harvaks jäänud (taime- ja loomaliigid) , unikaalsed ja kaunid maastikuvormid: (mäed) , (astangud) , (allikad) , (kosed) , (koopad) . Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade (loomine) või üksikobjektide (hooldamine) ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku (hoid) – (keskkonnakaitse) . See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse (elupaigad) hoidmise ja (ökosüsteemid) säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldust hoidma iga (metsatukk) , (park) , (haljasala) , (mererand) , (järv) , (jõgi) , (niit) , (luht) . Keskkonnaprobleemid mõjutavad otseselt ka (majandus) . Esile on kerkinud termin „roheline majandus”. Rohelise majanduse eesmärk on saavutada olukord, kus raiskamine ja ületarbimine oluliselt väheneksid. Keskkonnakaitsega peab käsikäes käima (loodusvarad) mõistlik, säästev ja tark kasutamine, kus pole (saastamine) , (raiskamine) ega ressursside (ebatõhus kasutamine) . Igal tootmisel ja igal töökohal on alati mingisugune keskkonnamõju. Ka rohelise majanduse (tingimused) on ettevõtete eesmärk teenida kasumit. See on võimalik tingimusel, kui (tootlikkus) kõrval tagatakse ka loodusressursside mõistlik kasutamine, uuenemine ja elujõulisus.
3. Käänete kasutamine
1. Looduse kasutuskoormust reguleeritakse (metsad) , (sood) , (rannikualad) , (niidud) .
2. Metsad jagatakse tallamiskindluse järgi (tallamisõrnad) , (tallamistundlikud) , (tallamiskindlad) metsadeks.
3. Tallamiskoormus sõltub (aastaaeg) , matkajate (arv) , matkade juhendaja (olemasolu) .
4. Puhkealade planeerimisel tuleb tallamistundlikes metsades piirata (ratsutamine) , (mägijalgrattaga sõitmine) , (massiüritused) .
5. Mets pakub võimalusi (jalutamine) , (tervisejooks) , (looduse vaatlemine) , (pikniku pidamine) , (telkimine) .
6. Looduse üksikobjektidest on võetud kaitse alla mitmeid (puud) , (rändrahnud) , (joad) , (pangad) , (astangud) , (koopad) .
7. Tööstus ostab eraisikutelt kokku (pohlad) , (jõhvikad) , (mustikad) , (vaarikad) , (murakad) , (maasikad) , (pähklid) , (seened) .
8. Metsamarjadest valmistatakse tööstuslikult (keedised) , (mahlad) , (veinid) , (salatid) .
9. Seenekasvatusistandusi rajatakse (keldrid) , (vanad kaevandused) , (kivimurrud) .
10. Aasta ringi võib osta tööstuslikult kasvatatud (šampinjonid) , (sirmikud) , (austerservikud) .
11. Võrtsjärve õppekeskuse akvaariumides võib jälgida mageveekalu: (ahvenad) , (angerjad) , (haugid) , (kogred) , (karpkalad) , (säinad) , (särjed) , (lestad) , (lutsud) .
12. Linde elab kõikjal – (metsad) , (põllud) , (veekogud) , (heinamaad) , (kultuurmaastik) .
13. Oma harulduse ja ohustatuse astme tõttu kaitseme (must-toonekurg) , (meri-, kala- ja kaljukotkad) , (lendoravad) , (Euroopa naaritsad) jt.
14. Linnusulgi kasutatakse (padjad) , (tekid) , (riided) , (ehted) valmistamisel.
