4. Tegusõna käändelised vormid
Tuletage meelde, missuguste tegusõnade käändelisi vorme kõige enam kasutatakse. Kirjutage skeem vihikusse ning lisage oma teemakohased näidislaused.
1. mida tegema+s? | |
käima | Nad käivad loomadele tammetõrusid korjamas. |
2. mida tegema+st? | |
hoiduma | Hoiduge loomadele lähedale minemast! |
3. mida tegema+ta? | |
olema | Muinsuskaitse all olev kirik on restaureerimata. |
4. tegema+ks | |
selleks et mõista = mõistmaks keskkonnakaitse seadusi, … | |
5. Tegusõna käändeliste vormide kasutamine
Viimase sajandi jooksul on tahtlikult või tahtmatult sattunud Eesti aladele taime- ja loomaliike, kes võivad kahjustada või alla suruda kohalikku taimestikku ja loomastikku. Võõrliikidele tähelepanu (pöörama) ja abinõusid tarvitusele (võtma) seame ohtu nii majanduse kui ka inimeste tervise. Kliimamuutuste (sagenema) ning rahvusvahelise kaubanduse, turismi ja kaubavedude (tihenema) hakkavad kiiremini levima ka võõrliigid, (ohustama) sellega veel laiemalt meie elukeskkonda. Eesti probleemseimateks võõrliikideks peetakse näiteks minki ehk ameerika naaritsat, kährikut ja Sosnovski karuputke. Euroopa naaritsat on meie aladelt (välja tõrjuma) ameerika naarits ehk mink. Minke näeme (toituma) vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Selle tugeva ning elupaiga ja toidu suhtes lepliku võõrliigi tõttu on välja (surema) väiksemate pesakondadega euroopa naarits. Seetõttu on minkide arvukust võimatu vähendada neid aasta ringi (jahtima) . Võõrliikidega võitlemine veekeskkonnas on veelgi raskem kui maismaal. (Kaitsma) Eesti veekogusid võõrliikide eest ja (võitlema) võõrsilt sissetoodud veetaimede, kalade ja vähkidega on välja antud seadused. Seadus keelab näiteks lasta looduslikku veekogusse zoopoest ostetud elusaid võõrkalu või võõrvähki. (Konkureerima) samale elupaigale ja toidule, võivad võõrliigid meie veekogude püsielanikele saatuslikuks saada. Pealegi kannavad paljud võõrliigid surmavaid haigusi. (Mõjutama) surmavate haiguste levikut jõevähkide hulgas, on keelatud meie veekogudesse lasta kitsasõralist, ogapõskset ja signaalvähki. Mitte vähem kahju ei too looduskeskkonnale seadusi eiravad röövpüüdjad ja salakütid. Nad ei ole loobunud kala püüdmisest ka selleks ajaks, kui on kehtestatud kalapüügikeeld. (Vähendama) keelatud vahenditega haugi ja teiste kalade püüdmist, on röövkalastajatelt ära võetud ahinguid ja ebaseaduslikke võrke. Keskkonnainspektsiooni sõnul jätab üha enam jahimehi (teatama) , kui metsas liiguvad salakütid. Nad jätavad (täitma) kõik jahindusega seotud seadused ja eeskirjad. Ebaseaduslikult (küttima) on nad maha lasknud põtru, metskitsi, metssigu, rebaseid ja jäneseid. Vähipüügi harrastajad peavad kursis olema vähi röövpüügist tuleneva kahjuga. Otsest mõju vähipopulatsioonile on (avaldama) see, kui püütakse ka alamõõdulisi vähke.
6. Isikulise ja umbisikulise tegumoe kasutamine
- Mis tähtsus on metsadel?
- Milline on inimtegevuse mõju metsadele?
Mets
Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast (saama) inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest (korjama) marju ja seeni ning metsas (käima) jahil. Metsi (pidama) keskkonna tasakaalustajaks. Neid (kasvatama) pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel (kaitsma) veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad (puhastama) õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Üks hektar männimetsa (neelama) aastas umbes 25 tonni tolmu. Metsad (siduma) õhust süsihappegaasi ja (tootma) juurde hapnikku. Üks hektar metsa (siduma) suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja (eraldama) 200 kg hapnikku. Inimene ise (tarvitama) hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui 5 puud (suutma) toota. Üks auto (kulutama) mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas (aitama) lõõgastuda, (parandama) tervist ja (suurendama) töövõimet. Metsad on paljude meelispuhkealad: seal (parandama) tervist, (jalutama) ja (jooksma) ning (suusatama) metsaradadel. Kuid selle tulemusena (halvenema) vähehaaval metsa seisund: metsa alla (kogunema) praht, algupärane taimkate (kaduma) , metsa järelkasv (tallama) maha. Metsad (muutuma) ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiet (asenduma) varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel (kaduma) kooslusest niiskuslembesed taimed.
