7. Omadussõnade kesk- ja ülivõrde moodustamine
Moodustage omadussõnade kesk- ja ülivõrre ainsuse omastavas käändes. Lisage tagasõnad (põhjal, üle, kõrval, suhtes, abil, kohta, hulgas, järel jt).
Näidis:
värviline sulestik, eristame värvilisema sulestiku järgi, kõige värvilisema ehk värvilisima sulestiku tõttu
kohev saba
katkine tiib
tugev nokk
ohutu pesitsuskoht
haruldane loomaliik
uuenduslik idee
hall karv
iseloomulik värvus
massiivne koon
ogaline uim
harilik mageveekala
hõbedane soomus
sirge tüvi
voolujooneline keha
peenike oks
mürgine taim
kuiv sammal
range kaitse
8. Omadussõnade kasutamine. Tekstist arusaamine
Mänd
Mänd on Eesti metsades kõige sagedamini esinev puuliik. Rannarahva jaoks on mänd olnud (põhiline) paadi- ja laevaehituspuu. Laevamastideks kasutati (pikad sirged) mastimände. Männipuust valmistati ka (lihtsam) mööblit. (Toored peened) männijuurtest punuti marja- ja kartulikorvid. Palju kulus (eelnev) sajandil männipalke ka telefonipostideks ja raudteeliipriteks. Rahvapärase keemiatööstuse tooraineks olid kõige (valgurikkad) männi osad − kännud koos juurtega, neist põletati tõrva. Tõrva kulus eriti palju mererandade ja (suurem) siseveekogude kaluritel paatide ja laevade tõrvamiseks. Tänapäeval valmistatakse tõrvast (kvaliteetne) puitehitiste immutusainet, suusatõrva, (aromaatne) sauna leilivee lõhnastajat, tõrvaseepi ja saapamääret. Männimetsa õhk on väga (puhas) , sest männi okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu peetaksegi männimetsa (ideaalsed) tervisespordiradade ja -keskuste asukohaks.
Kuusk
Kuusk jääb männi kõrval teisele kohale nii oma kvaliteedilt kui ka levikult. Kuuse tüvest saab eriti (pikad) ja (sirged) palke. On levinud isegi ütlus: ta on sirge nagu kuusk. Kuusepuu heli on teistest (kõlav) , seetõttu on teda rahvakultuuris kõige (palju) kasutatud pillipuuna. Ka tänapäeval tehakse kandle, kitarri ja teiste keelpillide kõlakasti kaas kuusepuust. Levinum kuusega seotud rahvatraditsioon on selle austamine jõulupuuna. Siinsel talurahval oli kombeks ehtida ka (talvine) pööripäeval ruumid (haljad) kuuseokstega. Dokumentaalselt on teada fakt, et sel tähtpäeval tantsiti linnaväljakul ringis ümber (põlev) kuuse. Tänapäeval vajatakse kuusepuitu saetööstuses ehitusmaterjali tootmiseks. Kuusk on hea tooraine (kvaliteetne) paberi valmistamiseks, sest tema puidukiud on (pikk) kui teistel puudel. Keemiatööstuses saadakse kuuse tselluloosist viskoossiidi, millest valmistatakse riideid.
Tamm
Tamm on jõu ja võimsuse sümbol, tormides vastupidav. Tamm võib elada (aukartustäratav) vanuseni, rahvasuu on sageli arvanud, et tamme eluiga küündib 1000 aastani. Eestis võib kohata (vana) kui 500-aastaseid puid. (Esimesed) aastatel kasvab puu väga aeglaselt. (Must) tamme loetakse väärispuuks. Tammepuidu kohta ütles rahvasuu, et tamm on talumehe raud. Seda puud läks tarvis kõikjal, kus esemetele oli vaja (eriline) tugevust ja vastupidavust. Tammest tehti näiteks tuulikute (kandev) osad. Tammepuit muutub seda (tugev) , mida kauem ta vees liguneb. Vettinud tammepuu muutub aja jooksul (tumevioletne) ja kõliseb koputamisel nagu (ehtne) raud. Paljude Euroopa rahvaste uskumustes on ta piksejumala puu. Teadlased on tõestanud, et välk lööb tamme sisse sagedamini kui (teised) puudesse, sest (vana) tammed seisavad maastikul (üksik) ja on teistest puudest (kõrge) . Tammetõrud on erakordselt toitvad ning maiuspalaks paljudele metsaelanikele: metssigadele, hirvedele, metskitsedele, oravatele ning mäkradele.
___
Otsustage, missuguse puu kohta väited käivad.
- Selle puu puit on äärmiselt vastupidav. –
- See puit on eriti hinnas paberitööstuses. –
- Seda puitu hinnatakse kõrgelt keelpillide kõlakastide valmistamisel. –
- See puu on hädavajalik laevaehituses. –
- Selle puu juuri kasutatakse korvide punumisel. –
- Selle puu vilju nimetatakse tõrudeks. –
- Keemiatööstus kasutab seda puitu kangaste tootmisel. –
- Terviseradu leidub rohkesti just selles metsas. –
- See on üks pikaealisemaid puid Eestis. –
- Niiskuskindluse tagamiseks kasutatakse just selle puu kändudest saadud toodet. –
- Rahvauskumustes on puu seotud piksejumalaga. –
- Inimesed tunnevad rõõmu selle puu ehtimisest. –
9. Kaassõna ja määrsõna kasutamine
Pühapaigad
Hiied on olnud põlisrahvaste pühad paigad, kus on käidud nii kogukondlikult kui ka eraviisiliselt. Hiie on tegemist kohaga, mis ühendab pühapuid, ohvrikive, allikaid, kalmeid, palve- , kiige- ja tantsukohti. Hiie võib kuuluda lähedal asuv oja, jõgi, järv või osa sellest. Hiiepuude võib kohata peaaegu kõiki kodumaiseid puuliike: tamme, pärna, kaske, pihlakat, jalakat, leppa, paju ja haaba, lisaks ka okaspuid − kuuske, mändi ja kadakat. Aastasadade käis kogukond hiies palvetamas, ohverdamas, nõu pidamas, kohut mõistmas, surnuid matmas ja mälestamas, ravimas ning jõudu kogumas. Pühapaigas käitumise kehtisid kindlad reeglid: keelatud oli igasugune tavapärane metsa- ja põllumajandustegevus, siin polnud lubatud raiet teha, põldu künda, heina niita, loomi karjatada, loodusande hiiest välja viia. Polnud vahet, kas tegemist oli üksiku püha puu või hiiemetsaga – puud, põõsast ega puuoksi ei tohtinud vigastada.
Pühapaikadel on ajaloolis-kultuuriline ja usundilooline väärtus. on nende säilitamine ja hoidmine tähtis. Kahjuks on paljud hiied hävinenud või hävinemas. Paljud pühapaigad on võetud majanduslikult kasutusele: inimeste mõtlematu käitumise on puud maha raiutud, maa üles küntud, kivid puruks pekstud ja laiali pillutud ning maa on mobiilimastide, maanteede, ratsa- ja suusaradadega lõhutud. Ometi on mingi osa sellest kordumatust varandusest veel . Suurte puhke- ja spordikomplekside ehitamine säilinud pühapaikadesse või nende vahetusse lähedusse nõuab lageraiet, koormab maastikku ja on majanduslikult üsnagi küsitav. Järelevalve kultuuriväärtuste säilimise on aga puudulik. Küll on teretulnud valitud pühapaikade turistidele avamine, kuid sedagi teatud piirangutega. Ainult nii saame seda kultuuripärandit hoida, säilitada ja kaitsta.
10. Küsisõnade kasutamine, teksti mõistmine
Milleks
Mida
Kuidas
Millised
Miks
Milleni
Mis
- nimetatakse muistseid rituaalide ja ohvritalituste kohti?
- iseloomustab pühapaikade loodust?
- kasutasid muistsed eestlased pühapaiku?
- tegevused olid pühapaikades keelatud?
- on pühapaiku vaja kaitse alla võtta?
- on viinud inimeste mõtlematu käitumine pühapaikades?
- on võimalik pühapaikade kaitsmiseks ette võtta?
11. Arutlus arvamusartikli põhjal
Arutlege antud arvamusartikli põhjal, kuivõrd on majandus- ja kultuurihuvid tasakaalus.
