22. Valige õige sõna
Biofiltrid
Rannad muutuvad suplejatele ohutumaks, sest reoveepuhastusjaamades on tööle pandud moodsad biopuhastussüsteemid, mis vähendavad veerandi Soome lahte sattuva lämmastiku kogust.
Mis sellest lämmastiku vähenemisest inimesele kasu on? Biofilter rannad puhtamaks ja tervisele ohutumaks ning ka meri haiseb vähem.
Lämmastiku osa vähendamine merre jõudvas vees on väga oluline sellepärast, et mida vähem on lämmastikku, seda vähem on vees ka vetikaid ja sinivetikaid ning seda ja tervisele ohutumad on meie rannad. Mida vähem on lämmastikku, seda rohkem on Tallinna lahes ja kogu Läänemeres hapnikku ning seda soodsam on ka kaladele.
Sinivetikad täiskasvanutel tõsiseid mürgitusi harva, aga peletavad randadest eemale ujujaid. Vee allaneelamisel võivad tervisehäired tekkida lastel, eakatel inimestel ja allergikutel. Vetikatest eralduv mürk naha tavaliselt ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude veega siiski põhjustada nahalöövet, silmade kipitust ja nohu.
Kõige rohkem vohab sinivetikaid pärast pikka sooja suve augustis. Sellisesse vette ei tahagi keegi ujuma minna, sest see on juba välimuselt ebaesteetiline ja ka .
Lämmastiku ja sellega kaasneva sinivetikate vohamine on otseselt seotud ka inimeste finantsvõimaluste suurenemisega. Inimesed ostavad siis toitu , kui ära süüa jõuavad ning ülejäägid viskavad lihtsalt . Vähem rohkem sellest satub ka reovette. Süüdlasteks võivad osutuda ka põllumehed. Et toiduaineid järjest suuremas koguses , kasutavad nad ka rohkem lämmastikväetisi. Nii jõuab sinivetikate kasvamist soodustavat lämmastikku.
Praegu käib reoveepuhastusjaamade biofiltritest läbi kaks kolmandikku . Filtrid on täisautomaatsed, väga kompaktsed ja efektiivsed. Nad suudavad reoveest umbes 90 protsenti lämmastikku.
23. Leidke õige küsimus
Linnulaulusõbrast ja kalalaevakaptenist allveeuurijaks
1.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
Mul oli õnn üles kasvada looduslikult väga kaunis kohas: mere kaldal, kus oli kõrget pankrannikut ja metsa. Taamal olid niidud ja üle kõige selle alaline merekohin.
2.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
1967. aastal sain kalalaeva kapteniks ja pidasin seda ametit mituteist aastat. Ühel hetkel oli aga aeg küps tulla meremuuseumi ja hakata tegelema allveearheoloogiaga. Nii see kõik algas ja on kestnud praeguseni: kolmkümmend aastat uppunud laevade otsimist ja uurimist, laevalugude lahtimõtestamist ja publitseerimist. Merepõhi on praegugi ammendamatu andmepank. Igal laeval on oma lugu. Iga laevahukk oli omaette sündmus.
3.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
Jah, kui me läksime 1978. aastal oma esimesele uurimisretkele, polnud muuseumis mingit andmepanka uppunud laevade kohta, mitte ühtegi teadaolevat vrakki. Nüüdseks on neid sadu. Ma olen viimasel ajal ametis andmepanga korrastamisega. Igal aastal tuleb infot juurde kümnete vrakkide kohta ja need kõik vajavad uurimist, lahtimõtestamist, kirjeldamist ja publitseerimist. Eesti geograafiline asend on ju selline, et siit on alati sõdu üle käinud. Siin on vrakke nii Esimesest kui Teisest maailmasõjast, ühtlasi Vabadussõjast, samuti hansaaegseid ja uuemaid kauba- ja purjelaevu, nii et see valdkond on väga lai.
4.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
Laevad on sageli käinud ühe omaniku käest teise kätte, neid on müüdud ja vahetatud, mõni on uppunud ning uuesti üles tõstetud ja taastatud, nii et mõne laeva elulugu on uskumatult kirju ja seiklusrikas. Kogu selle info lahtimuukimine on lausa kriminalisti töö. Vahel tundub mõnd vrakki täiesti lootusetu identifitseerida.
5.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
Jah, see on õige, et kõik nad on olnud põnevad − igal on ju oma lugu. Aga muidugi, mõned laevad on siiski erilise tähendusega. Üks neist on soomuslaev Russalka, mis 1893. aastal teekonnal Tallinnast Helsingisse ära kadus. Sada kümme aastat ei teatud, kus ta on! Leidsime ta suhteliselt kiiresti, aga eelduseks oli pikaajaline praktika, moodne aparatuur ja oskused. Russalka leidmine polnud teaduslik töö, sellel oli pigem tunnetuslik-emotsionaalne tähendus. Suur sõjalaev koos terve meeskonnaga kaob rahuajal – seda ei juhtu just sageli.
6.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
Viimastel aastatel on keskkonnakaitse hakanud järjest rohkem mõju avaldama, meri on muutunud puhtamaks, vee läbipaistvus on tunduvalt paranenud. Mida ma muidugi ei tea, see on raskemetallide kontsentratsioon vees, aga visuaalselt on meri tõesti muutunud puhtamaks. Laevade heitvee väljapumpamine on järjest enam kontrolli all. Nii et ma ei ole väga pessimistlik ja usun mere isepuhastumisvõimesse.
7.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
Tankerite järjest elavnev liiklus on muidugi väga tõsine asi. Me töötame ju igal suvel avamerel. Ja iga hetk, kui ma ümber vaatan, näen seitset-kaheksat-üheksat laeva mööda minemas. Ja valdavalt on need suured laevad, paljud nende seas tankerid. Laevaõnnetuste eest ei ole mitte keegi kunagi kaitstud. Laevaliikluse kontroll, laevajuhtide haridus ja kvalifikatsiooni tõstmine on kõik äärmiselt oluline.
8.
- Kas vahel käite ikka veel ka ise vee all või pole seda enam üldse vaja?
- Mis on keerulisem, kas laeva ülesleidmine või selle nime ja loo väljaselgitamine?
- Milline on teie arvamus Läänemerest?
- Kui suurt mõju avaldab see, et Läänemeri muutub järjest rohkem naftatransiiditänavaks?
- Kus töötasite enne meremuuseumi tulekut?
- Mida teete infoga, mis on uppunud laevade kohta kogutud?
- Vello Mäss, kust sai alguse Teie merehuvi?
- Millised laevad on olnud kõige huvitavamad või on kõik ühtviisi põnevad?
Vee all olen viimasel ajal käinud ainult selleks, et seda tunnet mitte unustada, aga vajadust tõesti enam ei ole. See aeg, kui sukeldujad ujusid merepõhjas ringi ja otsisid midagi, on kauge-kauge magus minevik. Tehnika, mis on praegu laeval, on tohutult efektiivsem.
Kasutatud Toomas Jüriado intervjuud meremuuseumi teaduri ja laevakapteni Vello Mässiga, Eesti Loodus24. Lausete lõpetamine eelmise teksti põhjal
Lõpetage laused suuliselt eelneva teksti põhjal teksti kasutamata.
Allveearheoloogia
- Uppunud laevu otsitakse …
- Merepõhja andmepank sisaldab …
- Laevade saatus on olnud erinev …
- Laevavrakkide ülesleidmist merepõhjast kergendab kaasajal …
- Meri muutub puhtamaks tänu …
25. Väite põhjal arutleva teksti kirjutamine
Kinnitage või lükake ümber järgnevad väited. Valige üks väide, mille põhjal kirjutate arutleva teksti.
- Tasakaalu leidmine loodushoiu ja looduse kasutamise vahel on osutunud keeruliseks.
- Looduskasutus võib toimuda piirini, kus ei katke taastootmisvõime.
- Loodushoid ja majanduse arendamine ei välista üksteist.
- Uusi materjale luues ja kasutades ei mõelda piisavalt keskkonnasõbralikkusele.
- Tuulest, veest ja päikesest toodetud energia ei ole majanduslikult tasuv.
- Loodus eksisteerib ja elab suurepäraselt ka ilma inimese hoole ja kaitseta.
