Inimese heaolu ja elu­kvaliteet 1

ÕPPIJALE
​Enamik õppijale nähtavaid ülesandeid on automaatkontrollitavad. Neid ülesandeid saab lahendada nii mitu korda, kui soovitakse.​ On ka ülesandeid, kus saab oma tarbeks või hiljem õpetajale esitamiseks teha märkmeid või kirjutada nõutud tekst.

​ÕPETAJALE
​​Kõiki kogumiku kirjalikke ülesandeid saab õpetaja kasutada teadmiste kontrolliks.

Seotud sisu
Muud tegevused

1. Intervjuu teema­kaardi põhjal

Viige teemakaardi põhjal läbi intervjuu.

Mõelge välja küsimused, et teada saada:

  • kuidas hindab intervjueeritav enda ja oma pere heaolu,
  • kas ja kuidas sõltub isiklik heaolu ühiskonna heaolust tervikuna,
  • mida planeerib intervjueeritav oma isikliku heaolu huvides edaspidi teha.
Seotud sisu
Muud tegevused

2. Lugemine ja jutusta­mine

Lugege ja jutustage tekstilähedaselt.

Looduse hüved

Eluslooduse mitmekesisus on inimese heaolu ja tervise eelduseks. Puhas õhk ja kvaliteetne joogivesi on esmased looduse hüved, milleta inimene ei toimi.

Uuringud kinnitavad, et ka koduümbruse atraktiivne looduslik keskkond aitab parandada inimese füüsilist ja vaimset tervist ning julgustab tervisesporti tegema. Tervislike rohealade rahu ja vaikus soodustavad vabas õhus lõõgastumist. Bioloogiline elurikkus on tihedalt seotud haiguste ennetamiseks ja ravimiseks vajalike ainetega. Lisaks loodusravimitele on ka sünteetiliselt toodetud ravimite algkomponentideks sageli looduslikud ühendid. Nii on kõikidest vähivastastest ravimitest 42 protsenti looduslikud ja 34 protsenti poollooduslikud ning näiteks Hiinas kasutatakse terapeutilistel eesmärkidel vähemalt 5000 taimeliiki.

Marit Sall jt, „Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ​ja nende rahalisest väärtusest”, Säästva Eesti Instituudi väljaanne
Seotud sisu
Muud tegevused

3. Ainsuse ja mitmuse käänete moodusta­mine

Tuletage meelde seoseid käändsõna ainsuse ja mitmuse käänete moodustamise vahel. Tuletage reeglid.

  1. Kuidas moodustatakse mitmuse nimetav?
  2. Missugusest käändest moodustatakse mitmuse omastav?
  3. Millal on mitmuse omastava lõpus -te, millal -de?

Näited:

  1. nim: vanad võimsad puud – vahtrad ja kased
  2. om: puude juured
    ​vahtrate kirjud lehed
    ​vahtrate lähedal
    ​kaskede õitsemine
    ​kaskede vahel
Seotud sisu
Muud tegevused

4. Mitmuse nimetav ja omastav kääne

Koostage antud sõnadest mitmuse nimetav ja omastav kääne ning nende käänetega eelmise ülesande eeskujul sõnaühendeid.

  1. jalg, käsi, sõrm, varvas, nägu, õlg, põsk, lõug, küüs, lihas, kand, tald, küünarnukk, põlv, süda, kõht, roie, ripse, kulm, silmalaug
  2. taim, ravimtaim, juur, vars, leht, võsu, pung, õis, seeme, vili, puukoor, oks
  3. soo, raba, niit, luht, aas, lagendik, mätas, känd, sammal, rand, põld, aed, võsa, kraaviperv
  4. erandid: sammal, sambla, sammalt, aga sammalde; samuti: pöial, peenar, küünal, tütar, aken, kukal, karikakar, süstal, katel, pipar

Seotud sisu
Muud tegevused

5. Mitmuse omastava moodusta­mine

Näidis:
veresooned – tugevdama; veresoonte tugevdamine

liigesed – salviga määrima; 

jalad – higistama; 

jalatallad – viinaga hõõruma; 

peopesad – masseerima; 

põsed – kreemitama; 

luumurrud – vältima; 

juuksed – välja langema; 

huuled – niisutama; 

haavad – siduma; 

silmad – kontrollima; 

uued ravimeetodid – kasutama; 

hambad – valgendama; 

astmahood – ennetama; 

haavad – puhastama; 

lihased – tugevdama; 

allergiatestid – tegema; 

südametoonid – kontrollima; 

kutsehaigused – ennetama; 

inimesed – nakatama; 

varbad – hooldama; 

küüned – lõikama; 

silmalaud – toonitama; 

kulmud – kitkuma; 

Seotud sisu
Muud tegevused

6. Infinitiivi kasuta­mine

Seotud sisu
Muud tegevused