Pythagorase teoreemi järeldus
Kõik punktid P(x; y), mis asuvad koordinaatide alguspunktist samal kaugusel r, rahuldavad võrrandit
x2 + y2 = r2.
Tõepoolest, mis tahes koordinaatveerandis saame moodustada täisnurkse kolmnurga kaatetitega a =, b = ja hüpotenuusiga r. Seega on võrrand Pythagorase teoreemi järeldus.
Pool ringjoont
Mõtle kaasa
m on

Ringjoone võrrand
Olgu ringjoone keskpunktiks P(x0 ;y0) ja punkt Q(x; y) selle ringjoone suvaline punkt. Sel juhul on ringjoone raadiuseks nende punktide vaheline kaugus, seega lõigu PQ või vektori pikkus Lõigu PQ pikkuse ruut on aga raadiuse ruuduks.
See ongi ringjoone võrrand.

Ringjoone võrrand
keskpunktiga P(x0; y0) ja raadiusega r on
.
Nii esitatud ringjoone võrrandit nimetatakse vahel kanooniliseks võrrandiks.
Näide 3
Leiame sellise ringjoone võrrandi, mille keskpunkt on A(–2; 5) ja mis läbib punkti B(1; 3).
Lahendus
Et ringjoone keskpunkt on antud, siis tuleb leida vaid ringjoone raadius. Raadiuse ruuduks on lõigu AB pikkuse ruut:
r2 = AB2 = (1 + 2)2 + (3 – 5)2 = 13.
Vastus
Otsitava ringjoone võrrand on (x + 2)2 + (y – 5)2 = 13.
- (x + 1)2 + (y – 1)2 = 40
P, r = - (x – 1)2 + (y – 1)2 = 4
P, r = - x 2 + (y – 1)2 = 400
P, r = - (x + 1)2 + y 2 = 0,4
P, r =
Ringjoone üldvõrrand
Kui ringjoone võrrandis sulud avada, saame
x2 – 2x0x + x02 + y2 – 2y0y + yo2 = r2,
x2 + y2 – 2x0x – 2y0y + x02 + yo2 – r2 = 0.
Et võrrandi mõlemat poolt võib korrutada mingi nullist erineva arvuga a, siis võime ringjoone võrrandi esitada kujul
ax2 + ay2 + bx + cy + d = 0,
kus b = –2ax0, c = –2ay ja d = a(x02 + yo2 – r2). Saadud võrrandit nimetatakse ringjoone üldvõrrandiks.
Märka
Seega võib kahe muutuja ruutvõrrand olla ringjoone võrrandiks, kui
- muutujate ruutude x2 ja y2 kordajad on võrdsed,
- avaldises pole muutujate korrutist xy.
Kui teisendada avaldis sulgudega kujule, siis võib juhtuda, et võrrandi paremaks pooleks jääb negatiivne konstant, mis ei saa olla reaalarvulise raadiuse ruuduks. Sel juhul üldkujul esitatud võrrand ei ole reaalse ringjoone võrrandiks.
Näide 4
- x2 + y2 – 2x + 4y – 1 = 0
- x2 + y2 – 10x + 6y + 40 = 0
- x2 + y2 + 4x – 12y + 43 = 0
- x2 + y2 + 6x + 2y – 12 = 0
- x2 + y2 – 2x + 6 = 0
- x2 + y2 + 4y – 12 = 0
Neist suurima raadiusega ringjoone võrrand on
()2 + ()2 = .
Ringjoon läbi kolme punkti
Ülesannet saab lahendada kanoonilise võrrandi
kaudu, kus asendame muutujad x ja y antud punktide koordinaatidega. Tulemuseks on kolme võrrandiga süsteem kolme tundmatuga x0, y0 ja r.
Need on ruutvõrrandid tundmatute suhtes, kuid kui lahutame võrrandeid, koonduvad ruutliikmed välja.
Süsteemi jääb kaks lineaarvõrrandit kahe tundmatuga x0 ja y0, mille lahendamine on tuttav.
Näide 5
Leiame sellise ringjoone võrrandi, mis läbib punkte A(2; 4) , B(5; 5) ja C(9; 3).
- Iga punkt peab rahuldama ringjoone võrrandit raadiusega r.
- Avame sulud ja korrastame süsteemi.
- Kui lahutame esimesest võrrandist teise ja teisest kolmanda, saame lineaarvõrrandisüsteemi kahe tundmatuga.
ehk
- Selle süsteemi lahendid on x0 = 5 ja y0 = 0.
- Leiame raadiuse ruudu ükskõik millise võrrandi kaudu
r2 = (2 – 5)2 + (4 – 0)2 = 25.
Vastus
Ringjoone võrrand on (x – 5)2 + y2 = 25.
Märka

Teise lahendusviisi korral kasutame tõsiasja, et otsitav keskpunkt on võrdsel kaugusel antud punktidest. Kuid kõik punktid, mis on võrdsel kaugusel punktidest A ja B, asuvad lõigu AB keskristsirgel s. Kõik punktid, mis on võrdsel kaugusel punktidest B ja C, lõigu BC keskristsirgel t. Sirgete s ja t lõikepunkt on ringjoone keskpunkt.
Harjuta ja treeni
- (x –1)2 + (y + 1)2 = 8
- K(; )
- r ≈
- puutuja punktis
P(3; ) on
- x2 + y2 + 10x + 4y + 26 = 0
- K(; )
- r ≈
- puutuja punktis
P(–6; ) on
Tunne ära
- x2 + y2 = 2
- x2 + (y – 1)2 = 2
- (x + 1)2 + y2 = 2
- (x – 1)2 + (y – 1)2 = 2
- (x – 1)2 – (y – 1)2 = 2
- x2 + y2 – 8x = 0
- x2 + y2 – 6y + 4 = 0
- x2 + y2 + 10x + 4y + 26 = 0
- x2 + y2 + 10x + 4y – 2xy = 0