Ringjoone võrrand

  • Ringjoone võrrand
  • Ringjoone üldvõrrand
  • Ringjoone võrrand läbi kolme punkti

Pythagorase teoreemi järeldus

Kõik punktid P(x; y), mis asuvad koordinaatide alguspunktist samal kaugusel r, rahuldavad võrrandit

x2 + y2r2.

Tõepoolest, mis tahes koordinaatveerandis saame moodustada täisnurkse kolmnurga kaatetitega a = x, b y ja hüpotenuusiga r. Seega on võrrand Pythagorase teoreemi järeldus.

Pool ringjoont

Mõtle kaasa

  1. Joonisel on ringjoon keskpunktiga (0; 0) ja raadiusega 
    r 25.
  1. Ringjoone võrrand on 

x2 + y2 = 20, sest

  • P(4; –2) asub ringjoonel ning
  • PO =  .
  1. Raadius r

PO =    2+2=   25.

  1. Puutepunkti tõmmatud raadius on  puutujaga.

r = PO

s = 

r·s  = 

x2 + y2 = 20
  1. Puutuja võrrand punktiga P(4; –2) ja   s või   r on  
  2. Diameetri võrrand punktiga P(4; –2) ja   s või   r on 

m on 

Ringjoone võrrand

Olgu ringjoone keskpunktiks P(x0 ;y0) ja punkt Q(x; y) selle ringjoone suvaline punkt. Sel juhul on ringjoone raadiuseks nende punktide vaheline kaugus, seega lõigu PQ või vektori pikkus  PQ.  Lõigu PQ pikkuse ruut on aga raadiuse ruuduks.

PQ2=x-x02+y-y02=r2

See ongi ringjoone võrrand.

Ringjoone võrrand

keskpunktiga P(x0; y0) ja raadiusega r on 

x-x02+y-y02=r2 .

Nii esitatud ringjoone võrrandit nimetatakse vahel kanooniliseks võrrandiks. 

Näide 3

Leiame sellise ringjoone võrrandi, mille keskpunkt on A(–2; 5) ja mis läbib punkti B(1; 3).

Lahendus

Et ringjoone keskpunkt on antud, siis tuleb leida vaid ringjoone raadius. Raadiuse ruuduks on lõigu AB pikkuse ruut: 

r2 = AB2 = (1 + 2)2 + (3 – 5)2 = 13.

Vastus

Otsitava ringjoone võrrand  on (x + 2)2 + (y – 5)2 = 13.

  • 200
  • 20
  • 210
  • 2
  • 4
  • ≈ 0,6
  • 0,2
  • 0,02
  • (0; 0)
  • (0; 1)
  • (0; –1)
  • (1; 0)
  • (–1; 0)
  • (1; –1)
  • (–1; 1)
  • (1; 1)
  1. (x + 1)2 + (y – 1)2 = 40
    P, r
  2. (x – 1)2 + (y – 1)2 = 4
    P, r
  3. x 2 + (y – 1)2 = 400
    P, r
  4. (x + 1)2 + y 2 = 0,4
    P, r

Ringjoone üldvõrrand

Kui ringjoone võrrandis x-x02+y-y02=r2  sulud avada, saame

x2 – 2x0x + x02 + y2 – 2y0y + yo2 = r2,

x2 + y– 2x0x  – 2y0yx02 + yo2 – r2 = 0.

Et võrrandi mõlemat poolt võib korrutada mingi nullist erineva arvuga a, siis võime ringjoone võrrandi esitada kujul

ax2 + ay2 + bx + cy + d = 0,

kus b = –2ax0, c = –2ay ja d = a(x02 + yo2r2). Saadud võrrandit nimetatakse ringjoone üldvõrrandiks.

Märka

Seega võib kahe muutuja ruutvõrrand olla ringjoone võrrandiks, kui

  • muutujate ruutude x2 ja y2 kordajad on võrdsed,
  • avaldises pole muutujate korrutist xy.

Kui teisendada avaldis sulgudega kujule, siis võib juhtuda, et võrrandi paremaks pooleks jääb negatiivne konstant, mis ei saa olla reaalarvulise raadiuse ruuduks. Sel juhul üldkujul esitatud võrrand ei ole reaalse ringjoone võrrandiks.

Näide 4

  • x2 + y2 – 2x + 4y – 1 = 0
  • x2 + y2 – 10x + 6y + 40 = 0
  • x2 + y2 + 4x – 12y + 43 = 0
  • x2 + y2 + 6x + 2y – 12 = 0
  • x2 + y2 – 2x + 6 = 0
  • x2 + y2 + 4y – 12 = 0

Neist suurima raadiusega ringjoone võrrand on

()2 + ()2.

Ringjoon läbi kolme punkti

Ülesannet saab lahendada kanoonilise võrrandi 

x-x02+y-y02=r2  

kaudu, kus asendame muutujad x ja y antud punktide koordinaatidega. Tulemuseks on kolme võrrandiga süsteem kolme tundmatuga x0, y0 ja r.

Need on ruutvõrrandid tundmatute suhtes, kuid kui lahutame võrrandeid, koonduvad ruutliikmed välja.

Süsteemi jääb kaks lineaarvõrrandit kahe tundmatuga x0 ja y0, mille lahendamine on tuttav.

Näide 5

Leiame sellise ringjoone võrrandi, mis läbib punkte A(2; 4) , B(5; 5) ja C(9; 3).

  1. Iga punkt peab rahuldama ringjoone võrrandit raadiusega r.
    (2-x0)2 + (4-y0)2 = r2 (5-x0)2 + (5-y0)2 = r2 (9-x0)2 + (3-y0)2 = r2
  2. Avame sulud ja korrastame süsteemi. 
    x02-4x0+y02-8y0+20=r2x02-10x0+y02-10y0+50=r2x02-18x0+y02-6y0+90=r2
  3. Kui lahutame esimesest võrrandist teise ja teisest kolmanda, saame lineaarvõrrandisüsteemi kahe tundmatuga.
    6x0+2y0-30=08x0-4y0-40=0  ehk

    3x0+y0=152x0-y0=10
  4. Selle süsteemi lahendid on x0 = 5 ja y= 0.
  5. Leiame raadiuse ruudu ükskõik millise võrrandi kaudu 
    r2 = (2 – 5)2 + (4 – 0)2 = 25.

Vastus

Ringjoone võrrand on (x – 5)2 + y2 = 25.

Märka

Leiame sellise ringjoone võrrandi, mis läbib punkte A(2; 4), B(5; 5) ja C(9; 3)

Teise lahendusviisi korral kasutame tõsiasja, et otsitav keskpunkt on võrdsel kaugusel antud punktidest. Kuid kõik punktid, mis on võrdsel kaugusel punktidest A ja B, asuvad lõigu AB keskristsirgel s. Kõik punktid, mis on võrdsel kaugusel punktidest B ja C, lõigu BC keskristsirgel t. Sirgete s ja lõikepunkt on ringjoone keskpunkt.

Harjuta ja treeni

  1. x2 + y2 – 2x + 5y – 9 = 0
    • A(3; 1) 
    • B(2; 5) 
  2. x2 + y2 + 4x – 6y – 13 = 0
    • C(–2: –4) 
    • D(–3; –2) 
  3. x2 + y2x – 3 = 0
    • E(2; –1) 
    • F(–2, 0,5) 
  1. x2 + y2 = 1
    • A(3; –8) on 
    • B12;32on 
    • C(0,2; –0,5) on 
  2. x2 + (y + 1)2 = 1
    • D(0; –2) 
    • E(1; –1) 
    • F-22;-22 
  3. (x – 1)2 + y2 = 1
    • G(2; 2) 
    • H2;12 
    • I3;23-3 
  1. Keskpunkt on P(–1; 0) ning raadius  5.
    Ringjoone üldvõrrand on 
  2. Keskpunkt on P(2; –5) ning raadius  54.
    Ringjoone üldvõrrand on
Vajalikud tähistused võid kleepida siit või sisestada avaldis lineaarses kirjaviisis: ², ^, sqrt(), √
  1. Keskpunkt (1; –1) ning joon läbib punkti (2; 2). Ringjoone üldvõrrand on
  2. Keskpunkt (0; –4) ning joon läbib punkti (4; 5).Ringjoone üldvõrrand on 
Vajalikud tähistused võid kleepida siit või sisestada avaldis lineaarses kirjaviisis: ², ^2, sqrt(), √
  1. Diameetri otspunktid on (0; 0) ja (–4; 6). Ringjoone võrrand on
  2. Raadius otspunktidega (1; 1) ja (–1; 1). Ringjoone võrrand on
     
Vajalikud tähistused võid kleepida siit või sisestada avaldis lineaarses kirjaviisis: ², ^2, sqrt(), √
  1. Antud on kaks korda väiksema raadiusega kontsentriline ringjoon x2 + 2+ 4x – 2y = 4. Otsitav võrrand on
  2. Teada on kolm punkti ringjoonel (4; –5), (–1; 0), (7; 4).Ringjoone võrrand on 
Vajalikud tähistused võid kleepida siit või sisestada avaldis lineaarses kirjaviisis: ², ^2, sqrt(), √
  1. (x –1)2 + (y + 1)2 = 8
    • K(;
    • r ≈ 
    • puutuja punktis
      P(3; ) on 
  2. x2 + y2 + 10x + 4y + 26 = 0
    • K(;
    • r ≈ 
    • puutuja punktis
      P(–6; ) on 

Tunne ära

  • xy2 = 2 
  • x2 + (y – 1)2 = 2 
  • (x + 1)2 + y2 = 2 
  • (x – 1)2 + (y – 1)2 = 2 
  • (x – 1)2 – (y – 1)2 = 2 
  • x2 + y2 – 8x = 0 
  • x2 + y2 – 6y + 4 = 0 
  • x2 + y2 + 10x + 4y + 26 = 0 
  • x2 + y2 + 10x + 4y – 2xy =