Lühikokkuvõte
Aineid on meie ümber tohutult palju. Neid jaotatakse anorgaanilisteks ja orgaanilisteks aineteks. Orgaanilised ained sisaldavad peaaegu alati C–C- ja C–H-sidemeid. Orgaanilist keemiat nimetatakse ka süsinikuühendite keemiaks. Anorgaanilised ained on kõik ülejäänud ained. Orgaanilise ja anorgaanilise keemia vahele on keeruline selget piiri tõmmata.
Anorgaanilised ained jaotatakse liht- ja liitaineteks, viimased omakorda koostise, struktuuri ja omaduste põhjal oksiidideks, alusteks, hapeteks ja sooladeks.
ANORGAANILISED AINED | |||||
LIHTAINED | LIITAINED | ||||
koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest | |||||
OKSIIDID | HAPPED | ALUSED | SOOLAD | ||
koosnevad ühe elemendi aatomitest | koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o-a-ga –II | annavad vesilahusesse vesinikioone (H+) | annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–) | koosnevad katioonidest ja anioonidest | |
nt C, Mg | nt CaO, Fe2O3 | nt HCl, H2SO4 | nt KOH, Ca(OH)2 | BaSO4, FeCl3 | |
Oksiidid võivad olla mittemetallilised või metallilised, see sõltub sellest, millise elemendiga on hapnik ühinenud. Paljusid oksiide on võimalik saada vastava lihtaine reageerimisel hapnikuga. Tegemist on ühinemisreaktsiooniga.
Oksiide jaotatakse happelisteks ja aluselisteks. Enamik mittemetallioksiide on happelised oksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape. Enamik metallioksiide on aluselised oksiidid. Tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib tugev alus ehk leelis.
Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H+).
HAPE → VESINIKIOON(ID) + HAPPE ANIOON(ID)
Hapetele on iseloomulik hapu maitse ning võime muuta teatud indikaatorite värvust. Happed võivad olla keemiliselt väga aktiivsed (reageerivad aluste, aluseliste oksiidide ja metallidega) ja söövitava toimega. Hapete tugevuse määrab see, kui suur osa happe molekulidest on jagunenud lahustumisel ioonideks. Tugevad happed jagunevad lahustumisel peaaegu täielikult ioonideks, nõrgad happed jagunevad lahustumisel vaid osaliselt ioonideks.
Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–).
ALUS → KATIOON(ID) + HÜDROKSIIDIOON(ID)
Alused on katsudes libedad, muudavad teatud indikaatorite värvust ja võivad olla söövitava toimega. Alused reageerivad hapete ja happeliste oksiididega.
Tuntuimad alused on hüdroksiidid. Tugevalt aluselisi vees lahustuvaid hüdroksiide, mis vesilahuses peaaegu täielikult ioonideks jagunevad, nimetatakse leelisteks. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on rasklahustuvad ja nõrgalt aluselised.
Hapete ja alustega töötades tuleb silmas pidada ohustusnõudeid ja kasutada kaitsevahendeid.
Lahuse keskkonna iseloomustamiseks kasutatakse ühikuta suurust pH, mis näitab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses. Mida rohkem on lahuses vesinikioone ehk mida happelisem on lahus, seda madalam on vastava lahuse pH.
Soolad on ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Enamik sooli saab keemiliste reaktsioonide käigus:
- alus + hape,
- metall + hape,
- metall + mittemetall,
- hape + aluseline oksiid,
- alus + happeline oksiid,
- aluseline oksiid + happeline oksiid.
Seoseid anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel kirjeldab järgnev skeem.
Mõisted
- Orgaaniline keemia on teadusharu, mis uurib orgaanilisi aineid ehk süsinikku sisaldavaid aineid (välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsiniku lihtained).
- Anorgaaniline keemia on teadusharu, mis uurib keemilisi elemente ja neist moodustunud liht- ja liitaineid (v.a orgaanilised ühendid).
- Oksiid on aine, mis koosneb hapnikust (o-a ‒II) ja mõnest teisest elemendist.
- Mittemetallioksiid on ühend, milles hapniku aatom on ühinenud mittemetallilise elemendi aatomiga.
- Metallioksiid on ühend, milles hapniku aatom on ühinenud metallilise elemendi aatomiga.
- Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (H+).
- Üheprootonilise happe molekul saab lahusesse anda ainult ühe vesinikiooni.
- Mitmeprootonilise happe molekul saab lahusesse anda kaks või enam vesinikiooni.
- Hapnikuta happe molekul ei sisalda hapniku aatomit.
- Hapnikhappe molekul sisaldab hapniku aatomeid.
- Tugevate hapete molekulid jagunevad lahuses täielikult ioonideks.
- Nõrkade hapete molekulid jagunevad lahuses osaliselt ioonideks.
- Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–).
- Hüdroksiid on alus, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest.
- Leelis on vees lahustuv tugevalt aluseline hüdroksiid.
- pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.
- Indikaatorid on ained, mis muudavad oma värvust vastavalt lahuse keskkonnale.
- Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse reaktsioon, mille käigus tekivad sool ja vesi.
- Sool on aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest.
- Vesiniksool on koostiselt happe ja soola vahepealne aine.
Küsimused
- Kuidas eristada anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid?
- Kust on tulnud nimetus „orgaanilised ühendid”?
- Mida uurib anorgaaniline keemia? Too mõni näide.
- Kuidas jaotatakse anorgaanilisi aineid?
- Kuidas enamasti nimetatakse mittemetallioksiide, kuidas metallioksiide?
- Seleta, kuidas saadakse oksiide.
- Mis on happelise oksiidi ja vee reaktsiooni saaduseks? Too vähemalt kolm näidet.
- Mille poolest erinevad tugevalt ja nõrgalt aluselised oksiidid?
- Too kaks näidet nii tugevalt aluselise oksiidi kui ka nõrgalt aluselise oksiidi kohta.
- Kuidas muutub elementidele vastavate oksiidide aluselisus perioodilisustabeli rühmas, kuidas perioodis?
- Nimeta hapetele iseloomulikke omadusi.
- Kuidas liigitatakse happeid prootonite arvu järgi?
- Too neli näidet hapnikhapete kohta.
- Mille alusel liigitatakse happeid tugevateks ja mille alusel nõrkadeks?
- Miks on oluline teha vahet hapete tugevusel ja kontsentratsioonil?
- Kuidas käitud, kui sul on läinud hapet käe peale?
- Nimeta alustele iseloomulikke omadusi.
- Millised ioonid määravad aluselise keskkonna?
- Millest koosnevad hüdroksiidid?
- Miks nimetatakse osa hüdroksiide rasklahustuvateks? Too vähemalt neli näidet rasklahustuva hüdroksiidi kohta.
- Milline indikaator sobib happelise keskkonna kindlakstegemiseks, milline aluselise keskkonna kindakstegemiseks?
- Kas fenoolftaleiiniga saab kindlaks teha happelist keskkonda? Miks?
- Millised ained tekivad neutralisatsioonireaktsiooni käigus?
- Kirjelda soola koostist ja ehitust.
- Nimeta soola saamise võimalusi.
